Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Stantsid ja pressvormid kodune ülesanne 2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stantsi, matriitsi, pilu, stantsimine, eskiisid, arvestab, kasutan, mõõdud, piludeÜlesanne nr 2 Variant 4. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid. 1.Lähteandmed: Sele 1. s =5mm + 430 d=12 H14( )mm 0 0 D1 = 40h14 ( )mm −620 Materjal teras 08КП , ГОСТ 1050-74 Katketugevus Rm =300=30 kgf/m m 2 Lõiketakistus σ l = (0,65 – 0,75) Rm =0,70*30= 21 kgf/ m m 2 Kahepoolne pilu: z = c * s * √σl = 0,035 * 5 * √ 21 ≈ 0,80mm
ÜLESANNE NR.2 Varjant Nr.12 Kirjeldus: Määra järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja tempili eskiisid. Kasutatud valemid: d m=d det +δ det + z (1) d t =d det −δ det−z (2) z=c∗s∗√ σ 1 (3) Kus dm - matriitsi mõõde, mm; dt - templi mõõde, mm; s - materjali paksus, mm;
Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne nr. 2 variant 7. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi eskiisid. Ülesanne 2.1 Läheandmed: Materjal: teras 40, millel lõiketakistus 𝜎𝑙 = 490, Mpa; Lehe paksus 𝑠 = 6, mm; Stantsitava detaili mõõtmed (joonis 1). O 24 H14 s= 6 O 60 h14
s – materjali pikkus 𝜎1 - materjali lõiketakistus, MPa 𝑠 𝑃 = 𝑆 × 𝜎1 × ( 𝑎 + 𝑏 ) 𝐻 > 𝑠 ℎ 𝜎1 = 380𝑀𝑃𝑎 1 P1= 3 × 380 × ( 80 + 30 5) = 125628 𝑁 Ps = 1,3 x 125628 = 163316,4 ≈ 16,4t Tallinn 2017 2 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 2 Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid. 1) Lähteandmed: s= 6mm d= 12H14(+430 0 )mm 0 D1= 50h14(−620 ) mm Teras: 08КП, ГОСТ1050-74 𝑘𝑔𝑓 Katketugevus: 𝜎𝑏 30 𝑚𝑚2 𝑘𝑔𝑓 Lõiketakistus: 𝜎1 = (0,65 … 0,75) 𝜎1 = 19,5 … 22,5 𝑚𝑚2 𝑘𝑔𝑓 Valin: 𝜎1 = 21 𝑚𝑚2
kogumit. NSVL kehtis kuni 1980.a. OST istude süsteem. See sisaldas täpsustaset arvestavaid täpsusklasse ja ca 50 erinevat istu 18 erineva nimetusega. Kasutati venetähestikus lühendeid ja täpsusklassi. Avasüsteem 100A4/C4, võllisüsteem 62X1/B1. Hiljem kasutati SEV OST süsteemi, milles põhimõtted samad ISO süsteemiga. Analoogne oli Saksamaal kasutatud DIN istude süsteem. Mõlemad süsteemid on kasutuselt kadunud kuid võivad esineda vanadel jooniste. USA kehtib istude süsteem ning arvestab tollimõõdustiku nõudeid. Kehtib standard ASME B.4.1-1967 "Preffered Limits and Fits for Cylindrical Parts". Standarditud on ainult avasüsteemi istud. Standardistu tähistus sisaldab tähepaari vastavalt tema talitusülesandele (R- running, L locational, F force) ja istu iseloomule (C clearance, T transition, N interference). Täheühendile järgneb number 1 kuni 11, mis üldjuhul on seda suurem kui on ping või lõtk. Tähed koos numbriga määravad istu klassi
Kasutamine Tootmine Katsetamine Peale konstruktsioonide ja tüüplahenduste panga kasutatakse materjalide ja tehnoloogiate panku. Samuti ka informatsiooni varem katsetatud ja kasutatud mudelitest. Projekteerimiskulgu võib esitada järgmiselt Ulesandesse süvenemine Ideede otsing Lahendusvariantide hindamine. Valik Mastaabis eskiisid Tehnilis-majanduslikud hinnangud Otsus Detailide optimeerimine 7 Sellele järgneb prototüübi valmistamine ja katsetamine, jooniste ja spetsifikatsioonide korrigeerimine ning tootmisse suunamine. Detaili konstrueerimine toimub järgmiselt: - arvutusskeemi koostamine;
= 2,1 ℎ 950 Arvesse tuleks võtta, et eri protsessid ei pruugi olla alati sünkroonis. Lisaks tuleks lahutada 2002-st kogu protsessi kestvuse aeg ( aeg enne ja pärast aeglaseimat etappi). Seepärast vähendan kontrollaega 2,1 h pealt 1,9 h peale. 3.2 Sisseostu detailid Tabel 1 Ostudetailid nr Nimetus Firma, tootja Mõõdud kogus Hind €,komp, tk 11 Varrepühkija Varson Oü, Simrit 25-35-7/10 1 7.50€ tk 12 Survetihend 25-35-10 1 13 Juhtpuks 25-28-18 1 14 O-rõngas 37,2*3 1 15 Kolvitihned 40-32-15.5 1
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Töötamisel hoitakse kärni vasaku käe kolme sõrmega (joon. 71b), kallutades teda endast eemale ja surudes terava otsaga tihedalt vastu joonele märgitud punkti, nii et kooniline teravik langeks kokku joone keskkohaga. Kärn ja kärnimisvõtted: a kärn; b joonte kärnimise võtted; c sammuv kärn; d kärnsirkel; e - tsentrikärn joon. 71 Õhukeste ja vastutusrikaste detailide, näiteks lekaali, matriitsi, templi, õhukeste ja eriti suurte detailide märkimiseks ei ole harilik kärn sobiv, kuna löögijõudu on raske reguleerida, süvendid saadakse erineva sügavusega jne. Et nendel juhtudel suurendada tootlikkust ja märkimise täpsust, kasutatakse vedru- või elektrikärni, aga ka täpseks märkimiseks ettenähtud erikärne. Joonisel 72 esitatud vedrukärni kasutusel langeb ära vajadus vasaralöögi järele. Kärn võetakse paremasse kätte nii, et pöial asuks tugikaanel 10
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
annaabi.ee 
