Halogeeniühendite keemilised omadused: *halogeenid ei reageeri hapnikuga, lämmastikuga ja omavahel *kõik halogeenid regeerivad fosfori, väävli, süsinikuga Halogeeniühendite kasutamine igapäeva elus: *fluori kasutatakse fluorsüsinike nagu plastmass PTFE(polütetrafluoroetüleen)valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks *Väike kogus naatriumfluoriidi NaF joogivees aitab ära hoida hammaste lagunemist *Kloori kasutatakse joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks ning valgendajate ja plastmasside valmistamiseks *Broomi ja kloori kasutatakse fotofilmide, ravimite ja antiseptikute valmistamisel *Kloriide on palju merevees, joodi leidub merevetikates Fluor jahutusvedelikud hambapastades Kloor veepuhastusprotsessid paberi, plastide, konservantide, tekstiilmaterjalide, ravimite, lahustite, värvide insektitsiidide, antiseptikute jpm tootmine Broom värvainete tootmine ravimid plastide tulekindluse suurendamiseks AgBr fotograafias veepuhastuses Jood
1811. aastal andis ta kloorile ka nime tema roheka värvuse järgi. Samal aastal võeti kasutusele termin halogeen. Kirjeldati seda kui kloori võimet reageerida metallidega, et moodustada soolasid. 19 saj. algul kasutati kloori enamasti tekstiilitööstuses valgendajana või desinfektsioonivahendina, et vältida haiguste levikut. Peale selle hakati tootma ka soodat, mille leiutas prantslane NicolasLeblanc. Samuti kasutatakse kloori joogivee steriliseerimiseks, kuid ka basseinide vete puhul. Paljud ained nagu paber, petroolium, tekstiilid, värvid, tulekustutid, plastikained ja putukamürk sisaldavad kloori või on kasutatud kloori nende valmistamiseks. Kloor oli ka esimene gaas, mida kasutati sõjanduses. 1915. aprill vabastas Saksa armee prantslaste, kanadalaste ja aafriklaste poole 180 tonni kloori gaasi. Kannatada sai umbes 20 000 inimest. 5000 neist suri ning paljud jäid eluks ajaks vigaseks.
Osa ultravalgusest jõuab Maale. Enamus hajub või neeldub Maad ümbritsevas atmosfääris. Suures koguses on UV kiirgus kahjulik kõigile elusorganismidele, sest põhjustab mutatsioone DNAs ning valkude denaturatsiooni (valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemine). Mõõdukas koguses on organismile kasulik, sest selle toimel kulgeb vitamiini D süntees. Suures kontsentratsioonis hävitab kõik mikroorganismid ja seda kasutatakse operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Ultravalgus on tugeva fotokeemilise (mõjub filmilindile, fotosüntees, osooni tekkimine) ja bioloogilise toimega (päevitamine, D2 vitamiini teke, suurtes kogustes tekitab nahavähki ja silmahaigusi). Inimese silmi kaitsevad ultravalguse eest hästi klaasprillid, sest klaas neelab tugevalt ultravalgust. Päikeselt tuleva liigse ultravalguse eest kaitseb meid Maad ümbritsev osoonikiht, kus neeldib suur osa ultravalgusest. Ultravalgust kasutatakse meditsiinis, valgustehnikas kutsub esile
perioodi kuuluv element Aatomnumber 17 Mittemetall Molekul koosneb kahest üksiku kovalentse sidemega ühendatud aatomist Stabiilseim oksüdatsiooniaste on -1 Cl2 leidumine looduses Looduses lihtainena ei leidu, ühenditena aga väga levinud Ioonidena esineb peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees Leidub samuti maakoores soolalademetena Cl2 kasutamine Joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks Valgendajate, plastmasside, pestitsiidide, solventide, sünteetiliste kiudude ja kautsuki valmistamiseks Pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses Farmaatsiatööstuses Keemiatööstuses orgaaniliste ühendite tootmisel Kloori tabletid Cl2 saamine Naatriumkloriidi lahuse elektrolüüsil Vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel Kõrvalsaadusena mõningate metallide sulatatud kloriidide elektrolüüsimisel
