........................................................... 10 4.2 Sisu ja sõnumi tähtsus ................................................................................................ 10 4.3 Disaineri enda nägu kujunduses ................................................................................ 10 4.4 Kujunduse innovaatilisus ........................................................................................... 11 4.5 Pakendi kujunduse suhestamine teiste samalaadsete pakenditega. ........................... 12 5. PAKENDAMINE ............................................................................................................ 13 KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 14 KASUTATUD ALLIKMATERJALID ............................................................................... 15 Lisa
.. Teada saamine (on nii) Huvi Koostanud Lehte Tuuling Õppimise alusoskused Vaatlemine ja kuulamine kui uute teadmiste vastuvõtmine (tähendab oskust vaadata ja näha, kuulata ja kuulda ümbritsevat maailma. Koostanud Lehte Tuuling Õppimise alusoskused Võrdlemine (kõrvutamine, järjestamine, korrastamine jms) kui uute teadmiste suhestamine lapse seniste teadmistega (suunab otsima vaadeldu-kuulatu erinevaid omadusi ning aitama kõike seda, mida teame, korrastada. Koostanud Lehte Tuuling Õppimise alusoskused Modelleerimine (joonistamine, meisterdamine, jutustamine, musitseerimine, mängimine jne) kui teadmiste kasutamine (teadmiste ja muljete rakendamine erinevates tegevustes. Koostanud Lehte Tuuling Lapse arengu toetamine Areng ja kasvamine toimub: 1
Tallinna Ülikool Kunstide Instituut Rakendusloome osakond Arts therapies: A research-based map of the field Karkou, Vassiliki & Sanderson, Patricia (2006) II ja III ptk refereering Autor: Janne Jüsmä (TKUT-1) Juhendaja: Eha Rüütel Tallinn 2012 Kunstiteraapiad ja terapeutilised kunstid Kuni 1985.aastani, mil koostati Attenborough raport, ei tehtud veel ametlikes dokumentides olulist vahet kunstiteraapiatel ja terapeutilistel kunstidel. Ometigi on oluline aru saada, mille poolest erineb kunstiteraapia kunstide terapeutilisest kasutamisest. Mõlemad praktikad kasutavad kunsti terapeutilisi omadusi. Oluline on aga rõhutada sõna teraapia ja terapeutiline erinevaid sisusi. Teraapiat ei saa läbi viia ilma spetsi...
Õpetaja peab kasutama õppetegevuses kõiki kolme varianti. Jutustama, näitama ette, kasutama pildimaterjale, tegema tegevusi läbi mängude ja kunstitsegevuse. 7. Pange järgnevad õppimise alusoskused loogilisse järjekorda (võrdlemine, kuulamine, modelleerimine, vaatlemine). Kuidas on nad seotud uute teadmistega? VASTUS: 1. Vaatlemine koos kuulamisega- Uute teadmiste VASTUVÕTMINE (kujuneb oskus märgata ja kirjeldada) 2.Võrdlemine (kõrvutamine, järjestamine, korrastamine jms)- Uue SUHESTAMINE oma seniste teadmistega. Võrdlemine aitab kõike seda, mida me teame, korrastada (teadmised maailmast mõeldakse omaks) 3.Modelleerimine (joonistamine, meisterdamine, jutustamine, musitseerimine, mängimine jms)- teadmiste KASUTAMINE (oma mudeli loomine, kus seniste teadmistega ühendatult kasutatakse ära uus teadmine). 8. Millised on arvu mõiste 3 tasandit? Too näiteid. Miks neid tuleb eristada? Arvu mõiste 3 tasandit on: hulk-arvsõna-number. Näiteks: Huka saab õpetada
valgustatud monarhi teooria loomuliku inimese teooria Uued žanrid: filosoofiline romaan ja filosoofiline jutustus Charles Louis de Montesquieu (1689-1755) “Seaduste vaim” I II 1748 – riik on rassi, geograafia, ilmastiku, kultuuri ja usu toode “Pärsia kirjad”(1721) kahe reisija kirjavahetus; ühiskonnakriitika; ränduri Rica ja Usbek jutustavad oma muljeid kirjades kodumaale Pärsiasse (Pariisist) – ülevaade Prantsusmaa elust; Lääne ja Ida suhestamine, ei idealiseerita kumbagi. Denis Diderot (1713-1784) -näidendid ja romaanid Prantsuse entsüklopeedia 1751-72 28 köidet Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) “Kas teaduste ja kunstide areng on kaasa aidanud puhastada kombeid”(1750) – inimene oli õnnelik, kui elas loodusega vahetult suheldes. Teaduse areng tõi inimese ellu ebakõla, juhtis inimese vähehaaval luksuse juurde, mille tagajärjel kadusid tsiviliseerimata ÜK-le omased siirus ja lihtsus.
