Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil 2)viiruse sisenemine rakku ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid raku sisemusse 3)viiruse genoomi vabanemine raku tsütoplasmas 4)viiruse genoomi replikatsiooni varane staadium viirusvalkude mRNA süntees 5)viiruse genoomi replikatsiooni hiline staadium genoomi kiire replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viirusosakeste moodustumine ja vabanemine DNA genoomiga viiruste paljunemine: 1)raku nakatumine viirusosake seondub rakumembraanile, kapsiid siseneb rakku, DNA liigub rakutuuma 2)paljunemise varane staadium raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA replikatsiooniks vajalike valkude süntees 3)paljunemise hiline staadium DNA replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viiruse kapsiidi moodustumine, organismi
Sünonüümne-ühele aminohappele mitu koodonit.Mittekattuv-nukleotiid ei kuulu kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. Viirused-mitterakuline biol objekt,koosneb nukleiinhappes&valkudest. Ümbritseb valkudest kapsiid. Herpes, marutaud, mumps, leetrid,HIV. Viiruse seondumine rakuga-vabanemine ümbrisest-sisenemine rakku-viirusosakeste moodustumine(-genoomi vabanemine kapsiidist?)-regulaatorvalkude süntees-raku ainevahetuse muutumine-genoomi replitseerumine-struktuurvalkude sõntees. Peremeesrakus bakter-viirus bakteriofaag. DNA viiruses üks DNA molekul, RNAs võib mitu. Struktuurgeenid-info valkude sünteesiks. Replikatsiooni-viiruste DNA või RNA paljunemine.Regulaator-peremeesraku ainevahetus ümberkorraldamine. Lüütiline tsükkel-peremeesrakk hävib. Lüsogeenne-viirusega seotud genoom koheselt ei avaldu.Transduktsioon-geenide ülekanne, pärilikkuse muutlikkuse allikas.
otse läbi rakumembraani või siis toimub see endotsütoosi teel. Viiruste genoomi replikatsioonil eristatakse kahte etappi: paljunemise varane (e. Ettevalmistav) ja hiline (e.vegetatiivne) staadium. Viiruste genoomi replikatsiooni varases staadiumis sünteesitakse ennekõike nende viirusvalkude mRNS-sid, mis on vajalikud raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse paljundamiseks. Viiruse genoomi replikatsiooni hilises staadiumis toimub viiruse genoomi kiire replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viirusosakese moodustamine ja vabanemine peremeesrakust ümbritsevasse keskkonda. DNA-genoomiga viiruste paljunemine (joonis 2.) Raku nakatumine- viirusosake seondub ümbrise koostisse kuuluvate antiretseptorite abil rakumembraanile (1), vabaneb ümbrisest ning kapsiid siseneb rakku (2). Viiruse genoomi ümbritsev kapsiid lagundatakse ja vabanenud DNA liigub tsütoplasmast rakutuuma (3). Paljunemise varaeane staadium- Raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA
