referaat Kätlin Sikk 8d klass Juhendaja Marje Maasen Viljandi 2013 Sissejuhatus Bengali tiiger ehk India tiiger , kes elab Lõuna-Aasias. Bengali tiiger on India Vabariigi ja Bangladeshi Rahvavabariigi rahvusloom. Bengali tiiger on IUCN-i poolt klassifitseeritud kui eriti ohustatud liik. Hindustani poolsaarel on Bengali tiigrid asustanud troopilisi ja subtroopilisi metsi, mangroovimetsi, subtroopilisi ja parasvöötme kõrgustike metsi ning lammirohumaid. Arvatav populatsiooni suurus on ligikaudselt 3160-4720, lisaks veel 200 tiigrit loomaaedades, seda põhiliselt Indias. Bengali tiigrite seas võib kohata ka haruldast valget tiigrit. Välimus. Bengali tiigri karvkatte värvus ulatub kollasest heleoranžini ning triibud tumepruunist mustani. Kõht ja jäsemete sisemised pooled on valged. Isaste tiigrite üldpikkus on keskmiselt
Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumine sellises kliimas intensiivne, mistõttu puude kasvu piirab tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses. Levik. Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalsetes ja troopilistes piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna- Ameerika põhjaosas, Aafrika keskosas, Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades, nende liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Loomastik. Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid ja laisikud, kiskjad, linnud, maod. Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Muud olulised faktid.
suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Vihmametsade levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Lõuna-Ameerika põhjaosa (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm) Levik Kliima Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling. Vihm kestab paar-kolm tundi.
osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustadesveeringet. Levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende liigirikkus on madalam, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Kliima Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude keskmisedõhutemperatuurid on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest
Bengali tiiger on tiigri alamliikidest kõige arvukam. Tema populatsiooni suuruseks Indias on hinnatud 15201909 isendit, Bangladeshis 440 isendit, Nepalis 124229 isendit ning Bhutanis 75 isendit. Bengali tiiger on IUCN-i poolt klassifitseeritud kui eriti ohustatud liik. Kogu populatsiooni suuruseks on hinnatud vähem kui 2500 isendit ning nende arvukus väheneb. Mitte ükski alampopulatsioon ei ole suurem kui 250 isendit. Hindustani poolsaarel on Bengali tiigrid asustanud troopilisi ja subtroopilisi metsi, mangroovimetsi, subtroopilisi ja parasvöötme kõrgustike metsi ning lammirohumaid. Üldiseloomustus Bengali tiigri karvkatte värvus ulatub kollasest heleoranzini ning triibud tumepruunist mustani. Kõht ja jäsemete sisemised pooled on valged. Isaste tiigrite üldpikkus on keskmiselt 270310 cm ning emaste pikkus on 240265 cm. Isased tiigrid kaaluvad keskmiselt 180258 kg ning emased 100160 kg. Valge tiiger on Bengali tiigri vorm
Selleks sobivad sidruni, bergamoti, greibi, sandli, aniisi, liivatee, eukalüpti, mandariini ja kummeli eeterlikud õlid. Lisaks saab ennetada põrna ebeefektiivset toimimist vaktsineerimisega. Näiteks enne ekskootilistesse maadesse suundumist. Troopilise malaaria puhul hävivad erütrotsüüdid, põrn täitub neist ning suureneb, seejärel aga langeb hoopis rivist välja. Kavatsedes külastada niiskeid subtroopilisi ja troopilisi maid, tundke huvi, kas teie hotellis tehakse spetsiaalset putukatõrjet -- need hotellid, kus peetakse lugu oma reputatsioonist, teevad seda 2 korda päevas, päikesetõusu ja -loojangu ajal. Põrnal on väga õrn kapsel: isegi kerge löök palliga kõhtu või kukkumine vasakule küljele võib põhjustada selle lõhkemist ja ohtrat verejooksu. Võiks harjutada ohtlikes situatsioonides kätega oma vasakut külge kaitsma.
