TAASKASUTUS Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Taaskasutuse olemus...............................................................................................................4 1.1. Taaskasutuse vajalikkus.......................................................................................................4 2. Materjalide kasutamise võimalused........................................................................................5 2.1. Paber ja papp........................................................................................................................5 2.2. Tekstiil........................................
hotellimajanduses. Töös kasutatakse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Materjali otsitakse keskkonnasäästlikkuse arendamise kohta peamiselt internetist ning samuti kasutatakse ka teadusandmebaasi. Töö koosneb kahest osast, mis omakorda jaotatakse kaheks alapunktiks. Esimeses osas kirjutatakse säästvast turismist ja kuidas hoida kulusid kokku. Töö teine osa keskendub peamiselt keskkonnasõbralikele kvaliteedimärgistele. 3 1. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS HOTELLIMAJANDUSES 1.1. Säästev turism Tänapäeval tuntakse üha enam muret meid ümbritseva keskkonna- ning selle säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse vastu. Ka turismis vaadatakse selle poole ja püütakse olla keskkonna vastu rohkem lugupidavamad. Säästva arengu põhimõtteks on saavutada majanduse kasv, mis tagab kõrged elustandardid ning aitab kaitsta ja säilitada stabiilset elukeskkonda nii meile kui ka järgnevatele põlvkondadele. Kuid, mis on hotellimajandus
Kuidas ühendada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Üha rohkem ja rohkem hakatakse tänapäeval rääkima loodussäästlikuset ja rohelisest eluviisist. On tekkinud väike inimgrupp, kes nimetavad end ÖKO-inimesteks. Nad ongi suutnud vähemal või suuremal määral oma elu loodusega kooskõlla viia. Kuid kui me soovime järeltulevaltele põlvedele säilitada Maa liigirikkuse, mitmekesisususe ja elamisväärse keskkonna, peaksid aga kõik inimesed hakkama mõtlema, kuidas käituda igapäevaelus loodussäästlikumalt. Alati polegi vaja minna äärmustesse või oma elu kardinaalselt ümerkorraldada. Piisab vaid väikestest muutustest, mis saavad alguse meie mõtlemisest ja suhtumisest. On vajalik mõista, et see, mida me praegu teeme või tegemata jätame, kajastub kunagi meie laste või omakorda nende laste eludes. Kas poes käies on juhtundud, et ostad kauba, mida sul tegelikult tarvis ei lähe...
tuleb neid kasutada säästlikult. Säästlikus on teine oluline osa juhtimisest. See osutab sisendi - väljundi suhtele. Rohkem väljundit sama sisendi hulga juures tähendab säästlikkuse suurendamist ja sama väljund väiksema hulga sisendite kaudu näitab samuti säästlikkuse suurendamist. Seega juhtkond püüab vähendada ressursside maksumust. Säästlikkust võib ka selgitada, kui "teha asju õieti", see tähendab, mitte kulutada asjatult ressursse. Samal ajal, kui säästlikkus on seotud vahenditega, millega asju teha, on efektiivsus seotud lõpptulemusega või organisatsiooni eesmärkide saavutamisega. Juhtimise tüübid Institutsionaalne juhtimine kujutab endast omanikusuhet ja poliitilist võimu. Tegemist on strateegilise juhtimisega kõrgemal tasemel, kus toimub erinevatest institutsioonidest koosneva terviku ("emaettevõte" ja allasutused) suunamine lähtuvalt ettevõtte kasvust või poliitilisest
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas. Koos kiireneva elutempoga kasvavad iga päevaga ka meie tarbimine ja vajadused. Mõtlematult raisatakse loodusvarasid ning sellega võtame ka tulevikult võimalused puhtaks elukeskkonnaks. Inimesed on enamasti oma loomuselt egoistlikud ning seadnud esikohale oma heaolu ja mugavuse, kuid oleks naiivne mõelda, et loodusvarad on lõpmatud. Roheline mõtteviis leiab endale järjest rohkem poolehoidjaid. Eestis mõeldakse tarbimise ja saastamise kõrval üha rohkem säästmise peale, roheline argument muutub ka müügiargumendina iga päev olulisemaks. Inimesed kurnavad üha enam meie planeet Maad, mis on meie kõigi jaoks ühine elupaik ja meie kohus on hoida ja säilitada seda nii, et ka tulevastel põlvkondadel oleks kus ja millest elada. Tänapäeva kaasaegne ühiskond on suuresti rajatud naftale, kuid prognoositakse, et erinevad maavarad lihtsalt lõppevad ühel hetkel otsa. Ka Eestis...