See piirkond, kus RNAd loetakse on transkriveeritav piirkond. Transkriptsioon lõppeb DNA terminaatorpiirkonnas. · Transkriptsiooni toimumine võib sõltuda teinekord ensüümist, mille nimi on repressor ja mis ei lase RNA polümeraasil promootoriga seostuda. Mõnikord on vaja aktivaatorvalku(aktivaator), selleks et protsess käima läheks. · Geeniaktiivsuse regulatsioon transkriptsioonitasandil sõltub veel geenitüüpidest: 1. Struktuurgeenid määravad ära struktuurvalkude tootmise. Rakumembraanis olevad valgukanalid, immunsüsteemis valgud 2. Regulaatorgeenid määravad ära struktuurgeenide avaldumise. Kõik ensüümid. · Transkriptsioonile järgneb translatsioon. · Translatsioon- valgu tootmine DNAs oleva informatsiooni baasil. DNA nukleotiidide järjestus määrab ära valkude aminohappelise järjekorra. · Geneetiline kood sisaldab informatsiooni aminohapete kohta. Kolm järjestikulist nukleotiidi
Genoomi paljunemine Viiruste genoomi replikatsioonil eristatakse kahte etappi: a) varane e. ettevalmistav staadium b) hiline e. vegetatiivne staadium Viiruse genoomi replikatsiooni varases staadiumis sün- teesitakse nende viirusvalkude mRNA- sid, mis on vajalikud raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse paljundamiseks. Viiruse genoomi replikatsiooni hilises staadiumis toimub viiruse genoomi kiire replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viirusosakese vabanemine peremeesrakust ümbritsevasse kesk- konda. Viirusosakesed võivad säilida keskkonnas nakkus- võimelistena kaua aega. Sattunud kontakti järgmise rakuga, seonduvad viirusosakesed oma antiretseptorite kaudu sellele ja alustavad uut paljunemise tsüklit. DNA-genoomiga viiruste paljunemine Raku nakatumine. Viirusosake seondub ümbrise koostisse kuuluvate antiretseptorite abil rakumembraanile, vabaneb ümbrisest ning kapsiid siseneb rakku
· viiruse sisenemine rakku 1. ümbrisega viirus: sulatab ümbrise rakumembraanida kokku, sisestab kapsiidi 2. ümbriseta viirus: endotsütoos või sisenemine otse läbi rakumembraani(sissesopistumine) · replikatsioon e. viiruse genoomi paljunemine rakutuumas või tsütoplasmas. Staadiumid: 1. varane e. ettevalmistav 2. hiline e. vegetatiivne (viiruse genoomi paljunemine,struktuurvalkude süntees,viirusosakese valmimine ja selle vabanemine peremeesorganismist) Viiruste kasutamine Transduktsioon viiruste poolt teostatav geenide ülekanne. Lüütiline elutsükkel 1. Viirusosake kinnitub raku pinnale ja sisestab oma genoomi rakku 2. Peiteperiood: viirus muudab raku ainevahetust, ja toodab genoomi paljundamiseks vajalikke ensüüme 3. Rakusisene paljunemise periood rakus toodetakse uusi viirusosakesi joonis: lytic pathaway 4
Raku tsütoplasmas viiruse genoom vabaneb kapsiidist. Erinevad viirused võivad paljuneda raku erinevates piirkondades. See võib aset leida raku tuumas või tsütoplasmas. 3. Millised protsessid toimuvad viiruse genoomi replikatsiooni varases ja hilises staadiumis? Varajases staadiumis sünteesitakse ennekõike nende viirusvalkude mRNA-sid, mis on vajalikud raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse paljundamiseks. Hilises staadiumis toimub viiruse genoomi kiire replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viirusosakeste moodustumine ja vabanemine peremeesrakust ümbritsevasse keskkonda. 4. Milles seisneb viiruslike RNA-polümeraaside iseärasus ja mis sellest tuleneb? RNA-polümeraas vastutab viiruse genoomi replikatsiooni ja valke kodeerivate mRNA-de sünteesi eest. Viiruslikud RNA- polümeraasid sünteesivad RNA-d suure efekiivsusega, kuid lülitavad kuni iga sajanda nukleotiidi sünteesitavasse ahelasse valesti.