· 1-2 - haigestumine 50% peale 24 h möödumist, harva surmajuhtumid · 3-4 - kõik haigestuvad 100%, esineb surmajuhtumeid 30% · 5-6 - raske kiiritustõbi, surmajuhtumid 50%, tervistumine 6 kuud · 30 - surm paari päeva jooksul SUUR DOOS · Kiiritustõbi · Surm VÄIKE DOOS · Kahjustus ühes rakus · Hilistoime · Vähkkasvaja · Lootekahjustused Gammakiirguse praktiline kasutamine · Gammakiirgust kasutatakse enamasti 1)meditsiiniseadmete steriliseerimiseks 2)toiduainete pikema säilituse tagamiseks 3)vähirakkude tapmiseks · Gammakiirguse abil tapetud bakteritega vaktsiinid võivad olla oluliselt efektiivsemad ja vastupidavamad kui tavapärased kuumuse või keemilise tehtud vaktsiinid. `Gamma nuga' · Gamma noaks nimetatakse 1960-date lõpus leiutatud seadeldist, mis aitab kasvajaid hävitada. Töö põhimõte · Gamma nuga saadab kasvaja suunas
Nii kõrge energiaga footoneid ei suuda anda ükski maapealne protsess ning neid esineb vaid kosmilises kiirguses (pärinevad supernoovaplahvatustest). Kosmiline gammakiirgus läbib Maa atmosfääri takistamatult. [5] Gammakiirguse abil tapetud bakteritega vaktsiinid võivad olla oluliselt efektiivsemad ja vastupidavamad kui tavapärased kuumuse või keemilise töötluse teel inaktiivseks muudetud haigustekitajatega vaktsiinid. [6] Gammakiirgust kasutatakse praegu meditsiiniseadmete steriliseerimiseks ja mõnedes riikides ka toiduainete pikema säilimisaja tagamiseks. [6] Astronoomidele pakuvad erilist huvi kõige eredamad kosmilised nähtused gammakiirguse pursked. Neis pursetes vabaneb mõne sekundi jooksul sama suur hulk energiat nagu Päikesest kogu tema kümne miljardi aastase eluea jooksul. Kuigi siiani pole selge, miks sellised pursked tekivad, on neid seotud hiidtähtede plahvatustega. [7] Kasutatud materjalid: [1] http://www.alara.ee/radiation.php [2] http://et.wikipedia
Kui sundvõnkumise sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkumise sagedusega f = 1/T = 1/2 LC ., siis kasvab järsult võnkeamplituud, millist nähtust nimetatakse resonantsiks. Elektromagnetlaine- on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus · Madalsageduslained(soojendusaparaatides) · Raadiolained(television, mobiilside, sateliitside) · Infrapunane kiirgus(TV ja puldi vahel) · Nähtav valgus(tekitab valgusaistingu) · Ultraviolettkiirgus(meditsiin steriliseerimiseks, toodab D-vitamiini) · Röntgenkiirgus(meditsiin) · Gammakiirgus(tuumaprotsessides, meditsiinis steriliseermiseks) · Kosmiline gammakiirgus 15. Kuidas tekivad elektromagnetlained? Kui kuskil tekib elektrivälja muutus, siis kohe tekib ka samas magnetvälja muutus, mis indutseerib teise naaberruumipunktis indutseeritud elektrivälja, selle muutus omakorda kutsub jälle esile teises punktis magnetvälja, mis omakorda indutseerib juba järgmises kolmandas ruumipunktis
soojendada. Taimed on paiksed, seega on neil tekkinud mitmesuguseid kaitsekohastumusi. Õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele, osa neist on aga kaetud valgust hajutavate heledate karvadega. Mõõdukas koguses ultravalgus soodustab naharakkudes D- vitamiini sünteesi. Suures koguses on kahjulik, põhjustab DNA mutatsioone (nahavähk), denatureerib valke. Suures koguses hävitab ka mikroorganisme, kasutatakse operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlastel on retseptorvalgud, mis tunnetavad valguse olemasolu või puudumist. Hulkraksetel loomadel silmad, mille suurus sõltub sellest, kas nad on aktiivsed öösel või päeval. Tolerantsuskõver- iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist 2. Populatsiooni mõiste. Populatsiooni tihedus, kasvukiirus