Roheline energia Oliver Bollverk 1 Sisukord 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid 2. Roheline energia aitab hädast välja 3. Tuuleenergia 4. Päikeseenergia 5. Hüdro ehk vee-energia 6. Kasutatud kirjandus 2 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid Nagu me teame, jagatakse energiaallikad taastuvateks ja taastumatuteks Taastumatud energiaallikad Taastuvad energiaallikad nt: nt: põlevkivi, kivisüsi, nafta, päikeseenergia, gaas, turvas, kivisüsi tuuleenergia, vee-energia, puit (mõnes riigis mitte), Põhilised probleemid: biomass · Taastumatute energiaallikate otsasaamise oht · Fossiilsete kütuste (põlevkivi, nafta, gaas, kivisüsi) põletamine rikub looduskeskkonda Põhjalikumalt: · Fossiilsete kütuste põletamine paiskab atmosfääri o...
Ei kujuta päris ette, kuidas peaks teepakki, peale selle tühjaks nõrutamist, nö demonteerima. Mitu pügikasti ma selleks köögikapis omama peaks paber, metall, toidujäätmed?! Kindlasti eelistaks ma sõita üliökonoomse või siis isegi hübriidautoga. Kulud oleksid oluliselt madalamad nii maksete kui ka kütuse arvelt. Veelgi rohelisem ja soodsam oleks muidugi üldse kasutada ühistransporti või hoopis jala liikuda, kuid siin hakkab oma osa mängima ajasäästlikkus ning oskamatus oma aega vastavalt planeerida. 1/2 Seda jada võiks jätkata lõputult, kuid kõigel on oma hind. Pole ilmselt palju peresid, kes suudavad endale lubada igas valdkonnas ,,rohelist mõtteviisi". Selles kõiges mängib rolli ka aeg, mugavused ja harjumused. See on justkui lõputu ringlus, kus puudub kindel algus ja lõpp - kõik ei ole lihtsalt must ja valge ning õige ja vale
ees. Aina rohkem ettevõtteid alustavad keskkonnasäästliku tegevusega lisanduvate regulatsioonide ja kliendisoovide tõttu ning samuti leevendamaks mõju keskkonnale oma tootmise ja teenustega. Roheline tarneahela juhtimine (RTJ) on mõiste, mis on kogunud viimastel aastatel suurt populaarsust ning sellega proovivad ettevõtted demonstreerida oma selget pühendumist jätkusuutlikkule tegevusele. Rohelise logistika põhiliseks eesmärgiks on tagada kogu tarneahela keskkonnasäästlikkus, majanduslik ökonoomsus ja sõbralik sotsiaalne keskkond. Samuti tõsta ettevõtete ja inimeste teadlikkust. Nende protsesside tulemusena on võimalik vähendada ökoloogilist jalajälge, vähendada CO2 kogust ja kulusid. Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida rohelise logistika ja tarneahela rakendamist ettevõttes ja sellest tulenevaid kasu, väljakutseid ning eesmärke. 3 2
Elektrikaupade märgistus Sirje Mets 2010.a. Energiatõhusus Energiatõhusus on ökonoomsuse näitaja Kasutatakse klasse A-st kuni G-ni Energiamärgistusega peavad olema varustatud järgmised tooted: Pesumasinad ja kuivatid Nõudepesumasinad Elektriahjud Elektrilambid Õhukonditsioneerid Veekuumutid ja kuumaveesalvestid Vedel- ja gaasiköetavad kuumaveekatlad Luminofoorlampide liiteseadised Sirje Mets 2 Külmikud I Tootja nimi ja kaubamärk. II Tootja mudelitähis. III Seadme energiatõhusus. IV Seadmele omistatud Euroopa Liidu keskkonnamärk. V Kilovatt-tundides (kWh ) aastas esitatud energiatarve (s.o 24 tunni energiakulu × 365 päeva). VI Kõigi lumehelbega tähistamata kambrite (töötemperatuur > 6°C) kasulike ruumalade summa. VII Kõigi vähemalt ühe lumehelbega tähistatud sügavkülmkambrite (töötemperatuur < 6°C) kasulike ruumalade summa....
