Tõu- ja sordiaretus Tõuaretus: põllumajandusloomade ja lindude tõugude parandamine ja täiustamine ning uute tõugude kujundamine. Põhilised zootehnilised võtted on: a.) suguloomade sihipärane valik b.) paaridevalik c.) noorloomade suunav kasvatamine d.) produktiivloomade hindamine (jõudluskontroll, kontrollnuum), söötmine ja pidamine e.) tõuloomade paljundamine tõufarmides oma karja uuendamiseks ja teistele tõumajanditele või tarbeloomamajanditele andmiseks Nende võtete pidev rakendamine talu karja või kogu tõu piires paljude põlvkondade jooksul võimaldab parandada loomade tõulisust ja jõudlust ning täiustada genotüüpi.
põllumeesteseltsi ülesandeks on põllumajandusliku kultuuri edendamine oma piirkonnas. Selle ülesande täitmiseks selts selgitas oma ümbruskonna agraar- ja majanduspoliitilisi küsimusi, edendas põllumajanduslikku haridust, levitas põllumajanduslikke teadmisi, andis nõu ja juhatust, seadis ametisse nõuandjaid-eriteadlasi, pidas üleval katsejaamu ja näitepõlde, korraldas põllumajanduslikke ühiskatseid, asutas seltsi juurde põllutööriistade ja suguloomade jaamu jm. Põllumeesteseltsidest olid silmapaistvamad ja ulatuslikuma tegevusega Tartu, Tallinna, Viljandi, Pärnu, Võru jt seltsid. Tartu Eesti Põllumeeste Selts oli Eesti põllumeesteseltsidest kõige vanem (asutatud 1870. a) ning kõige akadeemilisema tegevusega, sest ta asus ülikoolilinnas, kus tegutsesid ka meie tähtsamad, Raadi katsejaamad. Katsejaamad esinesid oma uurimistulemustega pea igal aastal põllumajandusnäitusel
Munarakk hakkab arenema nagu normaalne sügoot ning siirataks surrogaatemasse pärast esmaseid lõigustumisi. ! 38.Loomade geneetiline identifitseerimine ja põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine. Miks ja kuidas? Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine on vajalik tõuloomade, sperma ja embrüote ostul müügil, mitmikute identsuse tõestamisel ja isasloomadele järglaste põhjal antava hinnangu täpsustamiseks. Geneetilisi defekte kandvate suguloomade tuvastamine DNA analüüsiga võimaldab aretajatel paaride valikuga vältida retsessiivsete homosügootsete isendite saamist. Veregruppe ja verevalke määratakse verest, DNA analüüsideks kasutatakse uurimis-materjalina verd, spermat ja karvu. Põlvnemisandmete analüüsi eesmärk on määrata isendi homosügootsuse tõenäosus. Selleks on kasutusel spetsiaalne arvutitarkvara. Piisava hulga põlvnemisandmete olemasolul on võimalki väljaselgitada, milline
majanduslikkust. · Kui langeb see alla karja keskmise, loom praagitakse. · Eluiga on põllumajandusloomadel märgatavalt pikem kui kasutusiga. · Maksimaalse eluea näiteid võib kohata ajakirjanduses. · On levitatud infot, et Iirimaal suri lemmiklehm 50. eluaastal. Eesti tuntud ratsutaja Jüri Villemsoni POOLUS pandi igavesele unele 35. Eluaastal · Põllumajandusloomadel tuleb kasutusiga käsitleda vaid suguloomade, aga ka piimaveistel. · Sugusigu ja -lambaid praagitakse tavaliselt 3. või 4. eluaastal, so. täiskasvanuks saades. · Keskmiselt praagitakse lehmad pärast 3. laktatsiooni, kuid 4. laktatsioon peaks olema kõige suurema jõudlusega. · Paljudel juhtudel on lühikese kasutusea põhjuseks loomade praakimine aretuslikel eesmärkidel, järgmine põlvkond on suurema aretusväärtusega 32. Pml aretuse seaduse põhiseisukohad
