(R. Liimets-Sorokin 1998) Seda miks Liimets jäi truuks rakendusvahendite süsteemile saame ehk kõige paremini teada H. Liimetasa 1974.aastal koostatud tööst "Isiksuslik aspekt didaktikas" (R. Liimets-Sorokin 1998), kus Ta ütleb, et pedakoogilise tegevuse strateegia kavandamiseks on oluline teada, millised on isiksuse kujunemise seaduspärasused. (H. Liimets 1974) Siin on ühendatud kaks väga erinevat asjaolu, interiorisatsiooniidee ja gestaltpsühholoogiast pärinev suhetamise idee, mis kerkis analüüsitava isiku juures esmakordselt esile 1972. aastal Tbilisis NSVL Psühholoogide Seltsi kongressil. (vahendav allikas R. Liimets-Sorokin 1998:16) Sisuliselt on need kaks erinevatest metodoloogilistest kontekstidest esimene ei ole seotud süsteemse käsituse kontekstiga, teist võib aga vaadelda kui süsteemse käsitlusega kooskõlas olevat ideed. (R. Liimets-Sorokin 1988) H. Liimetsa uurimisprogrammist ilmneb, ei suhtlemisproblemaatika on
mõõtma). · Reprodutseerimine: on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses. Endale reprod. tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemetest, olenditest, situatsioonidest. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal repro tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Liigid: äratundmine(valdavalt passiivne, mitteteadlik protsess, mis teadvustub tagajärjena-tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena), meenutamine (on valiv nagu ka omandamine), mäletamine/ meenutamine(teadlik matejali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu). · Reprodutseerimisraskusi võivad suurendada liialt pindutatud soov vajalik meelde tuletada. · Eristatakse nägemismälu, kuulmismälu jne. · Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise
Negatiivne induktsioon - põhjustab unustamist, selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal Unustamiskõver - Ebbinghaus, eriti intensiivne on unustamine esimese tunni vältel pärast omandamist. Unustamine ei ole ühtlane, algul kiire ja seejärel aeglustub. Reprodutseerimine - mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses Äratundmine valdavalt passiivne , mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Tuginetakse tajukujunditele Meenutamine - reprodutseerimisliik, kus püsimälus fikseerunu väljatoomiseks on vajalik tahtepingutus, sihipärane otsing. Meenumine aktualiseerub materjal kergesti, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel. Edukus sõltub sellest, kuivõrd selgelt ja täpselt on püstitatud reprodutseerimiseülesanne ja kuivõrd see on teadvustatud. Reministents - meeldetuletus. Teatava aja möödumisel omandamisest on reprodutseerimine
Reprodutseerimine Reprodusteerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimusega või mitte. Reprodusteerimise liikideks on: Äratundmine – valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Sellel põhineb meie igapäevane orienteerumine ümbritsevas. Tavaliselt on äratundmine tunduvalt efektiivsem kui meenutamine. Meenumine – aktuliseerib materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta hetke situatsiooni või tegevuse ajel. Meenutamisel ei pruugi meenutavat objekti keskkonnas olla. Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu.
Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal reprodutseeritakse tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Reprodutseerimise liikideks on: - Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. - Meenumisel aktualiseerub materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel. - Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Reprodutseerimisraskusi võib suurendada liialt pinguldatud soov vajalik meelde tuletada. Efektiivsus sõltub oluliselt omandamise järjekorrast. (Rea esimesed ja viimased sõnad säilivad vaatamata rea
Iseendale reprodutseeritakse kujutlusena helidest, värvidest, esemeist, olendeist situatsioonidest jms. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. Rep. On parem joobeseisundis kui õppimine toimus joobeseisundis. Äratundmine passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Sellel põhineb meie igapäevane orienteerumine ümbritsevas. Seda ei planeerita ette, toimub spontaanselt. Tuginetakse tajukujunditele. Meenutamine materjal aktualiseerub kergesti. Edukus sõltub sellest, kuivõrd selgelt ja täpselt on püstitatud reprodutseerimisülesanne ja kuivõrd see on teadvustatud. Põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Reministsents teatava aja möödumisel omandamisest on reprodutseerimine
Iseendale reprodutseeritakse kujutlusena helidest, värvidest, esemeist, olendeist situatsioonidest jms. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. Rep. On parem joobeseisundis kui õppimine toimus joobeseisundis. Äratundmine passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Sellel põhineb meie igapäevane orienteerumine ümbritsevas. Seda ei planeerita ette, toimub spontaanselt. Tuginetakse tajukujunditele. Meenutamine materjal aktualiseerub kergesti. Edukus sõltub sellest, kuivõrd selgelt ja täpselt on püstitatud reprodutseerimisülesanne ja kuivõrd see on teadvustatud. Põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu.
,,ammutamine". Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas 31 helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal reprodutseeritakse tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Reprodutseerimise liikideks on: - Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. - Meenumisel aktualiseerub materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel. - Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Reprodutseerimisraskusi võib suurendada liialt pinguldatud soov vajalik meelde tuletada. Efektiivsus sõltub oluliselt omandamise järjekorrast. (Rea esimesed ja viimased sõnad säilivad
„ammutamine“. Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal reprodutseeritakse tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Reprodutseerimise liikideks on: - Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena – tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. - Meenumisel aktualiseerub materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel. - Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Reprodutseerimisraskusi võib suurendada liialt pinguldatud soov vajalik meelde tuletada. Efektiivsus sõltub oluliselt omandamise järjekorrast. (Rea esimesed ja viimased sõnad säilivad
mälust ,,ammutamine"; nii iseendale (kujutlusena helist, värvist, olenditest) kui ka teistele esitamiseks; Üldisttatud tunnetusprotsessi (mõtlemise) väljendatakse tavalislet kas sõnadeliselt või abstraktsete kujunditena (vaimsete operatsioonidena) Reprodutsserimi liigid: Äratundmine passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena igapäevane orienteerumine ümbritsevas; ei plaanita ette, see toimub spotaanselt tuginetakse tajukujunditele, olemas tajutav objekt keskkonnast Meenumine aktualiseerub materjal kergesti, tegevuse ajel; ei pruugi meenuvat objekti keskkonnas olla; meenumise edukus sõltub kui selgelt, täpselt on püsttitatud reprodutseerimisülesanne ja kuivõrd teda on teadvustatud. Õige ülesande püstitus suunab
Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Unustamist põhjust negtiivne induktsioon, retroaktiivne interferents (eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul) ja proaktiivne pidurdus (eelneva info häiriv mõju uue info omandamisel). Reprodutseerimise liikideks on äratundmine, meenumine ja mäletamine/meenutamine. Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Meenumisel aktualiseerub materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel. Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. Reministentsi nähtus on see, et teatava aja möödumisel on reprodutseerimine täielikum ja
annaabi.ee 