Sageli on tehnoloogilises protsessis vaja keemistemperatuuri tõsta või alandada. Selle võimaluse annab keemistemperatuuri seos rõhuga. Rõhu alandamisel vaakumkatlas alaneb ka produkti keemistemperatuur. Aur eraldub intensiivselt, konsistents tiheneb, välditud on toitainete termiline lagunemine ja puudub kõrbemise tekkimine. Keemistemperatuuri saab alandada 40-50 °C-ni. Rõhu tõstmisel autoklaavis tõuseb keemistemperatuur. See on vajalik toodete steriliseerimiseks ja keetmisaja lühendamiseks. Temperatuur võib tõusta kuni 130° C-ni. Soojusprotsesside liikumapanevaks jõuks on temperatuuride vahe. Mida suurem on temperatuuride vahe, seda kiiremini protsessid toimuvad. Igal konkreetsel juhul on vaja välja töötada sobivad reziimid ja keskkonnad. Kui 11 temperatuuride vahe on valitud vale võib tekkida katla siseseina ja valmistatava toote vahele auru
paljud rakud säilitavad vee lisamisel võime kasvada ja paljuneda. Lüofiliseerimine – külmkuivatamine, säilitamine. 4. Radiatsioon – ioniseeriv tungib sügavale, ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel. Hävitab bakterirakud ja endospoorid, kuid mõned viirused võivad ellu jääda. UV kiirgus steriliseerib pindmiselt, tungimata läbi paksust õhukihist, klaasist, veest jne. Kasutatakse tavaliselt õhu steriliseerimiseks laboris, operatsioonitubades jne. UV valgus tekitab tümiini dimeere, mis takistavad replikatsiooni. 5. Filtratsioon – mikroobide eemaldamine, kui need läbivad läbi filtri gaasi või vedeliku. Kasutatakse kuumatundlike vedelike steriliseerimisel ja ruumide õhupuhastussüsteemides. Kemikaalide toime: 1. Tugevad bakteriotsiidid – hävitavad endospoorid, võivad olla sterilandid. 2. Mõõdukad bakteriotsiidid – hävitavad seenespoorid (mitte endospoore),
jaoks meil isegi nimesid pole, kui vaadelda neid ultraviolettvalguse lähedastes lainepikkustes (Sepp 2008). Ultraviolettkiirgus on aga suures koguses kahjulik kõigile elusorganismidele, sest põhjustab mutatsioone DNAs ning valkude denaturatsiooni ehk valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemist. Suures kontsentratsioonis hävitab ta kõik mikroorganismid mistõttu kasutatakse seda näiteks operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Mõõdukas koguses on organismile kasulik, sest selle toimel kulgeb vitamiini D süntees, nagu ka varem mainitud sai. Nähtav valgus on tegelikult väga väike osa kogu kiirgusspektrist, mis Päikeselt maani jõuab. Lühema lainepikkusega kiired on näiteks gammakiired , röntgenkiired ja ultraviolettkiirgus. Pikema lainepikkusega aga infrapuna. Kiirguste jaotumist ja pikkusi on võimalik vaadelda elektromagnetspektri abil. Infrapuna ehk soojuskiirgust vajavad kõik elusorganismid oma
pakendamise, steriliseerimise, transpordi, ladustamise alases töökorralduses lähtuda tervishoiuasutuse hügieeni eeskirjadest ja "Haiglanakkustõrje standardist". Igal haiglal ei pea olema oma sterilisatsiooniosakond. Nt. haiglal, millel puuduvad kirurgilised osakonnad, võiks olla otstarbekam kasutada ainult ühekordseid instrumente. Sel juhul ei tohi neid instrumente desinfitseerida ja uuesti kasutada. Haigla võib sõlmida ka lepingu mõne teise asutusega steriliseerimiseks. Sel juhul peab lepingus olema väga täpselt ning täielikult kirjeldatud mõlema poole kohustused ja vastutus. INSTRUMENTIDE STERILISEERIMISE ETAPID Leotamine ja eeldesinfektsioon osakonnas Kui haiglal ei ole kesksterilisatsiooni, tuleb instrumendid puhastada võimalikult vahetult pärast tarvitamist, kuna kuivanud mustus raskendab nende desinfektsiooni ja pesu. Instrumentide lukud tuleb lahti teha ning mitmest osast koosnevad esemed asetada des