koos tsingiga kuulub ta antioksüdantse fermendi superoksiidi dismutaas ja vereplasmas leiduva antioksüdantse valgu Tseruloplasmiin (Cer) koostisesse ning mis on ka vase edasi kandjaks organismis. Vasel on põletikuvastased ja antiseptilised omadused. Ta reguleerib serotoniini, türosiini, melaniini ja katekolamiini ainevahetust. Vask tõstab insuliini aktiivsust ja soodustab süsivesikute täielikumat utiliseerimisprotsessi. See mikroelement osaleb sidekoe struktuurvalkude – kollageen ja elastiin – formeerumises ning millised kuuluvad luu- ja kõhrkoe, naha, kopsude ning veresoonte struktuuri. Seetõttu võib vase puudusel kergesti tekkida aordi või peaaju veresoonte aneurüsm. Vase puudus põhjustab luukoe demineralisatsiooni ja osteoporoosi. Vask osaleb närvikiude ümbritseva rakumembraani – müeliini – moodustumises ja millede degeneratsioon võib viia sclerosis multiplexi ja teiste raskete närvisüsteemi häirete tekkimiseni. JOOD (I)
Ümbriseta viirused viirusosake siseneb rakku otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel. 3. Viiruse genoomi paljunemine Raku tsütoplasmas viiruse genoom vabaneb kapsiidist. Viirus paljuneb kas raku tuumas või tsütoplasmas. Paljunemine jaguneb kaheks etapiks: 1. varane staadium sünteesitakse nende viirusvalkude mRNA-d, mis on vajalikud, et muuta raku ainevahetust ja paljundada viirust. 2. hiline staadium toimub viiruse genoomi kahekordistumine, struktuurvalkude süntees, moodustub viirusosake ja vabaneb peremeesrakust ümbritsevasse keskkonda. 18 DNA-GENOOMIGA VIIRUSE PALJUNEMINE 1. Raku nakatumine viirusosake seondub ankrumolekulide abil raku pinnale, vabaneb ümbrisest ning kapsiid siseneb rakku. Kapsiid laguneb ja genoomis olev DNA liigub tsütoplasmasse. 2. varane staadium sünteesitakse valke, mis muudavad raku ainevahetust ja kahekordistavad DNA-d. 3
2. Valguline kate ehk kapsiid ülesandeks NH kaitsmine. Lihtsamatel viirustel ongi need kaks elementi! 3. Superkapsiid sisaldab endas nakatunud ja hävitatud raku membraani elemente. 4. Superkapsiidist väljaulatuvad valgud ja ensüümid. Viiruste pärilikus aines saab esile tuua 3 tüüpi geene: 1. Peremeesraku elutegevust mõjutavad geenid. 2. Viiruse nukleiinhappe kordistumist mõjutavad geenid. 3. Geenid, mis määravad viiruse struktuurvalkude sünteesi. Rakus võib viirus käituda 3. erineval viisil: 1. Kõigepealt peab viiruslik NH tungima rakku ja seostuma peremeesraku kromosoomidega. RNA viiruste puhultuleb RNA eelnevalt muuta DNA-ks. 2. Kui on seostunud, siis: b) käivitub äge lüütiline tsükkel rakus algab intensiivne viirusosakeste moodustumine. Mõne aja pärast rakk hukkub lüüsub ehk laguneb. Vabanenud viirusosakesed nakatavad uusi rakke. N: viirulik nohu, gripp, punetised, rõuged jne
lihaspingutusega vastu takistust saavutada. 2. Kiiruslik jõud - võime, liigutada max. kiirusega kogu keha. 3. Jõuvastupidavus - võime säilitada pikka aega liigutustegevuseks vajalikku optimaalset jõudu. 4. Absoluutne jõud - lihasjõud, mida võime saavutada tahtmatu maksimaalse lihaskontraktsiooniga. Lihasjõud sõltub lihase ristilõikepindalast. Treeningu tulemusel see suureneb (toimub lihase hüpertroofia), androgeensetest hormoonidest (lihasvalkude int. süntees), struktuurvalkude koostisest (intensiivistada valkude ainevahetust), neuromotoorsete ühikute tegevusse rakendamise võime ja jõudlus (sõltub omakorda jällegi treenitusest), energiaallikatega varustatus. 4.9. Lihastöö mõiste. Dünaamiline ja staatiline töö. Lihastöö – lihaskoe võime muuta keemiline energia mehaaniliseks suure kasuteguriga. Staatiline töö – lihased on praktiliselt ühes asendis, väsivad kiiresti, tekib üldine väsimus
