"), stagnatsioon (midagi ei muutu), tsükliline (laineline majanduskriisid), juhuslik (Brown'i liikumine). Durkheim käsitleme sotsiaalseid elemente nagu asju. Staatika mudelid on meie peas, et me paremini asjadest aru saaks. Dünaamilise välja teooria kõik, mis meil on, on protsess. Inimesed oskavad sündmusi identifitseerida nt perekondlikud õhtusöögid, kus on teada, et ema küsib, kuidas läheb, isa küsib palga kohta jne. Sztompka väli koosneb: 1. Ideedest (strukturalistide vaatenurgast teadlikkus, ideoloogia, teadvus) 2. Reeglitest (~ institutsioonid) 3. Tegudest (~ organisatsioonid kuidas me tuleme kokku ja teeme midagi, kuidas seda kontrollime) 4. Huvidest (~ kuidas oleme hierarhiseerinud selles ühiskonnas) Need kihid moodustavad sotsiokultuurilise välja, kus toimuvad muutused. Progress eksistentsiaalse ängi leevendamiseks on lootus, et kõik läheb paremini. Kui seda poleks, oleks meeleheide.
Strukturaallingvistika kujunes välja 20.sajandi alguses ning idee nägi välja selliselt, et keel on terviksüsteem, millel on oma kindel ehitus ehk struktuur, mille kirjeldamine tervikuna on keeleteaduse põhiülesanne. Keeleteoorias on see tänini juhtidee ning sellepärast võib strukturaallingvistikat pidada kaasaja keeleteaduse alguseks. Strukturaallingvistikas eristati keelt ja kõnet. Keel on abstraktne süsteem, kõne selle teostus loendamatutes suhtlusaktides. Strukturalistide arvates on keeleteooria ülesanne anda vahendid, filtreerimaks kõnevoolust need andmed, mis keele süsteemi tuvastamiseks on olulised. (Õim 2000: 12-13) 3.2 Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika oli suund, mis vormis 1950.60. aastate kogu teoreetilise keeleteaduse põhisuuna. (Tenjes 2010: 48) Grammatika teooria nägi välja ette, et tuli kirjeldada inimese keelevõimet, mis võimaldab tal omandada suvaline keel ja mõista ning moodustada selle keele kõiki lauseid
- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. "ajaloo ja sotsioloogia ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine".üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 3. Milline on seos keele ja ühiskonna vahel strukturalistide seisukohast? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Alsek's on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne
Seotud motiivid (leitmotiivid) – loovad teksti sidusust, sh retrospektiivseid ja perspektiivseid seoseid, nt samad tegelased kohtuvad eri ajahetkedel; alguse ja lõpu seosed peatükkide vahel. Hierarhilised motiivid – ühest põhimotiivist lähtuv ideoloogiline hierarhia, nt Dostojevski („Kuritöö ja karistus“) Kristuse motiiv, mis seostub Kolgata, Laatsaruse ja Juudasega. Binaarsed opositsioonid Kirjanduslik tekst on strukturalistide järgi vaadeldav binaarsete opositsioonidena- Binaarsed opositsioonid, olles temaatilised või ideoloogilised üksused, võimldavad määrata mis tahes struktuuriosade funktsionaalsust, tähenduslikkust. vasak – parem lähedane – kauge avatud – suletud
72. Tooge välja vabalt valitud teose võimalikud lugemismudelid. - Individuaalne ja kollektiivne lugemismudel. 73. Tooge välja strukturalismi ja poststrukturalismi peamised sarnasused ja erinevused. Erinevused strukturalismist: - Allikad. Ei lähtu lingvistikast nagu strukturalism, vaid filosoofiast (Martin Heidegger, neomarxism, Jacques Lacani psühhoanalüüs jm). Skepsis näivate enesestmõistetavuste suhtes. - Stiil ja tonaalsus. Strukturalistide kirjutistest eristab emotsionaalsus, esseistlikkus, keelemängud. - Suhtumine keelesse. Kogu teadmiste valdkond on tekstuaalne. Rõhutatakse keele mitmetähenduslikkust, tähenduste suhtelisust ja voolavust. 74. Kuidas on seotud poststrukturalism ja postmodernism (postmodernsus)? - Poststrukturalism kui postmodernse maailmanägemise teoreetiline väljendus. Teooria ja praktika sulandumine. Nii postmodernistlik kunst kui ka poststrukturalistlik mõtlemine
