postkolonialilismi, poststrukturalismi ja postmodernismi, uushistoritsismi. Põgus ülevaade uuskriitikast, stukturalismist, semiootikast leidub loengu „Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja – suunad“ konspektis. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Erinevaid strukturalistlikke lähenemisi (kirjandus)tekstile on palju ja need keskenduvad teksti erinevatele aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja? Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad? 26 27 Uushistoritsism ja uus kultuurilugu. Mida tähendab L
kasutatud ja kuidas mõjutab see teose tähenduse kujunemist? Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima? Müüt – seletavad maailma olemust, tänapäeval teadus Kirjandusteooria koolkonnad Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Erinevaid strukturalistlikke lähenemisi (kirjandus)tekstile on palju ja need keskenduvad teksti erinevatele aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja? Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad? (Iseseisvalt konspekti põhjal läbi töötada) Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses
Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Uuskriitika sai alguse 20. sajandil. Moto: tekstikesksus. Oluline on kirjandus kui keel, mis erineb teaduskeelest ja teabekeelest. Lähilugemine detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs. Uuskriitikute jaoks tähendab see, et tekst on mitmetähenduslik. 2. Erinevaid strukturalistlikke lähenemisi (kirjandus)tekstile on palju ja need keskenduvad teksti erinevatele aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja? Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Ühisjooned on - süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus
struktuuriüksuste (sõnaliigid) vahel (nt tegelased-nimisõnad, teod-tegusõnad, eeldused-laused, järjekord-lõigud). Narratiivi rajava teksti eelduste tuletamine võimaldab leida vihjeid maailmavaadete jms kohta. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Erinevaid strukturalistlikke lähenemisi (kirjandus)tekstile on palju ja need keskenduvad teksti erinevatele aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja? Uuskriitika tekkis 1920. aastatel (kõrgaeg enne/pärast II ms) ja toetub peamiselt Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele ning on mõjutatud modernistlikust esteetikast. See suund hülgas aja- ning eluloolise
postmodernismi, uushistoritsismi. Põgus ülevaade uuskriitikast, stukturalismist, semiootikast leidub loengu „Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja –suunad“ konspektis. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas?Erinevaid strukturalistlikke lähenemisi (kirjandus)tekstile on palju ja need keskenduvad teksti erinevatele aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja?Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad? Uushistoritsism ja uus kultuurilugu. Mida tähendab L
lingvostilistika või diskursuse analüüs), unustades tihti tekstiterviku ja süvenedes taas detailsesse keele ja stiili mikroanalüüsi. Teine osa, nagu strukturalism ja semiootika, liiguvad aga tekstist eemale, üldisemate, abstraktsemate koosluste (žanride, märgisüsteemide jms) poole. Ja ei tegele ainult kirjandusega, vaid paljude eri tüüpi struktuuride või märgisüsteemidega ühiskonnas. Strukturalistlike vaadete kohaselt ei ole individuaalse teksti sees eristatav sõnum iseseisvalt ja üleni oluline, vaid teda koos hoidva struktuuri väljendus. Seega esindab strukturalism mõtteviisi, mille kohaselt peame kultuurilise nähtuse mõistmiseks suutma identifitseerida teda koos hoidva struktuuri. 1960.–70. aastatel tulevad poststrukturalism, dekonstruktsioon jms üksteisest raskelt eristatavad suunad (Jacques Derrida, Roland Barthes, ameerika dekonstruktivistid). Neid võib tõlgendada
Struktuur > korra loomine maailmas, kirjandusel oluline roll maailma seletamisel Strukturalism ei keskendu üksikute kirjandustekstide tähendusele ja väärtusele (see on pindstruktuur e Saussure lingvistikas kõne vaste), uurib struktuure (langue), kirjanduse `grammatikat kuidas kirjandus toimib kui süsteem, keskendub süsteemi põhielementidele ja nende kombineerimisvõimalustele. Strukturalismi ei huvita, mida tekst tähendab, vaid kuidas tähendus luuakse. Järgnevalt mõnede strukturalistlike kirjandusteooriate tutvustus. Zanrite uurimine > Northrop Frye müüditeooria (archetypal criticism) > zanriteooria, mis seletab Lääne kirjandustraditsiooni struktureerivaid printsiipe, kirjandus kui müüdi teisalduse või nihke vorm. Arhetüüp > korduv kujund, tegelaste tüüp, süzee- või tegevusliin. Frye põhitermin > müüt (Mythoi), selle põhjal neli narratiivimustrit, mis müüte reguleerivad: komöödia, romanss, tragöödia, iroonia/satiir.