5. Mis on pastöriseerimine? Pastöriseerimine on vedelike kuumutamine allpool keemispunkti -100 oC , ei taga materjali steriilsust. Üldjuhul tehakse seda piima ja karastusjookide tööstuses. Pikendab piima eluiga, tappes patogeensed ja toidu riknemist esilekutsuvad mikroobid. 6. Milliseid külmsteriliseerimisviise kasutatakse? Külmsteriliseerimisviidsidest kasutatakse filtrimist, keemilist steriliseerimist ja kiirgust. 7. Millist steriliseerimisviisi kasutatakse termolabiilsete ainete steriliseerimiseks? Mehhaanilist steriliseerimist ehk filtrimist kasutatakse termolabiilseid aineid sisaldavate lahuste, söötmete ning gaaside steriliseerimseks. 8. Mille poolest erinevad desinfektandid antiseptikutest? Desinfektandid on toksilisemad ning hävitavad mikroorganisme elututel objektidel, antiseptikud seevastu elusorganisidel välispidiselt. Antiseptikud on vähemtoksilisemad ning ei hävita mikroobe vaid ihibeerivad nende kasvu. 9
- Gaasifaasis osoon reageerib vesiniksulfiidiga: H2S + O3 SO2 + H2O - Veefaasis: H2S + O3 S + O2 + H2O 3 H2S + 4 O3 3 H2SO4 - Osoon võib reageerida madalal temperatuuril : H + O3 HO2 + O - Osooni toimel leelismetallidesse tekivad osoniidid: KO2 + O3 KO3 + O2 2 KOH + 5 O3 2 KO3 + 5 O2 + H2O K + O3 KO3 · Osooni kasutamine- osoon on tugeva oksüdeerivate omadustega: steriliseerimiseks, ainete sünteesiks, paberi pleegitamiseks, õlide puhastamiseks. Tugeva desinfitseerivate omadustega: vee ja õhu puhastamiseks mikroorganismidelt; ruumide desinfitseerimiseks. · Osoonikiht- kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustada niinimetatud osooniauk
b) Pikapäevataimed nt. oder, nisy, hernes, kartul vajavad õitsemaminemiseks rohkem kui 12 tunnist päevapikkust. On ka taimi, keda päevapikkus või valgus ei mõjuta palju. Infrapunakiirgus on soojuskiirgus. Võimaldab kõigusoojastel loomadel end soojendada. Ultraviolettkiirgus on suurtes kogustes kõikidele organismidele kahjulik. Kutsub ette rakkude sisemuses geenmutatsioone ja denatureerib valke. Desinfitseerivat mõju kasutatakse ka operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Väiksemates kogustes soodustab naharakkudes vitamiin D sünteesi. Temperatuur Imetajad ja linnud suudavad säilitada püsivat kehatemperatuuri. Talvel taimedel puhkeperiood, paljud selgrootud varjuvad soojematesse kohtadesse või vajuvad talveunne. (mäger, karu) Linnud rändavad soojematesse paikadesse. Ökoloogiline amplituud Igal ökoloogilisel teguril on oma kindel mõju organismidele. Ökoloogilise teguri minimaalset intensiivsust, mille alanedes organism hukkub nim.
41%, vaigud, rasvad, vahad- 0.3-10%. Tselluloosi on okaspuudes rohkem kui lehtpuudes. Tõrje seene kasvuks on vaja 1)kättesaadavat toitu, 2)vett, 3)hapnikku, 4)sobivat temp, 5)sobivat happesust PH 3-6, 6) vähesel määral metalle või vitamiine, 7)looduslikke doksiliste ainete puudumist subtraadis. Tõrje1)immutamine mürgiste ühenditega või puidu keemiline modifitseerimine, 2)hoida puit kuivana, 3)säilita puu vee all, 4)ladusta ümarpuit üksnes külmal ajal, 5)steriliseerimiseks kuumuta puitu, 6)töötlemine- leeliselisse lahusesse kastmise teel puidu sinetuse tõrjeks.7)kasuta vastupidavat puidu liiki. Majaseente tõrje hoiduda nende tingimuste tekest hoones, mis provotseerivad seente teket: kõrge õhuniiskus ja seisev õhk. Kui seen on juba arenenud, siis tuleb eemaldada selle puust või talast see osa, kus on vammi nähtav mädanik ja + 1m. Kui on hoones avastatud 1 vammi kolle, siis on kindel, et koldeid on veel ja selle ühe kolde likvideerimine ei päästa maja
4. Mida väljendab auru erikulu m protsessis? Näiteks kui see on 0,2 (kg/kg). m = D/G Väljendab kui mitu kg auru kulub ühe 1 kg toote kuumutamiseks. Kui see on 0,2, siis kulub 1 kg toote kuumutamiseks 200 g. 5. Kas aurul on lisaks soojusagensina kasutamise ka alternatiivseid kasutusvõimalusi? Kaks näidet. Jah on. Näiteks aurupuhasti (pindade puhastamine), pindade steriliseerimiseks. Auruturbiinid. 6. Miks kindlustab kuum vesi (primaarauruga võrreldes) “pehmema” termilise režiimi (2 põhjust) ning miks on see oluline toiduainete termilisel töötlemisel? Vee temp alla 100 kraadi, vee α on väiksem, väheneb kõrbemisoht näiteks. 7. Mida väljendab vee erikulu n protsessis? Näiteks kui see on 3 (kg/kg). n =Gv/G Näitab kui palju voolab aparaadist läbi kuuma vett 1 kg toote kohta. Kui see on