Ja kuigi välieesti kirjanduses sünnib 1950. aastatel tugev modernistlik suundumus, jääb kirjandusuurimises hüpe modernismi poole toimumata. Vene nõukogude kirjandusuurimises algab 1950. aastate lõpus oluline murrang. Paradigmapöörajaks saab strukturalism. Ka Tartu ülikoolist saab 1960. aastate keskpaigast oluline strukturalismikeskus, kus Juri Lotman kirjutab oma raamatuid, peab loenguid ja korraldab konverentse. Ka muus osas jäi strukturalism eesti kirjandusuurimisse toomata. Strukturalistide tekste tõlgiti Nõukogude perioodil ülivähe ja semiootiline terminoloogia jäi süstemaatiliselt eesti keelde ja käibesse üle toomata. Akadeemiline uurimine Tartu ülikoolis rõhutas põhimõtteliselt positivimi ja tekstikeskset luuleanalüüsi. Nii võime öelda, et hüpe strukturalismi jäi eesti kirjandusuurimise jaoks kõrvaliseks asjaks. Temast jäi vaid kilde kirjandusuurimise mällu. Suur murrang algas eesti kirjandusteaduses 1980. aastate lõpus, sellest ajast peale jaguneb eesti
moodustatud võõra eeskuju järgi, nt isamaa (sks Vaterland), eeskuju (Vorbild), seebiooper (soap-opera) ja tähenduslaenudeks, kus omasõna saab võõra eeskuju kohaselt juurde uue tähenduse. Nt rohelised, täht, väljakutse, areng(ud), täna `praegusel ajal', võrgustik. 17. Semantilised seosed sõnade vahel. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed. Keele hetkeolukorras põhineb kõik seostel(F. de Saussure) Nende seoste uurimine on olnud üks strukturalistide juhtmotiive. Tähenduskeskse grammatika uurijad on pööranud tähelepanu sõnadevahelistele seostele, sõnaväljadele ja sõnaperedele Sõnavara võib käsitleda avatud süsteemina, mille elemendid on üksteisega funktsionaalsetes ja formaalsetes seostes. Päritolult kokku kuuluvad lekseemid moodustavad sõnaperesid. Need on keele pideva rikastamise tulemus (etümoloogiliselt seotud sõnad, mille baasmorfeem on tänapäeva
Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia). Keel on foneetiliste eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. Keel on vorm, mitte substants. Keeles on absoluutne ja suhteline arbitraarsus (nt 2 on absoluutselt arbitraarne, 22 aga suhteliselt arbitraarne), mõlemad süsteemi poolt motiveeritud. Saussure´i seisukohad andsid fonoloogias kiireima tulemuse. Praha strukturalistide koolkond Praha koolkond 1920-30ndad: Trubetzkoi, Jakobson, Mathesius (eelkõige slavistid). •FONEEMITEOORIA. Foneemid on distinktiivsete tunnustena kirjeldatavad. Häälikud on kõne osad. Foneemid on keele osad. Esmalt eristatakse tunnuseid, mille poolest foneemid erinevad ja siis öeldakse mis tingimustel nad erinevad. Foneemiteooria mõjutas ajaloolist keeleteadust: eraldiseisvate häälikute muutuste asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. •MARKEERITUSE TEOORIA (teema vs reema)
Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia). Keel on foneetiliste eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. Keel on vorm, mitte substants. Keeles on absoluutne ja suhteline arbitraarsus (nt 2 on absoluutselt arbitraarne, 22 aga suhteliselt arbitraarne), mõlemad süsteemi poolt motiveeritud. Saussure´i seisukohad andsid fonoloogias kiireima tulemuse. Praha strukturalistide koolkond Praha koolkond 1920-30ndad: Trubetzkoi, Jakobson, Mathesius (eelkõige slavistid). · FONEEMITEOORIA. Foneemid on distinktiivsete tunnustena kirjeldatavad. Häälikud on kõne osad. Foneemid on keele osad. Esmalt eristatakse tunnuseid, mille poolest foneemid erinevad ja siis öeldakse mis tingimustel nad erinevad. Foneemiteooria mõjutas ajaloolist keeleteadust: eraldiseisvate häälikute muutuste asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi.
