POP ja IMAP (Internet Message Access Protocol) on kaks kõige enam levinumat Interneti standard protokolli e-maili ülekandmiseks. Virtuaalselt toetavad kõik e-maili kliendid ja serverid mõlemat standardit. POP protokolli on arendatud läbi mitme versiooni ja praegune standardversioon on POP3 has. Nagu IMAP, toetavad POP3-e põhiliseslt kõik veebimaili teenusepakkujad (Hotmail, Gmail ja Yahoo! Mail). HTML (HyperText Markup Language ,,hüperteksti märgistuskeel") on standardkeel veebilehtede märgendamiseks. HTML on SGML-i rakendus. HTML-dokumentide veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest. HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus. Riistvaralised standardid
erinevust, propageeris moodsate keelte arendamist, sündis ajalooline keeleteadus, sest oli võimalik näidata moodsate keelte regulaarset erinevust ladina keelest. Murded ja keelte varieerumine: William Caxton - esimene inglise trükkal, oli mures selle pärast, et puudus `'tavaline viis'' keelt kasutada, probleemid: puudub ühine ortograafia, esinevad murdeerinevused, keel muutub generatsioonidega. Eestis oli 16.sajandil väga suur varieeritavus tekstides, sest puudus standardkeel, poliitilise killustuse tõttu tekkis 2 kirjakeelt - tallinna ja tartu keel. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Port Royali grammatika eesmärk oli anda ülevaade keelest kui sellisest et oleks lihtsam õppida teisi keeli. Meetodina lähtub emakeelest. Olemuselt ratsionalistlik, st leiab, et inimmõtlemine on kõige alus ja on sõltumatu nii keelest kui kogemusest. Keel on seega universaalne, kuna baseerub inimmõtlemisel ja suhtlusvajadusel
erinvust ladina keelest. Hiina piltkiri ja jaapani kana silpkiri laiendasid arusaamist erinevatest kirjaviisidest. Ka ladina keele grammatikad arenesid: eriti selles osas, et hakati jälgima ka hääldust. Kokkuvõttes: renessansi jooksul tekkis nii lingvistiline arusaamine keelelisest paljususest kui ka tänapäevane rahvuskeele mõiste. Keelt hakati käsitlema kui vaba inimese (inimkonna) suhtlusinstrumenti, mitte kui jumaliku loogika peegeldust. Variatiivsus: 16 saj Eestis puudus üks standardkeel, esines väga suuri variatiivsuse vähestes tekstides. Kirjakeel sai ka siis alguse ja kohe tekkis kaks keelt: tallinna ja tartu. Kahe keele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus. Wanradt-Koelli katekismuses(1353) leiab nt verbi pidama vorme mitmel erineval kujul, nt piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Port Royali grammatika autorid on Arnauld, Lancelot.
Lingua franca on ühine keel, mida kasutatakse suhtlemisel, kui inimesed ei jaga emakeelt. Enamasti on selleks suur ja prestiizne keel, näiteks inglise keel üle(lääne)maailmne lingua franca. Diglossia on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks erinevat keelekuju, mida kasutatakse erinevates valdkondades. Näiteks üht kasutatakse avalikes meediakanalites, haridusvaldkonnas ja teist igapäevases suhtluses. Lähis-Ida araabiakeelsetes ühiskondades tavaline nähtus kasutusel on standardkeel ja araabia keele suuline kõne. Milline on sotsiolingvistika uurimisküsimus? Sotsiolingvistika uurimisküsimus on, kuidas tekivad erinevused ühiskonna eri klasside keelekasutuse vahel. Milline eesmärk on tüpoloogilisel jaotusel? Mis on selle aluseks? Tüpoloogilise liigitusaluse eesmärgiks on välja selgitada, kuidas keeled struktuuri alusel jagunenud on. Selle aluseks võivad olla grammatilised elemendid, sh sõnajärg. Kuidas jaotuvad keeled morfoloogiliste elementide alusel?
Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) – idiolekt (inimene) Murde kasutusala on väiksem. Ühes keeles on mitu murret. Mingi murde kõnelejad saavad üksteisest aru. Murretel ei ole kirjakeelt. Murde kõnelejaid on vähem. Vastuväited Murde kasutusala on nii geograafiliselt kui arvuliselt suhteline. Nt Uus-Guinea ja Etioopia: palju keeli/murdeid, sest puudub ühtne standardkeel. MURRE Mittestandardne madala staatusega keelekuju. Maailma isoleeritud osades räägitav keelekuju, millel pole kirjakeelt. Kõrvalekalle normist, standardkeele hälve. Kõik keelekujud on murded, ükski neist ei ole teise suhtes ülemtasandil. Neutraalne termin: varieteet või keelevariant. KEEL Keel – vastastikku mõistetavate murrete kogum. AGA skandinaavia keeled on vastastikku mõistetavad, kuid pole murded. Vastastikune mõistmine:
suhtlusinstrumenti, mitte kui jumaliku loogika peegeldust. Murded ja keele varieerumine: William Caxton (1422-1491) oli esimene inglise trükkal ja oli mures selle pärast, et puudus ,,tavaline viis" keelt kasutada e trükkida paljudele loetavaid raamatuid. Ta leidis, et probleeme oli 3: puudub ühine ortograafia; esinevad murdeerinevused; keel muutub, nii et eri generatsioonid räägivad erinevat keelt. Variatiivsus: 16 saj Eestis puudus üks standardkeel, esines väga suuri variatiivsuse vähestes tekstides. Kirjakeel sai ka siis alguse ja kohe tekkis kaks keelt: tallinna ja tartu. Kahe keele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus. Wanradt-Koelli katekismuses(1353) leiab nt verbi pidama vorme mitmel erineval kujul, nt piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Autorid: Arnauld, Lancelot. Eesmärk: keeleülevaate andmine, et hiljem oleks lihtsam eri keeli õppida. Olemuselt
Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda
kui ka arvuliselt suhteline. Murde suhtlusfunktsioonid on väiksemad kui keelel, s.o poliitiline otsus, sest murdeid saaks kasutada riiklikul tasandil. HÕLMAMISSU Üks keel = mitu murret. Standardkeel Murre on allkeel teises keeles. Mitu HE mõjutab murdeid, mis ta alla murret = üks keel. Üks murre = mitu kuuluvad. murrakut. VASTASTIKUN Keel on vastastikku mõistetavate Ühe murde kõnelejad saavad üksteisest E MÕISTMINE murrete kogum. Samas Skandinaavia aru.
+ ka suuresti globaliseerunud ühiskonnas on murded (identiteedi küsimus) o sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass) + USA-s sotsiaalne klass = sissetulek, Eestis sotsiaalne klass = haridus o situatsiooniline (stiil, formaalsus) * Keele variandid: o dialekt e murre geograafiline erisus o sotsiolekt sotsiaalne erisus, släng noorte kõnekeele sotsiolekt o allkeel keele variant + kirjakeel e standardkeel + ühiskeel formaalsem kõnekeel, argikeel mitteformaalsem kõnekeel o idiolekt individuaalne keelepruuk * Suuline ja kirjalik keelekasutus: suuline kõne on: o ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktilisem (kontektist sõltuvam) o intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem o "lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne o tavaliselt vähem formaalne
k (üks kohalikest keeltest); · Ülemaailmne lingua franca inglise k = ELF Diglossia Olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi keel) Lähis-Ida araabiakeelsetes ühiskondades on see tavaline situatsioon araabia standardkeel ja araabia keele suulise kõne eri varjundid (=?murded). Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) · Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled oma omaduste alusel maailmas jagunenud on. · Tüpoloogiliste jaotuste aluseks on keelte omadused (nt grammatilised elemendid, sh nt sõnajärg) · Uuritakse võimalikult suurt tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näiteks WALS Keeletüpoloogia · Keeletüpoloogia oli algul (19
aga saavad üksteisest aru. Sotsiolingvistika kuidas tekivad erinevused ühiskonna eri klasside keelekasutuse vahel. Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi). Nt Araabias erineb igapäeval kasutusel olev keel väga palju sellest, mis on riigis standardkeel. Tüpoloogiliste jaotus (keele struktuur ja sõnavara omadused) eesmärk on selgitada, kuidas keeled struktuuri alusel maailmas jagunenud on. Selle aluseks võivad olla nt grammatilised elemendid (sõnajärg) Uuritakse võimalikult suurte tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näidet: WALS Uuritakse võimalikult suurt andmebaasi. Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund,
•Oli pigem mures mitte inglise keele alaväärsuse pärast, vaid selle pärast, et puudus “tavaline viis” keelt kasutada, st trükkida paljudele loetavaid raamatuid. •Märgib, et probleeme on kolm: –puudub ühine ortograafia (kuidas mingit sõna kirjutada); –esinevad murdeerinevused; –keel muutub, nii et eri generatsioonid räägivad erinevat keelt (kuidas siis oleks õige trükkida?). 16. saj Eestis •Väga suur variatiivsus vähestes tekstides: puudus standardkeel. (Trükkisid sakslased, kes olid omandanud keele) •Kirjakeel alates 16. saj algusest: kohe kaks – tallinna ja tartu keel •Kahe kirjakeele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus (1558 algas Liivi sõda, 1561 läks Põhja-Eesti luterliku Rootsi ja Lõuna-Eesti katoliikliku Poola haldusesse). •16. sajandist säilinud 1 rmt fragmendid ja 13 käsikirjalist allikat. •1535 trükiti Wittenbergis Tallinna vaimulike Simon Wanradi ja Johann Koelli koostatud alamsaksa ja eesti
annaabi.ee 