reaktsioone, mis toodavad atmosfääri klooriühenditest ohtlikke klooriradikaale.Aerosoolikiht võib osoonikihi olukorda mõjutada nii otseselt, kui ka kaudselt. Päikesekiirgus, mis on kõigi Maa atmosfääris toimuvate protsesside põhiline energiaallikas, osaline neeldumine aerosoolikihis võib E.Kyrö(1993) arvates mõjutada kliimaprotsesse ja selle kaudu ka osoonikihi olukorda. "Arvatavasti sellest oli tingitud erakordselt palju tugevaid subtroopilisi voolusi talvel 1991/1992, eriti Euroopas ja Skandinaavias. Kuna subtroopiline õhk on vastavast polaarsest õhust palju osoonivaesem , sünnitab ta polaaraladel tuntava osoonivaeguse. Räägitakse miniaukudest, kus osooni hulk on lühiajaliselt juba 30 - 40% alla normi. Kui osoonikiht õheneb siis jõuab maale lühilaineline ultraviolettkiirgus, mis põhjustab inimesel nahavähki ja katarakti. Ultraviolettkiirgus hävitab nukleiinhappeid ning pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA
suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja troopilise piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende liigirikkus on madalam, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest
Hiinas ja USA kaguosas. Lõunapoolkeral leidub niiskeid lähistroopilisi metsi Kagu- Austraalias, Uus-Meremaa põhjasaarel ning Brasiilia kaguosas. Ekvatoriaalsed vihmametsad - Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas jm), nende liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas ning korraldada kõigi metsahalduse
veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu. Levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalsetes ja troopilistes piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguasja ja Yucatani poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt. Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas jm), nende liigirikkus on väiksem, seal kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Kliima Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske, kus aastaajad pole selgelt eristatavad. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis.
atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu. Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalsetes ja troopilistes piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas jm), nende liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristatavad. Kuu keskmine õhutemperatuur on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest
katavad keskelt avatud tumedad laigud, mis jooksevad ühtse rivina mööda keha. Selline karvkate võimaldab tal ideaalselt ümbritsevasse keskkonda sulanduda. Täiskasvanud loomad kaaluvad 11- 15 kilogrammi. Otselot on küttimise tõttu väljasuremisohus(Hävimisohus oleva liigina on otselot võetud rahvusvahelisse punasesse raamatusse). Praeguseks on nad säilinu vaid mõningates Kesk- ja Lõuna-Ameerika piirkonnas. Ta tegutseb valdavalt maapinnal ja asustab nii tihedaid troopilisi ja 6 subtroopilisi metsi kui ka valgusküllaseid põõsastuid.(Loomade elu, 1987) Aktiivne on ta peamiselt öösel. Jahti peab nii maal kui puudel, kus püüab ahve. Saakloomadeks on tal ka paljud imetajad, samuti linnud. (Loomade elu, 1987) Aastaaegade vahetumisel kasutab ta enda kasuks kalade ja krabide rikkast niisket aega. Suurema osa ontilla saagist moodustavad loomad, kelle suurus on vaid 1-3% tema kehamassist. Otselotid saavutavad sigimisvõime minimaalselt 18 kuuselt, mis kestab maksimaalselt 13