............................................................................ 6 Kuidas igapäevaselt jätkusuutlik areng tagatakse?................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 10 Sissejuhatus Viimastel aastatel on tihti kõne all olnud loodussäästlikkus ning –kaitse. Põhjus seisneb kindlasti selles, et järjest rohkem ja rohkem raisatakse loodusressursse ning saastatakse loodust. Alates 1980. aastatest on riigid hakanud kasutama oma valitsuspoliitikas loodussäästlikke meetodeid, et selle kaudu juhtida ka oma rahvast mõtlema tuleviku peale. Jäkusuutlik areng on väga oluline meie kõigi tuleviku jaoks, sest soovitakse ka oma järgmistele põlvkondadele võimalikult palju võimaldada.
Mikrokeskkond: Sisekeskkond (Sisemine ring), Tarnijad, Konkurendid, Kliendid. Regulaatorid, Strateegilised liitlased (Keskmine rind). Makrokeskkond (väline rind). Makrokeskkond: Sisekeskkond (sisemine ring), Mikrokeskkond (ringi sees), Tehnoloogilised arengueeldused, sotsiaal- kultuurilised arengueeldused (keskmises ringis), Majanduslikud arengueeldused, rahvusvahelised arengueeldused, poliitilised arengueeldused (väline ring) 3. Organisatsiooni efektiivsus ja säästlikkus Efektiivne kuid mitte tootlikkus (ressursse on raisatud), Efektiivne ja tootlik (Eesmärk täidetud, ressursse kasutatakse mõistlikult), Tootlikkus on kõrge, efektiivsus mitte (eesmärk saavutamata, ressursse kasutatakse mõistlikult), Ei ole efektiivne ega tootlik (Eesmärk pole saavutatud, ressursse on raisatud). 4. Organisatsiooni toimimise mudel Majandamine/ Arveldamine, Oskused/ Teadmised, Seadmed/ Tooraine, Ruumid/ Keskkond,, Tooted/ Teenused, Hinnakujundus, Turundus.
..................................................................... 18 7.1.1. Tarbimise vähendamine ...................................................................................... 19 7.1.2. Kvaliteetsete toodete eelistamine ....................................................................... 19 7.1.3. Riiete säilitamine ................................................................................................ 20 7.1.4. Säästlikkus .......................................................................................................... 20 7.2. Efektiivsemad ja loodussõbralikumad tootmislahendued .......................................... 20 7.2.1. Ökomood ............................................................................................................ 20 7.2.2. Ümbertöödeldud materjalide laialdasem kasutamine ......................................... 21 7.2.3
Fassaad on maja visiitkaart. Eri materjalid annavad majale erineva ilme. Peale värvitooni ja kuju erinevad fassaadi kivid üksteisest ka pinna poolest. Tellis sobib hästi puitkarkassiga majade fassaadi materjaliks. Tellise eelisteks fassaadimaterjalina on tema hea välimus, põlisus ja säästlikkus. Ta kannatab nii suvekuumust kui talvepakasr. Et majad oleksid vastupidavamad ja tuult läbipuhuvad, tuleb neid soojustada nii seest kui ka väljaspoolt. Temperatuur seina paksuses ei ole ühesugune, välimised seinakihid on jahedamad, sisemised soojemad. Seina sisepind on alati veidi jahedam kui ruumi õhk ja seina välispind soojem kui välisõhk. Kui soojustus on väljaspool, siis toimub põhiline osa temperatuurilangust väliskihis ja kandekonstruktsioon on püsivalt plusstemperatuuris
annaabi.ee 
