teinud vale järelduse. Meeltest tulenevat infot tuleb kontrollida, selleks on vaja kogemust ja tarkust. Kõike ei tasu absoluutselt usaldada, kuid kõiges ei tule ka kahelda. 1. Kujutlus erineb puhast mõistmisest selle poolest,et selleks on vaja eripärast vaimupingutust, mida mõistmiseks ei ole vaja. Me suudame mõelda tuhatnurgast, kuid ei suuda seda ette kujutada. Kujutlusvõime ei sõltu inimesest, ta on mõtlevas substantsis. Kujutlusvõime, erinevalt mõistmisvõimest, ei ole vajalik vaimu jaoks.
küllaldane otsustamaks, mispärast läheb just nii ja mitte teisiti 4) Aine iseenesest on nii liikumise kui paigalseisu, see- ja teistsuguse liikumise suhtes ükskõikne, temas ei ole võimalik leida liikumise ja veel enam ühe kindla liikumise põhjust 5) Järelikult on vaja küllaldast põhjust, mis ise enam muud põhjust ei vajaks, mis peaks asuma väljaspool juhuslike asjade rida ja asetsema substantsis, mis oleks põhjus või paratamatu olemine – kannaks endas oma olemasolu põhjust, vastasel juhul ei oleks ju küllaldast põhjust, s.o põhjust, millel võiks lõpuks peatuda. Seda asjade viimast põhjust nimetatakse Jumalaks 3)Argumendid A1: Eeldus 1:Igal sündmusel on talle eelnev põhjus. Lihtpõhjuseid analüüsides ei saa kunagi vastuseni (sellega minnakse ajast tagasi) Järeldus- Peab olema algpõhjus, millele ei eelne ühtegi põhjust. A2-
või loodusest kõrgemal asuva olendi olemasolu, lahustab jumala looduses ja rajab niivisi materialistliku ja ateistliku arusaamise loodusest panteismi vormis (panteism on õpetus, mis samastab looduse ja jumala). Loodus on Spinoza õpetuse järgi igavene ja lõputu, loodus on niihästi põhjus kui tagajärg, niihästi olemus kui eksistents. Üksikutes, ajutistes, lõplikes asjades ei ühti olemus nende eksistentsiga. Ent ühtses, igaveses ja lõputus substantsis järgneb tema olemusest paratamatult tema eksistents. Ent ühtses, igaveses ja lõputus substantsis järgneb tema olemusest paratamatult tema eksistents. Seepärast on võimalik tõestada "jumala" olemasolu, s.t. "jumala" eksistentsi saab tuletada "jumala" (looduse) olemuse mõistest. Substantsi eksistents on üheaegselt paratamatu ja vaba, sest pole mingit põhjust, mis sunniks substantsi toimima, välja arvatud tema enese olemus. Üksik asi ei järgne substantsist kui oma lähimast põhjusest
tervenema), suhete kohta, milles substants viibib (nt lähenema kaugenema) jne. Kõigis nendes muutustes muutub substantsi mõni määratlus, samas kui substants jääb iseenda suhtes samaks. - substants - iseseisev olemine, mis jääb muutustes püsima ja iseendaga võrdseks. - aktsidendid määratlused, mis substantsi juures muutuvad ja mida iseloomustab iseseisvusetu olemine. Nad " ei püsi iseendas", vaid on milleski muus, substantsis. Suhe aktsidentsi ja substantsi vahel on akti ja potentsi suhe: Substants on potentsis aktsidentside suhtes. Aktsidentsid on aktid, mis määratlevad substantsi. Nad tingivad teineteist vastastikku: Substants on tegelik vaid läbivas aktsidentsiaalses määratletuses. Aktsidentsid on tegelikud vaid substantsis. Kategooria (kr. kategoria süüdistus, ütlus) tähendab Aristotelesel ütlemisevormi või ütlemiseskeemi. Kõige üldisemad mõisted, mida kasutame asjadest kõneledes. Kategooriad
Arenguliselt kuuluvad sellessekudede rühma ka veri ja lümf. a)Vedelkoed (veri ja lümf). b) Sidekoed c) Kõhrkude - toetuslikku talitlust kandev kõhrkude esineb lõikekonsistensiga tugikoeliigina kõhredeks nim. Organites, olles neis pinnalt kaetud sidekoelise kestaga perikondriga). Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubstantsist ja selles asetsevatest kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest. d) Luukude on luude kompaktses hja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Lihaskoed ( ka 6.vastus) teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest ,
deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. Samuti samastab Spinoza substantsi Jumalaga (panteism -- samastab jumala ja looduse), millega vihastab kirikut. Kuna maailm sisaldub substantsis, valitseb maailmas Spinoza järgi täielik determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. .Leibniz: oluline panus loogikasse ja matemaatikasse. Rajab oma metafüüsika süsteemi monaadidele, vaimsetele punktidele (substantsid), mida on lõpmatult palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta, vastasmõjuta ning jagamatud. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi. Mitte miski ei ole ilma küllaldase aluseta (nihil est sine ratio). Siit ka järeldus, et