Joogiks mittekõlblik taaskasutamine (non-portable reuse) - süsteem mis puhastab vett tööstuslikuks või põllumajanduslikuks kasutamiseks, mitte aga joogivee tarbeks. Omab madalamat veekvaliteeti kui joogivesi ning tema puhastamise tase sõltub tarbimise eesmärgist. Põhineb kahesüsteemilisel jaotustehnoloogial (dual distribution system): üksteisest on eraldatud joogikõlbulik ja -kõlbmatu vesi ning vastavalt kasutusotstarbele toimub nende omavaheline suhestamine. Joogikõlbmatut vett kasutatakse näiteks tulalettpottide loputuskastides, kastmis- ja tuletõrjeveena, tänavate puhastamiseks ning veel paljudel teistel otstarvetel (Committee on the Assessment of Water Reuse, 2012). Joogikõlblik taaskasutamine (portable reuse) - süsteem, mis toodab puhastamise ja töötlemise tagajärjelt reoveest taas joogikõlbliku vee, kasutades pöördosmoosi ja teisi kõrgetasemelisi puhastamistehnoloogiaid. Töödeldud puhas vesi juhitakse pinnaveekogusse
Andmete ettevalmistus: intervjuusalvestuste transkribeerimine (või vaatlusmärkmete korrastamine, dokumentide koondamine). 1. Andmete esmane analüüs: lugemine, reflekteerimine, esmaste seoste otsimine (-> uute andmete kogumine). 2. Kodeerimine: andmete analüütiline "avamine" ja märksõnadega "märgistamine". 3. Kategooriate arendamine: koodide täpsustamine, koondamine, ümberorganiseerimine. 4. Kategooriate omavaheline suhestamine ning analüüsi kirjapanek. Erinevad sammud toimuvad sageli samaaegselt ja mitmekordselt. Kvalitatiivses analüüsis ei kasutata arvulist argumenteerimist (enamik..., vaid üks..., pooled...). Kuna kvalitatiivse uurimuse puhul on tegemist mitte-tõenäosusliku valimiga, siis arvuline argumentatsioon ei lisa valiidsust. DOKUMENDID JA TEKSTIANALÜÜSI MEETODID Dokumentide tüübid: · Tekstilised, visuaalsed, kombineeritud · Loodud avalikuks või privaatsena
otsimine sõnaraamatust või tähenduse teistest teabeallikatest, oma sõnavara rikastamine. Teose/loo kui terviku mõistmine Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord. Kujundliku mõtlemise ja Tegelaste probleemi leidmine ja keelekasutuse mõistmine sõnastamine. Teose sündmustiku ja tegelaste suhestamine (nt tunneb ära ja kasutab enda võrdlemine) enda ja loodud tekstides epiteete, ümbritsevaga. Pea- ja võrdlusi ja algriimi; kõrvaltegelaste leidmine, tegelase mõtestab luuletuse tähenduse muutumise, tegelastevaheliste iseenda elamustele ja
võtteid: Kirjeldamine-individuaalsete objektide iseärasuste väljatoomine (lillede ehituse) Iseloomustamine- Toob esile objekti kõige olulisemad seesmised tunnused, lahus selle välisest kirjeldamisest (julge sõdur) Selgitamine-kasutatakse kui on kergem tuua mõistet illustreerivaid näiteid, kui seda mõistet defineerida Võrdlemine- sarnaste mõistete suhestamine, mõiste sisu avamine, teise, meile selgema mõiste kaudu. Eristamine-mõiste selgitamine tema erisuse kaudu mingi teise mõistega. OTSUSTUS Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatakse või eitakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde ja valet. NT: suvi on aastaaeg; Jupiter on planeet; Tool on hall. Otsuse ese on subjekt (S)