pärilikud tüübid) Soovimatud tunnused (BLAD, CVM, PSS jne) Markerselektsioon Genofondiuuringud Geenikaardistamine Genoomselekstsioon Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine o tõuloomade põlvnemisandmete õigsuse kontrollimiseks o aretustöö täpsustamiseks o sperma ja embrüote ostul-müügil o isasloomadele järglaste põhjal antava hinnangu täpsustamiseks Geneetilisi defekte kandvate suguloomade tuvastamine DNA analüüsidega võimaldab aretajatel paaride valikuga vältida retsessiivsete homosügootsete isendite saamist Kõrge skreipiriskiga PrP-genotüüpe kandvate jäärade kõrvaldamine aretusest suurendab karja skreipiresistentsust Valik piimavalkude pärilike tüüpide järgi võimaldab parandada piima tehnoloogilisi omadusi EESTIS Genofondiuuringud (veised, hobused, lambad) Geneetiline identifitseerimine ja põlvnemisandmete õigsuse
Eestis on karusloomade kasvatamiseks ideaalsed klimaatilised tingimused. Talved on mõõdukalt külmad, suved mitte väga palavad ja paraja jahedusega sügised võimaldavad kasvatada hinnatava karusnaha. 1938. aastaks oli Eestis 60 karusloomakasvandust kokku üle 10 000 loomaga, neist 6500 hõbe- ja sinirebast. Korraldatud näitustel saadi kinnitust, et meie karusloomadelt saadavate nahkade kvaliteet vastab kõikidele maailmaturu nõuetele. Toimus ka suguloomade müük Kanadasse ja Rootsi. Plahvatuslikku arengut pidurdas raha puudus ja teadmiste nappus ja riikliku abi puudumine. Samas olid karusnahad ekspordiartiklina suhteliselt suureks valuuta allikaks. Ka oli tänu odavamatele söötadele ja madalamatele palkadele naha omahind, millest umbes pool moodustas söötade maksumuse, tunduvalt madalam kui teistes riikides. Nõukogude võimu aastail saavutas karusloomakasvatus Eestis märkimisväärse taseme, toimus ka intensiivne laiendamine
Seejuures tuleb arvestada looma olelustingimusi, sest madal temperatuur ja karm ilmastik soodustavad pika tiheda karvkatte tekkimist. 3.Põlvnemine Tihti kasutatakse valiku tegemiseks põlvnemist ehk vaadeltakse looma vanemate näitajaid, et hinnata vastava looma väärtust. On kindlaks tehtud, et kõige kindlamini päranduvad loomade liigilised omadused, siis tõulised ja alles seejärel individuaalsed omadused. Järelikult mõjutab suguloomade omaduste pärilikkust kõigepealt tõug. Seda kinnitab J.A. Novikov (1962), kes võrdles kolme tõugu lehmade järglaste piima keskmise rasvasisalduse kujunemist. Kõigi kolme vanem lehma piima rasvasisaldus oli 3,6%, nende järglastel aga kõigil erinev, see tuleneb tõulisest erinevusest. Paljude autorite andmeil on emade ja tütarde piimatoodangu korrelatsioonikoefitsent 0,2..0,3, seega suhteliselt väike, see eest rasvasisalduse korrelatsioon on veidi suurem 0,38
Siiski ei saa ka neid tingmusi võrrelda looduslikega. [2] Karusloomakasvatusega tehti algust Eestis 20. sajandi algul, kui toodi sisse esimesed hõberebased Kanadast Prints Edwardi saarelt Daltoni kasvandusest. 1938. aastaks oli Eestis 60 karusloomakasvandust kokku üle 10 000 loomaga, neist 6500 hõbe- ja sinirebast. Korraldatud näitustel saadi kinnitust, et meie karusloomadelt saadavate nahkade kvaliteet vastab kõikidele maailmaturu nõuetele. Toimus ka suguloomade müük Kanadasse ja Rootsi. Plahvatuslikku arengut pidurdas rahapuudus, teadmiste nappus ja riikliku abi puudumine. Samas olid karusnahad ekspordiartiklina suhteliselt suureks valuuta- allikaks. [3] 3 2. Karusnahkade hankimine Hinnanguliselt hukkub igal aastal karusnahatööstuse tõttu umbes viiskümmend miljonit looma üle maailma. Selle hulka pole arvestatud jänesed, kuid oletatavasti tapetakse aastas
Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit, paljud vitamiinid kuuluvad ensüümide koostisse või aktiviseerivad ensüümisüsteeme, mis katalüüsivad valkude, rasvade ja süsivesikute muundumist organismis. · Vitamiinide puudus põhjustab loomadel mitmesuguseid ainevahetushäireid, vähendab organismi vastupanuvõimet haigustele, pidurdab noorloomade kasvu ja arenemist, vähendab suguloomade reproduktiivseid funktsioone ja toodangut. Kui söödas on vähe vitamiine, siis on neid vähe ka loomadelt saadud toodangus - piimas, võis, munades. Eriti kannatavad vitamiinide vaeguse all tiined- ja noorloomad, samuti suure toodanguga loomad, sest nende vitamiinitarve on suur. A vitamiin Vitamiini A (rasvlahustuv vitamiin) (retinool) toime loomorganismis on väga lai ja mitmekesine ja paljuski veel ebaselge. A vitamiin on vajalik: hea nägemise
Põllumajandusloomade populatsioonis sellisel tasemel inbriidingut rakendada ei saa, kuna järglaste arv on väike (valikuvõimalused on väiksemad). Eriti tundlikud inbriidingu suhtes on sead ja lambad . Suguluse ja sugulusaretuse märkimiseks kasutatakse inbriidingu astmeid, mis määratakse loomade lähema või kaugema suguluse järgi. Inbriidingu astmete määramiseks selgitatakse põlvnemistabeli alusel välja korduvad eellased. 3.2.Heterogeenne paaridevalik tähendab suguloomade paari suuremat geneetilist ja fenotüübilist erinevust. Kõige kaugem on liikidevaheline kombinatsioon (hübridiseerimine). Ristamise korral paaritatakse eri tõugu loomi. Heterogeense paaridevaliku alla kuulub ka erinevatesse inbredliinidesse kuuluvate loomade paaritamine. Heterogeenset paaridevalikut rakendatakse juhul, kui on vaja parandada karja ebasoovitavaid omadusi, lõpetada seisak karja arenemises või tahetakse kujundada uusi tõuomadusi
sobisid kvaliteetse peekoni valmistamiseks. Heade peekonisigade tootmiseks hakati Inglismaalt sisse vedama suuri valgeid sigu, keda ristati kohalike taani sigadega. Aretustöö paremaks organiseerimiseks hakati 1886. a. looma riigi subsiidiumide abil töötavaid tõuaretuse keskusi. 1890. aastal oli Taanis juba 88 landrassi ja 15 suure valge sea aretuse keskust, mille eesmärgiks oli kõrgekvaliteediliste suguloomade tootmine. Landrassi tõugu sigade populaarsuse kasvuga suurenes selle tõu aretusega tegelevate aretuskeskuste arv ja vähenes suure valge sea puhasaretusest huvitatute arv. 1959. aastal oli Taanis juba 256 landrassi tõu aretuse keskust ja ainult üks suure valge tõuga tegelev aretuskeskus. 1961. a. suletigi viimane suure valge sea aretuskeskus. Hiljem otsustati siiski, et ristandsigade tootmiseks on vaja puhtalt aretada ka suuri valgeid sigu, mistõttu 1970. a. organiseeriti
Isaslooma(de)le valitakse emasloomade rühm, kes ei ole temaga lähissuguluses. Levinud on see lambakasvatuses. c) Massiline paaridevalik Ei toimu erilist valikut. Levinud linnukasvatuses vabapidamisel. 9. Puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretuses kasutatakse populatsiooni- ehk tõusisest geneetilist variatsiooni ja valikuedu baseerub geenide addiivsel toimel. Järelikult arvestatakse siin suguloomade valikul kahte printsiipi: 1. nende kehaehitus peab olema tugev ja jõudlus ületama keskmist 2. vanemad ei või olla omavahel lähissuguluses Eestis on traditsiooniliseks aretusmeetodiks just puhasaretus, mis on küll konservatiivne aretusmeetod, aga tagab tõugude püsivuse. Väiksemates populatsioonides üksikute isasloomade ulatusliku kasutamise tulemusena suureneb tõu- ja suguloomade geneetiline sugulus
annaabi.ee 
