kukkurvili Ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. Moodustub kokkukasvanud emakatest. (põld-varesjalg). Lihtkukkurvili ühe emaka vili nt. põldvares e. põldkukekannus. Kaun (liblikõielistel) kukkurvilja erivorm, ühe pesaline, palju seemneid. Avaneb kahe õmblusega. Kupar Mitmepesaline, on moodustunud kokkukasvanud emakatest nt. moon, nurmenukk, nelk, aga ka hobukastan, pajulill. Kupra erivorm on veel karp see avaneb kaane ära kukkudes (teeleht) ja kõder see on ristõieliste sugukonnale omane vili. Erivormid : kõdrake lühike, pähkeljas kõdrake 1 seeme ja ei avane, lülikõder (põldrõigas)Kahepesaline ja avaneb. Pähkel (suur) sarapuu , pähklike (väike) kasel maasikal - viljakest on puitunud. Tõru Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tammetõru "müts"). Söödaval kastanil on tõru ümbert üleni lüdiga kaetud. Seemnis viljakest ei ole puitunud, see on nahkjas (~päevalill, saar, vaher kaksikseemnis)
taimi. Paljud huulõielised on ravimtaimed nt. iminõges, liivatee ja münt. Eestis kasvab niiskeis ja ka parasniiskeis kasvukohtades tihashein, maajalg, käbihein, koldnõges, käbihein jpt. Kuivades kasvukohtades kasvab väikest nõmmemünti, punet ja liivateed. Prügi ja umbrohutaimed on südamerohu, iminõgese ja kõrviku liigid. SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) 1. kuuluvad kaheiduleheliste taimede hulka, iminõgeselaadsete seltsi. Sarnane huulõieliste sugukonnale. 2.Maailmas ligi 3000 liiki, varem pakuti ka 5000 liiki. 3.Siia kuuluvad üheastased või mitmeaastased rohttaimed, kelle õied on tavaliselt sügomorfsed ehk kiirjad. Lehed vastakuti või vahelduvad. Õied ühekülgses kobaras, õiekroon kahehuuleline, keerukas, harva korrapärane, ülahuul kiiverjas, terve, alahuul 3-hõlmaline, ülemisest heledam, tolmukaid tavaliselt 2, tupp liitlehine 4-5 hambaga, sigimik ülemine, kahepesaline, hõlmadeta või kahehõlmane. Vili on kupar. 4
liikideks – adaptiivne radiatsioon . Nt Darwini vindid. Mõnikord võivad liigitekke käigus uue liigi genofondis kinnistuda mutatsioonid, mis muudavad olulisel määral organismi ehitusplaani ja eluviisi ning avavad täiesti uut laadi kohastumisvõimalused. Selline liik võib panna aluse uuele evolutsioonisuunale ja olla rajajaks uuele kõrgtaksonile – sugukonnale, seltsile, klassile, hõimkonnale. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest ja organismi anatoomilistest võimalustest . Eukarüootidest neli riiki > taimed, loomad, protistid, seened. Uute organismitüüpide teke ja nende divergeerumine loob uusi ökosüsteeme ning avab uusi kohastumisvõimalusi teistele organismidele.