eriti halb on olukord siis, kui viimased sekkuvad riigi valitsemisse. Platoni kirjeldatud valitsemisviisi võiks nimetada sophokraatiaks, ekspertokraatiaks, tarkade valitsuseks. See on laialt levinud tõlgenduse järgi esimene tehnokraatia, s.t faktiteadmistele, vahendikompetentsile põhineva võimu- ja valitsemise kontseptsioon, läänemaailmas. Ometi on siin peidus tänapäevani sügav filosoofiline problemaatika: faktiteadmine ja väärtus, valdamis- ja orietatsioonilise teadmise suhestamine, vahendikompetents ja eesmärgikompetents, ekspert ja poliitik; poliitikafilosoofias on nende dialektiliste polaarsuste analüüs ja seostamine olemuslik. Ons niimoodi üldse võimalik, et ekspertvalitsejal on soovi, suutlikkust ja õigust ,,teha kõiki inimesi viimaste oma soovist sõltumatult õnnelikuks?" Platoni filosoof-valitsejate kompetents paistab sisaldavat mõlemat nii teadmist faktidest kui teadmist väärtustest. Ideede kui nähtuste olemuse teadmine varustab valitsejad
kultuuris võib vaadelda ka sotsiokultuuriliste haigustena. Näiteks demagoogi tegevus meenutab väga viiruse käitumist organismis. Elu võib analüüsida nagu semiootilist objekti, millel on oma kindel süntaktika, semantika ja pragmaatika. Elu süntaktika all peame silmas näiteks meronoomiat, samuti vanuse semiootikat. Semiootiline vanus ei ole automaatselt seotud bioloogilisega, ega bioloogiline absoluutse e. astronoomilisega. Vanuse loob organismis toimuv suhestamine tema komponentide vahel. Kui me räägime inimvanusest, siis peame meeles pidama, et vanus on suuresti determineeritav kultuuriliselt ja sotsiaalselt. Nooruse, küpsuse, vanaduse piirid on erinevates kultuurides erinevad. Samuti on täiesti erinevad nende etappide semantika ja pragmaatika. Kui ühes kultuuris võib vanadus olla maksimaalse jõukuse, autoriteedi, võimu, tarkuse jne. aeg, siis teistes võib see olla täiesti õigusetu ja peaaegu et põlatud iga.
· Visuaalne filter kuivõrd on nimi visualiseeritav graafilise disaini vahenditega 37 Brändi loomise etapid 1 Ettevalmistusfaas Töögrupi loomine Huvigruppide analüüs 2 Analüüsifaas Sihtturgude analüüs Sihtrühmade analüüs Toote/teenuse analüüs 3 Ideede genereerimise faas Brändi suhestamine klienti Brändi personaliseerimine Brändi väärtuste polariseerimine Brändi identiteedi aluste audit Brändi nimede genereerimine, analüüs ja valik Ehk Brändi tuuma loomine ning kommunikatsiooni aluste väljatöötamine 4 Teostuse faas Brändi graafika audit ja graafiliste elementide loomine Fookusgrupi uuring Brändi juhtimise instrumendid: · Reklaam selle kõigis vormides · Tootepaigutus, · Sponsorlus · "word of mouth","kõikjal olev sõna", selle juhtimine (PR)
annaabi.ee 