Gaasilist kloori kasutatakse joogivee, basseinide vee ja reovee desinfitseerimiseks. Kloorühendid toimivad oksüdeerijana. 105. Etüleenoksiid ja glutaraalaldehüüd steriliseerijatena. Etüleenoksiid on enimkasutatav gaas. Kahjustab DNAd ja denatureerib valke. Toksiline ja plahvatusohtlik. Tuleb segada CO2 või lämmastikuga. Kasutatakse niisuguste asjade steriilimiseks, mis kuuma ei talu (kosmoselaev). Ka laboriplastiku, südameklappide jne steriliseerimiseks. Tapab ka endospoore. Glutaraalaldehüüdi kasutatakse haiglates vahendite steriilimiseks. On vist ainuke vedel aine, mida võib käsitleda kui steriliseerijat. Kasut 2% lahusena. Hävitab spoore, baktereid, seeni, viirusi. 106. Säilitusained: sorbiinhape, bensoehape, nitrit. Sorbiinhape hallitusevastane aine, lisatakse moosisuhkrule, juustudele, siirupitele ja kookidele. Bensoehape ka hallitusvastane aine. Lisatakse margariinile, siidrile,
) toimel tekivad kaheahelalised katked DNA-s DNA laguneb tükkideks. Nimeta kõige kiirgusttaluvam bakter. Mis kaitseb teda kiirguse eest? Deinococcus radiodurans, kes talub väga hästi ka ioniseerivat kiirgust. Tal on mitmekihiline rakukest, ta sünteesib karotinoidpigmente, tal on ülitõhusad DNA reparatsioonimehhanismid, mis võimaldavad efektiivselt kokku panna juppideks lagunenud DNA, tema rakus on vähe rauda ja rohkesti mangaani. Milleks saab kasutada UV-kiirgust? Steriliseerimiseks. Mikroobimutantide saamiseks. Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide saamiseks? UV kiirguse toimel moodustuvad DNA ahelas kõrvutiasetsevate tümiinaluste vahel kovalentsed sidemed- tekivad tümidiindimeerid. Tümidiindimeeridega DNA-lt on transkriptsioon takistatud. Ka tümidiindimeeridega DNA replikatsioon on tavaliste DNA polümeraasidega takistatud. Neid suudavad replitseerida DNA polümeraasid, mis teevad vigu lülitavad kopeeritavasse
3 vaimselt alaarenenud 2 alkohoolikut 1 seksuaalselt lodev arstid, juristid, õpetajad, ärimehed jne. 2 sõdurit tulid koju erinevatest paikadest. 1 vendadest satub kõrtsi, kus oli kõrtsmik ja ta tütar ja see tütar oli nõrgamõistuslik ja tekkis impulsiivne suhe. Näeme seost vaimse võimekuse ja sotsiaalsete probleemide vahel. Steriliseerimine: Eugenics Section of the American Breeders’ Association soovitab (1914 ) defektsed klassid steriliseerida. IQ teste kasutati steriliseerimiseks. Puuetega, nõrgamõistuslikud, kurjategijad, epileptikud. Esimene Indiana osariigis steriliseerimise seadus aastal 1907, näit. 1924- 1972 Virginia’ s 8300 steriliseerimist. Saksamaal 1933. B. Immigrandid: Immigrandid (1905-1914) 10 miljonit inimest. Kvoodid. 1914 aastal: 83 % juutidest, 80% ungarlastest, 79 % itaallastest, 87% venelastest on nõrgamõistuslikud. Keskmine vaimne vanus USA-s MA MA England 14
vahendeid ette valmistada, kusjuures nendes ruumides tuleb järgida kehtivaid hügieenistandardeid, mis nõuavad, et puhtaid ja mittepuhtaid (saastunud) materjale käideldaks eraldi. Seda nõuet on väga lihtne täita, jagades ruumi vaheseinaga kaheks, ilma et oleks vaja mingeid suuri ehitustöid ette võtta. Samuti tuleb jälgida, et mõlemad tööalad oleksid selgelt märgistatud, nii et saastunud ja desinfitseeritud materjalid ei saaks segi minna. Steriliseerimine Materjalide steriliseerimiseks kasutatakse termilist, keemilist ja gammakiirgusega töötlust. Steriliseerimisega saavutatakse pisikute vähendamine astmeni 6 lg10 ehk praktiliselt piskute puudumise. Aste log10 – üks miljondik Steriliseeritakse: sidumismaterjali, mis vahetult haavadega kokku puutub; kõiki invasiivsetes protseduurides kasutatavaid vahendeid (nõelad, troakaarid jne); kirurgilisi instrumente. 448 Pilt 31.2. Kiirabi varustuse ettevalmistusruum Tallinna Kiirabis Kokkuvõte
annaabi.ee 