pääsukeste pesad jne. Tavaline hiina söök koosneb aga peamiselt kohalikest andidest, riisist ja nuudlitest. (Masso, 1975) Piima, kohupiima ja juustu, võid ning margariini Hiinas üldiselt ei tarvitata. Need kuuluvad ainult laste ning haigete dieeti ja süüakse euroopastunud aladel, näiteks Peking. Rasvainetest on peamised maapähkliõli, sea- ja kanarasv. Aedviljade valik on rikkalik. Meil tuntute kõrval esineb rohkesti subtroopilisi ja troopilisi puuvilju, bataate ja pähkleid. Süüakse bambuse- ja oavõrseid, rõika- ja rediselehti. Maitseaineid lisatakse toitudele lõunapoolsetel aladel rohkem kui põhjarajoonides. Tähtsamad neist on sojakaste, ingverijuur ning mitmete 11 vürtside segud. Rohkesti kasutatakse sibulaid, küüslauku ja porrulauku ning maitserohelist, nelki ja badaani (tähtaniis). Ka seesamiõli ning pasta on hinnatud maitseained. 6
rahvastikutihedus on 28 inimest/km², mis on rohkem kui 2 korda väiksem kogu Gruusia rahvastikutihedusest. Abhaasia asub Psou ja Inguri jõgede vahel. Üle Suur-Kaukasuse peaaheliku on ehitatud kaks teed, kuid need on hetkel suletud 1990ndate sõjategevuse tõttu. Hetkel plaanitakse neid teid taastada või rajada tunnel avaliku ja erasektori partnerlusega. Teede taasavamine aitaks kindlasti kaasa Abhaasia majanduse ja turismi edendamisele. Abhaasia loodus on väga mitmekesine, leidub nii subtroopilisi laialehelisi metsasid ja tsitruseliste kasvandusi kui ka igilund ja liustikke. Abhaasia asend on näha joonisel 2. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON Gruusia kuulub koos 18 teise riigiga Lähis-Ida suurregiooni. Traditsioonilised Lähis-Ida riigid on Pärsia, Anatoolia, Mesopotaamia, Levant, Araabia ja Egiptus. Lähis-Ida asub Aafrika ja Aasia kokkupuutealal Euroopast idas, Lähis-Ida riigid asuvad Aasia
2. Meile arusaadavam on parasvöötme metsade muutumine liigivaesteks majandusmetsadeks,nende allakäik koos õhusaaste mõjuga. 3. Metsade häving on kestnud umbes 200 aastat, eriti kiire viimase 50 aasta jooksul. 4. Kõige enam metsi hävitatakse Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas ja Aafrika “sarve” alal. Hävitamine ka Siberis, Alaskas, Kanada põhjaosas. Vanasti oli 6 miljardit ha metsi Järel praegu 5 miljardit ha metsi Pindalaliselt on troopilisi vihmametsi 52%, subtroopilisi metsi 8%, parasvöötme metsi on 16% ja arktilise vöötme metsi 24%. Territoriaalselt suurim osa metsi Lõuna-Ameerikas (50%), Kagu-Aasias (30%), Aafrikas (20%). 90% okas- ja lehtmetsadest ei vasta ürgmetsa kriteeriumidele. (parasvöötme metsad Üle poole maailma puiduresserssidest kasutatakse kütusena. Ülejäänud osast kasutatakse:Ehitusmaterjaliks; Tööstuspuiduks (vineer, saepuru),Paberitootmiseks tööstusmaades. Kanada ja endised NL
millega kaob võimalus siduda kloori kloorinitraadina. Aerosoolikiht võib osoonikihi olukorda mõjutada nii otseselt, kui ka kaudselt. Päikesekiirgus, mis on kõigi Maa atmosfääris toimuvate protsesside põhiline energiaallikas, osaline neeldumine aerosoolikihis võib E.Kyrö(1993) arvates mõjutada kliimaprotsesse ja selle kaudu ka osoonikihi olukorda. "Arvatavasti sellest oli tingitud erakordselt palju tugevaid subtroopilisi voolusi talvel 1991/1992, eriti Euroopas ja Skandinaavias. Kuna subtroopiline õhk on vastavast polaarsest õhust palju osoonivaesem , sünnitab ta polaaraladel tuntava osoonivaeguse. Räägitakse miniaukudest, kus osooni hulk on lühiajaliselt juba 30 - 40% alla normi."(Kyrö 1993,lk. 9). "Gaasilise atmosfääri jaoks loodud osooni tasakaaluteooria, mis ka katalüsaatoreid arvestab kehtib päris hästi lõunapoolkera kohal,põhjapoolkera stratosfäärist tõeseid tulemusi ei anna
annaabi.ee 
