12.1995) Partei logo Lagle Parek Ants Erm Tunne-Väldo Kelam INTERRINNE Tegutses aastatel 1988-1991. Ametlik nimetus: Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Liikumine oli Nõukogude meelne ja Eesti iseseisvuse vastane. Interliikumise liider oli Jevgeni Kogan. Liikumisega olid tihedalt seotud Töökollektiivide Ühendnõukogu ja Vabariiklik Streigikomitee. Eestlaste hulgas ei saavutanud Interliikumine mingit toetust. 1990. aasta mais kasvas Interliikumise kohtumine Tallinnas üle Toompea lossi ründamiseks. Selle peale kutsus toonane EV peaminister Edgar Savisaar Toompeale Eesti elanikke kuulsaks saanud sõnadega: „ Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!“ Interliikumise tegevuse keelustas EV valitsus 25.augustil 1991. Jevgeni Kogan
3) Prantsuskeelne sõna détente- 4) Terve maailmasüsteem- 5) Põrandaalused organisatsioonid- 6) Solidaarsus- 2. KES OLID: 1) Tadeusz Mazowiecki- 2) Václev Havel- 3) Edward Gierek- 4) Charles de Gaulle- 5) Leonid Breznev- 6) Richard Nixon- 3. VASTA KÜSIMUSTELE! 1) Millised riigid kuulusid Idablokki? 2) Mille nimel asusid võitlema haritlaste poolt moodustatud põrandaalused organisatsioonid? 3) Milliseid nõudmisi esitas võimudele Walese juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee? 4) Millega lõppesid 1989. aasta algul alanud ümarlauakõnelused? 5) Mida tähendas valem 2+4? 6) Kuidas nimetati relva, mida 1952. aastal Ühendriigid katsetasid? 7) Milliseid lubadusi lubas anda Richard Nixon? 8) Mis oli ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused" allkirjastatud kokkuleppe sisuks? 9) Mida käsitles kaks võidurelvastumist piiravat dokumenti ja mis oli nende sisuks? 10) Mis kujunes pingelõdvenduse sümboliks Euroopas? 4. ÜHENDA PAARID! 1) 13
maad kriisist välja viia. Opositsiooniliikumise tugevnemine, haridus-ja kultuuriasutuste võrgu tekkmine. Haritlaste põrandaaluste organisatsioonide loomine. 4.2 1980 augustis Gdansi laevatehase 17tuh töölise streik, eesotsas elektrik Lech Walesaga, kes majanduslike nõudmistega esitas ka poliitilisi. 4.3 Mõne päevaga streik kogu Poolas. Walesa juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist. Vaba Euroopa raadiosaadete tugi. 31. august 1980 kirj valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused. Sai algus ametiühingukoondis Solidaarsus. 5. Poliitiline kriis Poolas 1980-1981 5.1 Gdanski kokkulepe kui pol. Elu aktiviseerija, meedia vabanemine tsensuuri alt. Kommunistlik juhtkond kaotamas kontrolli.
ohus. Sellist põhimõtete kogumit – doktriini hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevi doktriiniks. Poola kriis 1980-1981 1980. aasta augustis alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist alustasid ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki. Streikide käigus lõid töölised sõltumatu ametiühingute ühenduse „Solidaarsus“, mille eesotsas oli Gdanskist pärit elektrik Lech Walesa. Walesa juhtimisel moodustati tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist.31. aug. 1980.a. kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, millega tagati õigus ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõsteti tööliste palka ning tagati neile paremad töötingimused. Gdanski kokkulepped aitasid kaasa poliitilise elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt. 1980.a. oktoobris nõudis NLKP KK Poliitbüroo Poola juhtidelt korra jaluleseadmist. Poola kom.partei etteotsa seati kindral W
Tugevnes opositsiooniliikumine, mille eesmärk oli alternatiivse ühisk ehitamine sots süsteemi kõrvale. Tekkis iseseisvate haridus- ja kultuuriasutuste võrk, haritlased moodustasid põrandaaluseid org, mille eesmärk oli tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine. Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist. 31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Poliitiline kriis Poolas 1980-81: Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ja ,,korra" jaluleseadmist.
Samal ajal moodustasid haritlased põrandaaluseid organisatsioone, mis asusid võitlema tööliste õiguste ja vabade ametiühingute eest. Augustis 1980 alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki, nõudes ühtlasi ka kõrgemaid palku. Streigi etteotsa tõusis nii majanduslikke kui poliitilisi nõudmisi esitav elektrik Lech Walesa. Mõne päevaga streikis kogu Poola. Walesa juhtimisel moodustati streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist. 31. august 1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ja tagas neile paremad töötingimused. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas näitas nõukogude süsteemi nõrgenemist. See kokkuleppe aitas kaasa poliitilise elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt.