2 Valisin selle teema uurimistöö tegemiseks, sest mu isa leidis 2013.aastal põualiblikate sugukonna (Pieridae duponchel) Eestis kõige haruldasema liigi esindaja ja ma tahtsin teada, millised liblikad veel sellesse sugukonda kuuluvad ja millised nad välja näevad. Liblikatest üldiselt on tehtud uurimistöösid Eestis palju, aga kindlat sugukonda välja valimata. Seega mina otsustasin keskenduda ainult ühele sugukonnale ja selle sugukonna Eestis elavatele liblikatele. Minu eesmärgiks oli teha kirjanduse abil kindlaks, millised põualiblikate liigid elavad Eestis. Vaatlesin liblikate lendamise aega ja arvukust. Ma kirjutasin iga liblika liigi kohta eraldi kirjelduse ja võrdlesin kahte liblika liiki. Iga kirjelduse juures on ka selle liblika pilt või pildid. Kõik pildid on teinud minu isa Ain Piir. Uurisin põualiblikate kohta peamiselt raamatutest. Kasutasin ka internetti ja ühte ajakirja Eesti Loodus
ning konkurentsi survel hõivavad eri pop eri ökonisse ja eristuvad iseseisvateks liikideks adaptiivne radiatsioon. Nt Darwini vindid. --- Mõnikord võivad liigitekke käigus uue liigi genofondis kinnistuda mutatsioonid, mis muudavad olulisel määral organismi ehitusplaani ja eluviisi ning avavad täiesti uut laadi kohastumisvõimalused. Selline liik võib panna aluse uuele evolutsioonisuunale ja olla rajajaks uuele kõrgtaksonile sugukonnale, seltsile, klassile, hõimkonnale. --- Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest ja organismi anatoomilistest võimalustest. Eukarüootidest neli riiki -> taimed, loomad, protistid, seened. Uute organismitüüpide teke ja nende divergeerumine loob uusi ökosüsteeme ning avab uusi kohastumisvõimalusi teistele organismidele. --- Ühtede organismide mitmekesistumise ja leviku võib teha võimalikuks teiste organismirühmade väljasuremine
puukooremuster. Päevaliblikad (Rhopalocera) Päevaliblikate hulka kuulub mitu üksteisega lähedases suguluses olevat sugukonda. Eesti oludes piisab päevaliblika äratundmiseks tundlate vaatamisest: teistesse rühmadesse kuuluvate liblikate tundlad pole tipul jämenenud. Päevaliblikad lendavad ainult päeval. Ka on päevaliblikate tiivad tugevamad ning enamasti ka laiemad kui ööliblikatel. Eestist on seni leitud 113 liiki. Ratsulibliklased (Papilionidae) Sugukonnale on iseloomulik tagatiiva nõgus tagaserv. Kaks väliselt tugevasti erinevat alamsugukonda, pääsusabad ja apollod. Eestis esineb vaid 2 liiki. Põualibliklased (Pieridae) Enamasti valged või kollased, tavaliselt keskmise suurusega liblikad. Suguline dimorfism tavaline. Eestis 12 liiki. Koerlibliklased (Nymphalidae) Suur ja heterogeenne sugukond. Eestist on leitud 54 liiki. Mitteformaalselt saab selle sugukonna Eestis esinevad liigid jagada neljaks grupiks: 1. nn. “kirjud liblikad”
(Asteraceae), palderjaniliste (Valerianaceae), kanepiliste (Cannabaceae), uniohakaliste (Dipsacaceae), nõgeseliste (Urticaceae) ja lõikheinaliste (Cyperaceae) sugukondadele. Tarnade (Carex) seemnist katab õiekattest moodustunud põisik (utriculus). Teris (caryopsis) areneb parakarpsest, kolme viljalehega sigimikust. Terise ainukest seemet ümbritseb õhuke perikarp. Vilja katavad õiekatte -- sõkalde ja liblede jäänused. Teris on iseloomulik kõrreliste (Poaceae) sugukonnale. Terise siseehitust tutvustab pikemalt töö nr. 93. Jaguvili ehk skisokarp koosneb kahest karpofooriga ühendatud osaviljast ehk merikarbist. Osavili sarnaneb siseehituselt seemnisele. Jaguvili esineb näiteks sugukonnas sarikalised (Apiaceae). 7.2. Seemne ehitus Sõltuvalt sellest, kas seeme (semen) areneb soomuste kaenlas (squama seminifera) või kinnises emakas, jagatakse seemnetaimed kahte hõimkonda -- paljasseemnetaimed (Pinophyta ehk Gymnospermae) ning katteseemnetaimed