Arenguliselt kuuluvad sellessekudede rühma ka veri ja lümf. a)Vedelkoed (veri ja lümf). b) Sidekoed c) Kõhrkude - toetuslikku talitlust kandev kõhrkude esineb lõikekonsistensiga tugikoeliigina kõhredeks nim. Organites, olles neis pinnalt kaetud sidekoelise kestaga perikondriga). Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubstantsist ja selles asetsevatest kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest. d) Luukude on luude kompaktses hja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Lihaskoed ( ka 6.vastus) teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest ,
d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koosneb keskm. 1/3 orgaanilisest ja 2/3 anorgaanilisest ainest. Luu mineraalainetest vabastamisel dekaltsineerimise teel saadakse painduv ja lõigatav mass. Noortel loomadel on orgaanilise aine hulk luudes suurem, mis muudab luud painduvamaks. Vananedes suureneb anorgaanilise aine osakaal, mis muudab luud hapramaks. 5. Lihaskoed
Arenguliselt kuuluvad sellessekudede rühma ka veri ja lümf. a)Vedelkoed (veri ja lümf). b) Sidekoed c) Kõhrkude - toetuslikku talitlust kandev kõhrkude esineb lõikekonsistensiga tugikoeliigina kõhredeks nim. Organites, olles neis pinnalt kaetud sidekoelise kestaga perikondriga). Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubstantsist ja selles asetsevatest kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest. d) Luukude on luude kompaktses hja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Lihaskoed ( ka 6.vastus) teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest
vastu võtta ja tunnetada ideid meelelistest asjadest, aga ma saan seda kasutada üksnes siis, kui eksisteerib ka mingi aktiivne võime kas minus või milleski muus neid ideid esile tuua või tekitada. Ja see minus eneses tegelikult olla ei saa, sest see ei eelda mingit mõistmisakti 20 ja need ideed tulevad esile ilma minu kaasabita, sageli isegi vastu mu tahtmist. Niisiis jääb üle, et see võime on mingis teises, mi-[1656]nust erinevas substantsis, milles kas vormiliselt või eminentselt peab sisalduma kogu reaalsus, mis on objektiivselt ideedes, mida see võime esile toob (nagu ma juba eespool täheldasin); see substants on kas keha või miski kehalise loomusega, milles sisaldub vormidena kõik, mis on objektiivselt ideedes; või on see siis kahtlemata Jumal või mingi kehast suursugusem kreatuur, milles sisaldub kõik eminentselt. Kuna aga Jumal ei ole pettur, siis on täiesti
kirjeldab printsiipe. Loengust lugeda, mis on printsiip, ja siis vaadata raamatust täpsemalt. Arumõisteid ehk kategooriaid on palju, 12 tükki. Need teevad ettekujutused mitmekesiseks, aga ettekujutused on kategooriatega pandud piiratud hulka. Tunnetamine on ettekujutuste korrastamine üldiste etteujutuste alt – loob seostava maailmapildi. Mis annab kategooriatele ühtsuse? Süntees, mis on kategooriate tasemel, vajab veel üldisemat ühtusust, mis seostaks kategooriad. Mis on substantsis ühtset, et süntees on võimalik? Mina-otsustused. Kategooriad ja printsiibid annavad objekti üldse. Süntees – erinevate ettekujutuste ühendamine, mitmekesisuse tunnetamisest saamine – haaratakse ühte tunnetust. Mina-otsustused. Apertseptsioon. Mis on see vorm? Kategoriaalne süntees on kaemuste haaramine ühe alla; empiiriline süntees on … . Süntees peab suubuma algupärasesse sünteesi. Apertseptsioon on mina-teadvus ehk teadlikkus oma minast. Empiiriline ja puhas
Mõnda neist on käsitlenud 9. sajandi mõtleja Mardan-Farrukh oma teoses ,,Shikand Gumani Vazar". Ta nõustub esmalt sellega, et kategooriatena on Hea ja Kuri oma olemuselt lõpuni vastandlikud. ,,Meil pole mainida ühtki aega ega paika, kus hea ja kuri oleksid oma loomust muutnud põhiolemuse poolest. (---) Sest hea ja kurja, valguse, pimeduse ning muude vastandlike substantside ühildamatus ei seisne mitte nende funktsioonis, vaid substantsis. Seda on näha tõsiasjast, et nende loomused ei saa kombineeruda ja on vastastikku hävitavad. Sest kus on hea, seal kurja olla ei saa. Kuhu valgus sisse tuleb, sealt peletatakse pimedus minema." (BOWKER 1970:273) Samas on Jumala puhul selliste vastandite esinemine küsitav. ,,Sellest järeldame, et see, mis on täiuslik ja täielik oma headuses, ei saa kurja esile tuua. Kui ta saaks, siis ta ei oleks täiuslik; sest kui asja kirjeldatakse täiuslikuna, siis pole (selles) kohta
annaabi.ee 
