Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop Albert 1199-1229 Riia piiskop Theoderich 1211-1219 Eestimaa piiskop Fulco Fulco oli prantsuse päritoluga munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras u. 1165 Eestimaa piiskopiks. Käis 1169 - 78 kahel korral Eestis. Tema katsed siin ristiusku levitada ja paavst Aleksander III üleskutsed Fulco tegevust ristiretkega toetada jäid tagajärgedeta. Fulco abiline oli Stavangeri kloostri munk eestlane Nicolaus. Meinhard (surn 1196) Augustiinlaste ordu munk, saabus 1184. aastal Väina jõe suudmealale liivlaste hulka misjonitööd tegema. 1186 asutati Meinhardi eestvõtmisel Väina jõe paremale kaldale Ükskülasse rajama kivilinnust. Vastutasuks enda ristida laskmise eest, ehitatakse linnus ka Holmi. 1186. a. nimetas paavst Urbanus III Meinhardi Liivimaa piiskopiks. Vaatamata oma 10-aastasele tegevusele Liivimaal ei
Ta on andnud kontserte koos kooriga Austrias, Saksamaal, Sotimaal ja Prantsusmaal. On teinud koostööd muusikakollektiividega nagu ERSO, Tallinna Kammerorkester ja Corelli Barokkorkester. On välja kujundanud koorist professionaalse kollektiivi. 2003-2006 oli ta Berliini RIAS Kammerkoori peadirigent. Külalisdirigendina on juhatanud Consertgebouw Kammerorkestrit, Berliini Akademie für Alte Musik'ut, Concerto Kölni, Schönberg Esemble'it, Hollandi Raadio Koori, Stavangeri Sümfooniaorkestrit, Viotta Esemble'it. Minu arvates oli konsert väga hea. Muusika oli väga meloodiline ja ilus. Halb oli see, et muusikapalad venisid liiga pikaks. Laulusõnadest ehk ladina keelest ma aru ei saanud. Tegemist oli siiski paljude muusikute koostööga ja selle kohta oli see hea. Kõik mängisid ühes taktis. Mulle meeldis kõige rohkem ,,Vivace" , mis oli minu meelest kõige meloodilisem ja parima kõlaga. Samuti ei veninud see liiga pikaks ega olnud liiga lühike.
61. al Idrisi - 1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrs maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny ja mida peetakse Tallinnaks. 62. Hiltinus Läänemere maade rahvaste piiskop (1070), munk. Määrati rahvaste ristiusustamiseks. Ei saavutanud edu. 63. Fulco Prantsusmaa munk, määrati 1167. a Eestimaa piiskopiks 64. munk Nicolaus Norra Stavangeri kloostris elav eestlasest munk. Määrati Fulco abiliseks ristiusustamisel. 65. Meinhard 1186. a pühitseti Üksküla piiskopiks, anti ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Augustiinlane. Keskaegsel Liivimaal austati teda pühakuna. 66. Berthold 1196. a Üksküla piiskop, tsistertslane. Kodus sõjaväe ristiusustamiseks. Hukkus 1198. a Riias toimunud lahingus. 67. Albert Bremeni toomhärra Albert von Buxhoeveden. Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. a
Magnus-oli Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ja Liivim kuningas15701577,püüdis erinevate vahenditega saavutada suurt võimu. Michel Sittow-Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides. Michael Andreas Barclay de Tolly- 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane. Moritz Hermann Jacobi-19 saj. Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud füüsik Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Ohtra Jürgen- iseorganiseerunud talumeeste üksuse juht Liivi sõja ajal. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde, andis välja lehte Marahwa NäddalaLehte. Pontus De la Gardie-Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 15801583 Liivi sõjas Rootsi väge Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks.
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises.
mis horisontaalselt kinnitatuna moodustavad massiivsed seinad. Püstpalktehnika puhul aga toetub ehitis vertikaalsetest postidest koosnevale sõrestikule. Sõrestik kaetakse pikkade ja paksude püstiselt asetatud laudadega. Tuntumad Norra püstpalkkirikud (Starkirke) on : Urnes (UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluv), Borgund, Gol. Kivikirikutest Norras on suurejoonelisemad prantsuse eeskujul valminud Trondheimi ja Stavangeri katedraalid. Soome keskaeg ja gootika Soome vanimad kivikirikud on ehitatud 14-15.sajandil ja need asuvad Ahvenamaal. Samast ajastust on ka Hattulan Püha Risti kirik. Kirikus on säilinud kaunid seina- ja laemaalid. Tuntuim keskaegne kirik on Turu Toomkirik, milline esindab tüüpilist telliskivigootikat Läänemere piirkonnas. Hattula Pyhän Ristin kirkko
- 12.sajandi haudadest on hauapanustena avastatud väikeseid ristikesi. - Alates 11.sajandist võimalik kirikute või kabelite olemasolu (N: Tartu ülikooli peahoone juures). · 11.sajandist kasvas ka katoliku kiriku huvi ristiusu levitamiseks Baltikumis. See tõi enesega kaasa üksikute munkade külastusretked (N: 1167 olevat Eestimaa piiskopiks pühitsetud munk Fulco, kellel olevat olnud eestlasest abiline Nicolaus Stavangeri kloostrist Norrast ja kes olevat ~1170 külastanud ka Eestit). · Eestlaste hulgas võis muinasaja lõpusajanditel olla ka üksikuid ristiusulisi. Peep Reimer 9 6. EESTLASTE SUHTED NAABRITEGA MUINASAJA LÕPUL: · Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud. Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9-6.sajandist eKr
Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km². Haridus Norras on koolikohustus lastele vanuses 616 aastat. Kõrgharidusasutused jagunevad ülikoolideks ja kõrgkoolideks. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat ja doktoriõpe 3 aastat. Vanim kõrgkool on 1750 asutatud sõjaväeakadeemia Krigsskolen. Vanim ja suurim ülikool on 1811 rajatud Oslo Ülikool. 1946 avati Bergeni Ülikool ja 1972 Tromsø Ülikool. Hiljem on ülikooliks saanud Stavangeri Ülikool (2005), Agderi Ülikool (2007). Norra oli juba 19. sajandil üldise kirjaoskusega maa ], praeguseks on kirjaoskuse tase peaaegu 100%. Riigikaitse 19 Norra kaitseväkke kuulub 23 000 inimest, sealhulgas teenindav personal. Mobilisatsiooni korral võib see tõusta umbes 83 000 sõjaväelaseni. Igal aastal on sõjaväes umbes 10 000 kutsealust. Sõjaväeteenistus on kohustuslik kõigile 18-aastaseks saanud meestele ja kestab 612 kuud
Mõnel kirikul on liskas keskel ... • trad. lafting ehk palkkonstruktsioon koosneb üksteise peale asetatud palkides, mis horisontaalselt kinnituna moodustavad massiivsed seinad • püstpalktehinka puhul aga toetub ehitis vertikaalser´test postidest koosnevatel esõrestikule. Sõrestik keatakse pikkade ja paksude püstiselt asetatud laudadega. • Kivikirikutest norras o suureoonelisemad prantsuse eeskujul valminud Trondheimi ja Stavangeri katedraalid. Rootsi keskaeg ja gootika gotlandi saar (ojamaa) • pindala 2994 km ruudus eesti suuruima saare saaremaa pindala on 2673 km ruudus. • 94 keskaegset kirikut millest enaus on taastatud ning kasutuses kirikud gooti j aromaani stiilis • esimesed ehitati aastatel 1150-1250 enamus aga 1250-1400. praeguseks on saartele ehitatud 102 kirikut saaremaaa 13. • 1361. aastal vallutas saare taaani kuningas valdemar atterdag. linna rüüstati veel
Super. Suurimad eratelekanalid on TV 2 ja TVNorge. Haridus Norras on koolikohustus lastele vanuses 6–16 aastat. Kõrgharidusasutused jagunevad ülikoolideks ja kõrgkoolideks. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat ja doktoriõpe 3 aastat. Vanim kõrgkool on 1750 asutatud sõjaväeakadeemia Krigsskolen. Vanim ja suurim ülikool on 1811 rajatud Oslo Ülikool. 1946 avati Bergeni Ülikool ja 1972 Tromsø Ülikool. Hiljem on ülikooliks saanud Stavangeri Ülikool (2005),Agderi Ülikool (2007). Norra oli juba 19. sajandil üldise kirjaoskusega maa, praeguseks on kirjaoskuse tase peaaegu 100%. Riigikaitse Norra kaitseväkke kuulub 23 000 inimest, sealhulgas teenindav personal. Mobilisatsiooni korral võib see tõusta umbes 83 000 sõjaväelaseni. Igal aastal on sõjaväes umbes 10 000 kutsealust. Sõjaväeteenistus on kohustuslik kõigile 18-aastaseks saanud meestele ja kestab 6–12 kuud. Naistel on teenistus vabatahtlik.
Pöörati suuremat tähelepanu Põhjamaade koostööle; 1946 loodi SAS-Taani, Norra ja Rootsi ühine lennufirma; 1952 ühineb Põhjamaade Nõukogude ja Põhjamaade passisüsteemiga; Norra astus ÜRO liikmeks; Trygve Lie ÜRO esimene peasekretär; 1949 astus Norra NATO liikmeks; 1952 toimusid Oslos taliolümpiamängud; Naftaajastu 1960.a. lõpul avastati Põhjamere naftaväljad; Stavangeri linnast sai tööstuskeskus; 1980 suurõnnetus (naftaplatformil, kus hukkus palju inimesi merel) (Alexander Kiellandi Ehitusviga, tulega tormiga murdusid vaiad perepõhjas puruks ja see platsvorm vajus küliti merre); 1960.aastate lõpul suurenes sisseränne; 1994 kukkus rahvahääletusel läbi ettepanek ühinemiseks EL-ga; Olav V (1958-1991) kuningas pärast sõda (käis printsina olümpiamängudel);
Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda kinnitavad vene laensõnad: rist, raamat, papp jne. Eestlased ei suhtunud ristiusku pöördunutesse vaenulikult. Äga võitlus uue usu vastu algas 13. sajandil, mil seda vägivaldset peale suruti
37) : Ristiusu mõjud - Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid kristliku matmiskombega sarnased matused. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes 2.a jooksul siiski tulemusi ei saavutanud ja ametist loobus. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad - 19. Saj. algas sakslaste tung itta. 1143.a rajati Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele.Ojamaal kaupmeeste oluline punkt. Kaupmeeste vahendusel tuli umbes 1184.a augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186.a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks
Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjoonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. *Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad- 19. saj algas sakslaste tung itta. Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. aastal Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele. Saksa kaupmehed saavutasid olulise positsiooni Ojamaal. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186
annaabi.ee 