Varasemalt oli autentsuse looja kunstnik (vs ühiskond) ideaal oli omav isiksus (ka identiteedi omand oli väärtus). See lõi kõrge ja madala eristuse. Populaarkultuur oli madal tänu tarbimisele. Tarbimine oli mõttetu, triviaalne, passivne, millega kaotati originaalsus ja individuaalsus - just see, mis oli kunstile omane. 12. Mis probleemid ilmnevad kultuuri mõtestamisel igasuguse inimtegevusena (näiteks post- modernistide nagu Baudrillard või post-strukturalistide nagu Barthes arvates)? Võtab üle Marxi tarbekaupade fetisi idee, et ühendada majandus kultuuriga. Tema jõuab kuulsa toereetilise arenduseni, mille järgi tarbeese on märgi vormiline: iga objekt on objekt keset teisi objekte, omades niimoodi tähendust. ,,Tänapäeva tarbimine...definerib hetke, mil tarbeese toodetaksegi nagu märk, märgilise väärtusega, ja kus märke (ehk kultuuri) todetakse kui tarbekaupu. Mitte miskit, mida tänapäeval toodetakse (objekte,
kui vabadusvõitlejatest. Reaalsus on kogu aeg sama, aga üks sõna asendati teisega. Saussure väidab, et me korrastame sõnade kaudu oma reaalsust, kujundame seda. Mitte reaalsus ei loo keelt, vaid keel loob reaalsuse. (Sellele vaidles vastu Raymond Williams, kes oli strukturalismi vastu.) Keeles pole keele eelseid helisid. M.Lotman eesti ja vene k saavad asjadest erin aru. Panus teadus märkidest semioloogia. Keelenähtusi hakati uurima strukturalistide poolt. Claude Levi-Strauss (1908 2009) pants antrop. sugulussuhete, klassifikatsioonide ja mütoloogia uurija. Võttis aluseks Saussure'i ideed ja sugulussuhteid strukturaalselt analüüsima. Milline on kultuuri keel ehk langue? Kas on olemas kultuurigrammatika, kus on kultuuri struktuuri piirid? Kultuur kui nähtus. 3 sfääri, kus strukturalism esineb: 1. Marksism see loogika on materialistlik struktuur 2
• Huvi kandus terviktüpoloogialt (holistic typology) osalisele (partial), hakati süvitsi uurima mingit konkreetset kategooriat eri keeltes. • Sapiri ja Whorfi arvamustesse keelelise relatiivsuse kohta hakati 20. saj teisel poolel suhtuma skeptiliselt või isegi irooniliselt, kuna seda on väga raske või võimatu tõestada. • Joseph Greenberg (alates 1954, USA) andis tüpoloogiale statistilise (objektiivse) mõõtme. • Kasutas ära Praha strukturalistide implikatsioonilise universaali käsitluse (nt: kui keeles on 1 frikatiiv, siis see on tõenäoliselt s). • Laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. • Loetles hulga universaale, nt – Greenbergi universaal nr 2: prepostitsioonikeeltes on genitiivatribuut peaaegu alati pärast peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. 18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval. TERMINID:
annaabi.ee 