Strukturalism ei keskendu üksikute kirjandustekstide tähendusele ja väärtusele (see on pindstruktuur e Saussure lingvistikas kõne vaste), uurib struktuure (langue), kirjanduse ‘grammatikat kuidas kirjandus toimib kui süsteem, keskendub süsteemi põhielementidele ja nende kombineerimisvõimalustele. Strukturalismi ei huvita, mida tekst tähendab, vaid kuidas tähendus luuakse. Järgnevalt mõnede strukturalistlike kirjandusteooriate tutvustus. Žanrite uurimine > Northrop Frye müüditeooria (archetypal criticism) > žanriteooria, mis seletab Lääne kirjandustraditsiooni struktureerivaid printsiipe, kirjandus kui müüdi teisalduse või nihke vorm. Arhetüüp > korduv kujund, tegelaste tüüp, süzee- või tegevusliin. Frye põhitermin > müüt (Mythoi), selle põhjal neli narratiivimustrit, mis müüte reguleerivad: komöödia, romanss, tragöödia, iroonia/satiir.
Kirjandusteooria koolkonnad STRUKTURALISM 43.Põhialused, struktuuri mõiste Struktuurid on kõikjal meie ümber, sturkturalismi eesmärk on neid ära tunda ja kirjeldada Igale kultuurile on omased erinevad struktuurid. Struktuur on ajas muutumatu. F. de Saussure jagas keele kaheks osaks: langue ja parole. Teda huvitas parole, strukturaliste hiljem aga just langue. Kirjandus ei sobi eriti hästi strukturalistlike meetoditega analüüsimiseks. Strukturalistlikke kirjandusteadlasti huvitab eelkõige teksti tähendus ja selle (kunstiline) väärtus. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus. Põhialus: inimkogemuses, kultuuris jne. eristatavad pindmised nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad. Inimmõistus kui struktureeriv mehhanism.
Samas koges Bourdieu Alzeerias välitöödel, et Levi-Straussi üldistused sugulussidemete jm reeglite kohta ei ole üldkehtivad. Edaspidi pühendus oma kaasaegse Prantsuse ühiskonna uurimisele. Nagu Goffmangi oli väga interdistsiplinaarsete huvidega ja on mõjutanud väga paljusid hilisemaid kultuurteooriaid väga erinevates distsipliinides. Refleksiivne sotsioloogia. Võiks öelda, et Bourdieu tähtsus sotsioloogiale on sama mis Geertzi tähtsus antropoloogiale. Bourdieu oli kriitiline strukturalistlike ühiskonnakäsitluste suhtes, mis asetasid indiviidi, s.h. kultuuriuurija, justkui kultuurist/ühiskonnast väljapoole. Kritiseerib väljaspoololija, võõra uurija positsiooni uuritava kultuuri suhtes nii on kerge üldistusi konstrueerida. Peamine oht väita, et sotsiaalne elu on determineeritud mingite koodide poolt, mitte et teatud reeglid sünnivad sotsiaalsetes praktikates. Bourdieu väitsis, et strukturalistlikud ja funktsionalistlikud lähenemised välistavad suurel
Müüdi struktuur on tegelikult ternaarne, 3. element tasakaalustab kahte poolust. Maa ja taeva vahel on katus või korsten. Müüdiahelaid korrastavad erinevad geograafilised koodid. Telg: ida-lääs; kosmogoonilised koodid: mägi, org, jõgi, taevas ja maa; sotsiaalsed koodid: ema- ja isapoolsed sugulased; tehno-ökoloogilised koodid: nälg, iha, esmased füsioloogilised tegevused ja vajadused. Levi-Strauss uurib algseid kultuure. Roland Barthes uuris aga strukturalistlike meetoditega tänapäeva kultuuri. Kirja nullaste 1953, Mütoloogiad 1957, Moe süsteem 1967, S/Z 1970, Armunute diskursus 1977, Camera lucida 1980. Leidis, et igasuguse igapäevase tegevuse aluseks on kultuurisüsteemid/koodid. Barthes näitas, et paar tähistaja-tähistatav moodustab märgi, mille materiaalne külg on tähistaja ja mõtet väljendab tähistatav. See, mis on loomulikus keeles märgiks, saab mütoloogilises keeles tähistajaks ja see omandab uue tähistatava
annaabi.ee 