Heastada võis igat kahjut. Heaks tegemine.Heastamine on ka tervendav loits. Õigusrikkumist võis heaks teha elutute esemete, loomade ja inimestega. Rahagi oli tervendav annetus.Keldi- germaani-slaavi aladelt leitud raha, ei olnud raha tänapäeva tähenduses, kuid tal oli väärtus parandava annetusena. Sellisel annetusel ei olnud ostuväärtust, ta pidi üksnes kõrvaldama õigusrikkumise tagajärjed. Killingutes v kariloomades makstavast trahvirahast läks kaks kolmandikku kannatanu sugukonnale ja üks kolmandik kuningale. Raha maeti maha ja toodi vajaduse korral ohvriks. Trahvi võisid maksta sugulased v kolmandad isikud. Heastamine oli ka inimohvri abil võimalik. Germaanlased surmavad inimesi õigusrikkumise heastamiseks mõeldud riitusel. Inimohver, mitte surmanuhtlus.Seda tehti mitte ainult kurjategijatega, vaid ka kuningatega, kui rahvas oli hätta sattunud.Puu otsa poomisel oli eriline kultuslik ja heastav tähendus.(kaks koera koos inimestega poodi)
mitte Acipenser Baeri (siberi tuur) 15. Liigi autori ja kirjeldamise aasta lisamine (eraldi loomade ja taimede nimedel) T aimedel Liigi nimetuse järel on teaduslikes töödes liigile nime andnud autori(te) nime lühend(id) või nimi tervenisti. 16. Sugukonna teadusliku nime moodustamine ja kuju loomadel ja taimedel. 17. Kõrgemate tasemete taksonite (selts, klass jne.) teaduslike nimede moodustamine loomadel ja taimedel. 18. Eestikeelsete nimede moodustamine liigile, perekonnale, sugukonnale, seltsile ja kõrgematele taksonitele. Eesti keeles on omakeelsetel sugukonna taseme loomanimedel lõpp lased, seltsi taseme nimedel lised. Näiteks: kiskjaliste seltsis on sugukonnad kaslased, koerlased, kärplased jt; mardikaliste seltsis sugukonnad põrniklased, siklased, kärsaklased jt. Klasside ja hõimkondade nimed on lihtsalt mitmuses. Liigitäiend käib perekonnanime ette. Botaanilises nomenklatuuris on veidi teisiti: näiteks sugukonna nimel lõpp aceae,
Heastada võis igat kahjut. Heaks tegemine.Heastamine on ka tervendav loits. Õigusrikkumist võis heaks teha elutute esemete, loomade ja inimestega. Rahagi oli tervendav annetus.Keldi-germaani-slaavi aladelt leitud raha, ei olnud raha tänapäeva tähenduses, kuid tal oli väärtus parandava annetusena. Sellisel annetusel ei olnud ostuväärtust, ta pidi üksnes kõrvaldama õigusrikkumise tagajärjed. Killingutes v kariloomades makstavast trahvirahast läks kaks kolmandikku kannatanu sugukonnale ja üks kolmandik kuningale. Raha maeti maha ja toodi vajaduse korral ohvriks. Trahvi võisid maksta sugulased v kolmandad isikud. Heastamine oli ka inimohvri abil võimalik. Germaanlased surmavad inimesi õigusrikkumise heastamiseks mõeldud riitusel. Inimohver, mitte surmanuhtlus.Seda tehti mitte ainult kurjategijatega, vaid ka kuningatega, kui rahvas oli hätta sattunud.Puu otsa poomisel oli eriline kultuslik ja heastav tähendus.(kaks koera koos inimestega poodi)
Paha on seal vesi. Arvukate puude tõttu on see paik ligipääsmatu. Mägede tõttu on teed seal läbimatud. Ta ei ela ühes paigas. Tema jalad hulguvad (brodjat). Ta võitleb Horose päevist alates. Ta on võitmatu. Röövli kombel ei kuuluta ta lahingu päeva". Sotsiaalsed faktorid. V-IV aastatuhande jooksul toimus Egiptuses ürgkogukondliku riigikorra üleminek klassiühiskonna riigikorrale. Niiluse üleujutuse reguleerimine ei olnud jõukohane üksikule perekonnale, suurele sugukonnale ja isegi mitte väikesele sugukondade liidule. See oli teostatav alles siis, kui toimus mitme territoriaalse kogukonna ühinemine. Koos irrigatsiooni tööde algamisega avanes ka võimalus rakendada orjatööd. Algul polnud orjade hulk suur. Samuti nagu maa, nii kulusid nemadki külakogukonnale, kes lõi irrigatsiooni ja põllumajanduse; sellise kogukonna liikmeid sidus omandi kogukondlik vorm. Individuaalses valduses oli orje veel võrdlemisi vähe.
annaabi.ee 