paralleelsete sammastena. Siin produts. glükokortikoide, tähtsaim kortisool (rotil- kortikosteroon). G-l org.talitlusele laialdane mõju: glükogeneesi stimuleerimine maksas soodust. aminohapete kasuamist), pärsivad glükoosi kasutamist perifeersetes kudedes(piirates glükoosi trantsporti verest rakkudesse -tõstavad veresuhkru taset), lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes (rasvhapete kasut. energiavajadusteks /ka lihastes/). G avaldavad mõju ka valkude ainevahetusele (stimuleerivad struktuurvalkude degradatsiooni, nende valkude sünteesile pidurdav efekt. Ensüümivalkudes stimul.ensüümide sünteesi). G võimendavad neerupealise säsi hormoonide epinefriini ja norepinefriini toimet silelihaskoe le veresoonte seinas - permissiivne toime. G reguleerivad kaudselt,aga jõuliselt lihaste talitlust. G põletikuvastane ja allergilisi reaktsioone alandav efekt,pärsivad antikehade sünteesi. *Võrktsoon asub sügaval neerupealise sisemuses
Ümbrises on viiruse glükoproteiinid, ümbris saadakse pungumisel. Ümbris ümbritseb kaht identset koopiat +RNAd sisaldavat nukleokapsiidi. Virionis on ka 10…50 koopiat pöördtranskriptaasi, integraasi ja 2 rakulist tRNAd. Neid tRNAsid kasutatab RT praimerina. Genoomil on 5’ cap ja 3’ polüA saba. Genoom sarnaneb küll mRNAle, kuid ei ole iseseisvalt infektsioosne. Lihtsate retroviiruste genoom koosneb 3 peamisest geenist, mis kodeerivad polüproteiine järgmiste ensüüm- ja struktuurvalkude tarvis: • Gag: grupispetsiifiline antigeen. Kapsiidi, maatriksi ja nukleiinhapete seostusvalgud. • Pol: polümeraas, proteaas, integraas. • Env: ümbrise glükoproteiinid. Kummaski genoomi otsas on long-terminal repeat (LTR) järjestused, milles sisalduvad promooterid, võimendaja (enhancerid) ja teised raku transkriptsioonifaktoritega seostumiseks vajalikud järjestused. Onkogeensetel viirustel on lisaks veel kasvu reguleeriv onkogeen.
produktsiooni ja verre eritumist adenohüpofüüsis, *ACTH stimuleerib kortisooli produktsiooni ja eritumist neerupealise koore vahelmises tsoonis, *Kortisool pärsib CRH ja ACTH produktsiooni ja verre eritumist vastavalt hüpotalamuses ja adenohüpofüüsis Glükokortikoidide füsiol funkts:*Glükoosi kontsentratsiooni suurendamine veres, *Rasvhapete kontsentratsiooni suurendamine veres lipolüüsi soodustamise teel rasvkoes, *Struktuurvalkude degradatsiooni soodustamine, *Ensüümvalkude sünteesi soodustamine, *Katehhoolamiinide toime võimendamine silelihaskoele veresoonte seintes, *Põletikuvastane toime, *Antikehade sünteesi pärssiv toime Hüpofüsaar-türeoidsüsteem:*Peamine funkts: tagada organismi normaalne kasv, vaimne areng ja stressisituatsioonidega kohanemise võime Hüpofüsaar-türeoidsüsteemi toimimine: *Hüpotalamuses paiknevad neurosekretoorsed rakud produtseerivad ja
sammastena. Siin produts. glükokortikoide, tähtsaim kortisool (rotil- kortikosteroon). G-l org.talitlusele laialdane mõju: glükogeneesi stimuleerimine maksas soodust. aminohapete kasuamist), pärsivad glükoosi kasutamist perifeersetes kudedes(piirates glükoosi trantsporti verest rakkudesse -tõstavad veresuhkru taset), lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes (rasvhapete kasut. energiavajadusteks /ka lihastes/). G avaldavad mõju ka valkude ainevahetusele (stimuleerivad struktuurvalkude degradatsiooni, nende valkude sünteesile pidurdav efekt. Ensüümivalkudes stimul.ensüümide sünteesi). G võimendavad neerupealise säsi hormoonide epinefriini ja norepinefriini toimet silelihaskoe le veresoonte seinas - permissiivne toime. G reguleerivad kaudselt,aga jõuliselt lihaste talitlust. G põletikuvastane ja allergilisi reaktsioone alandav efekt,pärsivad antikehade sünteesi. *Võrktsoon asub sügaval neerupealise sisemuses. Siin süntesitakse androgeene e mees-
annaabi.ee 
