4. kodune ülesanne Ülesanne 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardhälve. Esimeses grups oli 57 tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 punkti, teises grupis oli 28 tudengit ning keskmine tulemus oli 46 punkti standardhälbega 11,5 punkti. Kas on alust väitel, et õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate punktidega kui teist gruppi? H0: µ1µ2 (1. ja 2. grupi keskmised punktisummad ei erine oluliselt, õppejõud hindas gruppe sarnaselt) H1: µ1>µ2 (1. ja 2. grupi keskmised punktisummad erinevad, õppejõud hindas 1. gruppi kõrgemate punktidega kui 2.) n1=57 n2=28 µ1=50 µ2=46 1=10,3 2=11,5 SE=/n SE1=10,3/57=1,36 SE2=11,5/28=2,17 SE*=SE12+SE22 SE*=1,85+4,71=2,56 temp=(µ1-µ2)/SE* temp=(50-46):2,56=1,56 =0,95 tkriitiline2 temp ei jää kriitilisse piirkonda, järelikult aksepteerin H0. Vastus: 1. Ja 2. Grupi keskmised punktisummad ei erine oluliselt
Ülesanne 1 Ülesanne 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi kesk Esimeses grups oli 57 tudengit ning keskmine t teises grupis oli 28 tudengit ning keskmine tulem Kas on alust väitel, et õppejõud hindas esimest xa 50 xb 46 sa 10,3 sb 11,5 na 57 nb 28 H0: µa=µb (tulemused ei erine, õppejõud hinda H1: µaµb (tulemused erinevad, õppejõud hind SE*=SE12+SE22 SE*=1,3642682 +2,1732962 SE* 2,566 temp= x2-x1/SE* Temp -1,559 Tkr= 2,01 VASTUS: Statistiliselt erinevad tulemused oluli Ülesanne 2 Põllumees soovib kindlaks teha, kas tankla tank
Ül. 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardhälve Esimeses grups oli 57 tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 pun teises grupis oli 28 tudengit ning keskmine tulemus oli 46 punkti standardhälbega 11,5 pun Kas on alust väitel, et õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate punktidega kui teist grup xa 50 xb 46 sa 10,3 sb 11,5 na 57 nb 28 H0: µa=µb (tulemused ei erine, õppejõud hindas võrdselt.) H1: µaµb (tulemused erinevad, õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate pun SE*=SE12+SE22 SE1 1,364268
Ülesanne 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardhälve. Esim tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 punkti, teises grupis oli 30 tuden tulemus oli 45 punkti standardhälbega 12,5 punkti. Kas on alust väitel, et õppejõud hindas es kõrgemate punktidega kui teist gruppi? I grupp II grupp n 57 n 30 xx 50 xx 45 s 10.3 s 12.5 H₀: μ I grupp = μ II grupp H₁: μ I grupp ≠ μ II grupp SE*=√SE²₁+SE₂² SE*=√10,3²/57+12,5²/30
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
6.3.2 Alternatiivsete lahendite väljatöötamine 122 6.3.3 Valik ehk otsustamine 122 6.3.4 Otsuse ellurakendamine 122 6.4 Otsustamine valiku ja protsessi seisukohalt 123 6.5 Individuaalne otsustamine 124 6.6 Otsustamine grupis 125 6.7 Otsustamine organisatsioonis 125 6.8 Eesmärkide puu kasutamine otsuste vastuvõtmisel 125 6.8.1 Eesmärkide puu iseloomustus 125 6.8.2 Eesmärkide puu kui universaalne otsustamismeetod 125 7
ekpressiivseid oskusi. Seda püütakse teha näiteks viha juhtimise programmide käigus, kus osalejatele õpetatakse enda vihaseisundi väljendamise muutmist, näiteks vähendama teiste inimeste süüdistamist endale kahju tekitamises ning otsima põhjusi pigem juhuslikest asjaoludest lähtuvalt. Teine oluline aspekt keelelise võimekuse korral on seotud grupilise kuuluvusega ehk sellega, kuidas keelelise suhtlemise kaudu kedagi võetakse grupis omaks ja kedagi mitte. Selles osas kahjuks konkreetsed uuringud siiani puuduvad. Moraalne otsustamine mõtlemine ,,õige" ja ,,vale" üle Kuigi nn õigete asjade tegemine pole lihtne paljudele inimestele, kujutab see ilmselt eriti rasket ülesannet kurjategijate jaoks. Moraalsusega seotud küsimused on huvitanud filosoofe aastasadu. Psühholoogiasse tõi moraalse arengu küsimused psühholoogiaklassik Jean Piaget (18961980)
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