Tugevnes opositsiooniliikumine, mille eesmärk oli alternatiivse ühisk ehitamine sots süsteemi kõrvale. Tekkis iseseisvate haridus- ja kultuuriasutuste võrk, haritlased moodustasid põrandaaluseid org, mille eesmärk oli tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine. Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist. 31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Poliitiline kriis Poolas 1980-81: Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ja ,,korra" jaluleseadmist.
jaan 1989 said ka teised parteid peale valitseva tegutsemisõiguse. okt 1989 saadeti laiali Ungari Sotsialistlik Töölispartei. Poola Poola suhtes jäi kehtima MRP piir. Kommunistlik riigipööre toimus kiiresti, sest Varssavi ülestõusu ajal oli rahvuslik okupatsioon likvideeritud sakslaste poolt. Likvideeriti teised parteid, riigistati ettevõtted, säilis maaeraomand. Vägede kõrgeim ülemjuhataja oli poola päritolu vene marssal Rokossovski, kes sai kaitseministriks. Lech Walesa streigikomitee juht, ametiühingukoondise "Solidaarsus" esimees. "Solidaarsus" iseseisev võimudest ja parteidest sõltumatu organisatsioon Poolas 1970. aastail. "Solidaarsus" muutus ohtlikuks valitsusele, kuulutati välja erakorraline seisukord, arreteerimised, keelustati streigid ja väljaastumised, üldine töökohustus sõjaväe kontrolli all. Püüti muuta tervet Poolat suureks sunnitöölaagriks. 1983. tühistati erakorraline seisukord. "Solidaarsus" jäi keelustatuks
kirikul, haritlased moodustasid põrandaaluseid organisatsioone, mis asusid võitlema tööliste õiguste ja vabade ametiühingute eest 1980 aug – alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streik, nõuti palga tõstmist → streigi eesotsas elektrik Lech Walesa, esitas ka pol nõudmisi streik kogu Poolas, Walesa juhtimisel tehastevaheline streigikomitee, esitati võimudele 21 nõudmist 31. aug 1980 – kardeti üldstreiki, valitsuse esindajad ja Walesa kirjutasid alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstes töötajate palka ja parandades töötingimusi → ametiühingukoondis Solidaarsus tekitas ka teistes maades põnevust, andis märku, et nõukogude süsteem nõrgeneb Poliitiline kriis Poolas:
kasutades seejuures argumente, millele ka Interrinde juhtidel oleks olnud raske vaielda. M. Gorbatsov reageeris sellele sõndadega (Noorte Hääl, 03.06.1989): ,,Hästi. Kui teil on niisugune tee, siis arvan, et see on loomulik tee." 1989. a aprillis toimunud rahvaarutelu andis kaks väga olulist, kuid kahjuks vastandlikku tulemust. Positiivne, rahvaarutelu mõjul oli valitsus teinud 6. mail otsuse võtta IME koondkontseptsiooni säte oma rahast. Negatiivne, rahvaarutelu oli andnud hoogu juurde Streigikomitee ja Interride tegevusele, mis pidi takistama Eesti iseseisvumist ja vältima N Liidu langemist. Suvel 1989 esitati taotlus kõrvaldada R. Otsason ja E. Savisaar Eesti NSV Valitsuse koosseisust. 11 6. TÄISPÖÖRE TAGASI 1989. aastal Eesti NSV juhtkonnas toimus väga olulisi muudatusi Plaanikomitee esimeheks nimetati Edgar Savisaar, senine R. Otsason jätkas ENSV Ministrite Nõukogu
moodustasid põrandaaluseid organisatsioone, mis asusid võitlema mitte abstraktse vabaduse, vaid tööliste õiguste ning vabade ametiühingute eest. Augustis 1980 alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki, nõudes ühtlasi palga tõstmist. Streigi etteotsa tõsis elektrik Lech Walesa, kes majanduslike nõudmiste kõrval esitas ka poliitilisi. Mõne päevaga hakati streikima kogu Poolas. Walesa juhtimisel moodustati tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist, alates vabade ametiühingute loomisest ning lõpetades sõnavabadusega. Võimud üritasid streigikomiteed ignoreerida, kuid kuna iga päev ühines streigiga uusi ettevõtteid, muutus see võimatuks. Streigiliikumise levikule aitasid kaasa raadiojaama Vaba Euroopa saated, mis vahendasid Poolast saabuvat informatsiooni ning instrueerisid streikijaid. Seistes silmitsi üldstreigi ohuga, otsustasid võimud järele anda. 31. augustil 1980 kirjutasid
jaanuar iseseisvusaega käsitlev näitus). 17. veebruar ENSV ÜN-i Presiidiumi istung, 24. veebruar kuulutati Eesti iseseisvuspäevaks. 23. veebruar Eesti Draamateater sai tagasi oma vana nime. Eesti Vabariigi 71. aastapäev. RR-i ja valitsuse algatusel heisati Pika Hermanni torni 24. veebruar sinimustvalge rahvuslipp; EMS, Eesti Kristlik Liit ja ERSP algatasid Kodanike Komiteede liikumise, "internatsionalistid” moodustasid streigikomitee. Ilmus valitsuse määrus massirepressioonide läbi kannatanute vara tagastamise ja 26. veebruar kahju hüvitamise kohta. 4.–5. märts Interliikumise l kongress. 9. märts Tallinnas mälestati Nõukogude lennuväe pommirünnaku ohvreid. 14. märts Interrinde organiseeritud meeleavaldused. 18. märts Taasasutati Eesti Skautide Malev. ENSV MN-i määrus vööndiaja rakendamise kohta Eesti territooriumil senise 20. märts
annaabi.ee 
