5. Riigirahanduse kolm funktsiooni? a) allokatsioonifunktsioon – selle kaudu tagab riik olemasolevate ressursside (tööjõud, maa, kapital jne) võimalikult efektiivse kasutamise. b) jaotusfunktsioon – riigi sissetulekud ja vara tuleb jaotada nii, et see vastaks kodanike enamuse arusaamale õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ja mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c) stabiliseerimisfunktsioon – eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. St.et riik tegutseb eesmärgiga saavutada kiire majanduskasv, madal inflatsioon ja kõrge tööhõive. 6. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse tegevus, mis puudutab kaupade ja teenuste riigile ostmist ja muude kulude tegemist ühiskondlike fondide (riigieelarve, kohalikud eelarved, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus jt
kaupade vahel. · Kujuneb avaliku sektori institutsiooniline struktuur ja tegevuse maht. 2. Jaotusfunktsioon · Jaotusfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika võimaldama niisuguste sissetulekute ja vara jaotuse tekkimist, mis vastaks selle riigi kodanike enamuse arusaamadele õigest ja õiglasest rikkuse ümberjaotamisest ühiskonnas. 3. Majanduse stabiliseerimisfunktsioon · Stabiliseerimisfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika kaasa aitama tööhõive suurenemisele, hinnastabiilsusele ning toimetuleku suurenemisele. · Kõik see peab kaasa tooma majanduse arengu, eelkõige SKP kasvu ja positiivse väliskaubanduse ja-maksebilansi. Kes osalevad protsessis? Mida püütakse maksimeerida? Maksimeerida püütakse heaolu. · Üksiksisikud, maksimeerivad isiklikku heaolu. · Ettevõtte, maksimeeritakse kasumit.
Miinused: · vigadega dokumentide esitamine põhjustab makseviivitusi või koguni maksmisest keeldumise; · tuleb järgida maksetingimusi akreditiivis. 41. Riigirahanduse funktsioonid: · Allokatsioonifunktsioon piiratud ressursside jaotamine eri kaupade tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel. · Jaotusfgunktsioon rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. · Stabiliseerimisfunktsioon - eelarve kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja arengutempo tagamiseks. 42. Riigieelarve olemus - finantsplaan, rahaline plaan, kalkulatsioon, eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, plaanide ja oodatavate tulemuste esitlus rahalises väljenduses. 43. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid: · TÄIELIKKUS - tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses. · SELGUS - tulude ja kulude läbipaistvus
- Ostuläbirääkimised ja lepingu sõlmimine. Tellimuslepingu olulised punktid: - Tellitava kauba täpne formuleerimine - Kvaliteedinõuded - Kogus ja hind - Tähtajad - Sanktsioonid - Maksetingimused - Transpordi- ja pakendikulud. 21) Laomajanduse ülesanded. 1. Varustamisfunktsioon tootmise kindlustamine vahenditega; 2. Tootmisfunktsioon näiteks materjalide kuivatamine, laagerdamine jne. 3. Stabiliseerimisfunktsioon korrapäratuse tasandamine, sesoonsuse tasandamine; 4. Spekuleerimisfunktsioon varustus- või turustusturul hinnakõikumiste ennetamine ja ärakasutamine. 22) Tellimuspunkti ja tellimusrütmi meetod. Tellimuspunkti meetod: Tellimus esitatakse siis, kui materjali laovaru langeb kriitilisele tasemele. Tellimusrütmi meetod: Tellimus esitatakse iga kuu kindlal kuupäeval. Tellimuse mahu määrab sel juhul olemasolev laoseis. 23) Tootmise organiseerimine ja tootmisfunktsioon
Avalikkus eelarvedebatid riigikogus. Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega. 24. Rahanduspoliitika funktsioonid Valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest (maksupoliitika). Riigitasemel toimub see läbi riigieelarve. Riigirahanduses on 3 funktsiooni: Allokatsioon- (hajapaigutamine, piiratud ressursside jaotamine eri kaupade ja inimeste vahel), jaotus- (jaotatakse ümber sissetulekud) ja Stabiliseerimisfunktsioon (fiskaalpoliitiliste otsustega nõudluse mõjutamine). 25. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused Riigieelarve teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon. Eelarve periood ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib. Eelarve eelnõu valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ja reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostab rahandusministeerium.
avalike kaupade vahel ning tehakse valik, milliseid sotsiaalseid kaupu toota. Eesmärgid saavutatakse eelarve menetlemise käigus, kus lepitakse kokku eelarve üldine maht ja ka eri tegevusvaldkondade kulude ja sellega seonduvalt nende tegevuste maht. • Jaotusfunktsioon. Võttes ühtedelt maksudena ja andes teistele toetuste ja abirahadena. Nii vähendab valitsus ebavõrdsust ja suurendab ühiskonna heaolu • Stabiliseerimisfunktsioon. Kuna turg ei kindlusta kõrget tööhõivet, rahuldaval tasemel hindade stabiilsust või soovitud majanduskasvu tempot, seega peab riik rahastama mitmesuguseid meetmeid sotsiaalse stabiilsuse tagamiseks ja majanduskasvu soodustamiseks. Põhiliseks fiskaalpoliitika kujundajaks Eestis on Rahandusministeerium. 18. Selgita avaliku sektori tegevuse efektiivsuse, tulemuslikkuse ja säästlikkuse mõisteid, nende omavahelist erinevust
kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb; avalikkus eelarvedebatid riigikogus, avalikustatakse eelarveprojekt ja eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne; reaalsus - kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega; 43. Riigieelarve funktsioonid ja sisu. Peamised funktsioonid, mida riigieelarve kaudu täidetakse on: 1)allokatsioonifunktsioon 2)jaotusfunktsioon 3)stabiliseerimisfunktsioon Allokatsioonifunktsioon tähendab seda, et jaotatakse ressursid ja nende kasutus era- ja sotsiaalsete kaupade vahel, nim. ka hajali paigutamiseks (tootmisressursside jaotamine erinevate inimrühmade vahel). Selleks, et ühe grupi heaolu parandada, ei tohi halveneda teise grupi heaolu (põhiprintsiip). Avalikest kaupadest peab kasu saama terve ühiskond. Avalikud kaubad peavad olema kõigile gruppidele. Avalikud kaubad eksisteerivad sõltumatult turust. Jaotusfunktsioon st
• Allokatsioonifunktsioon – hajapaigutamine, piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel; Avalike kaupade puhul turg ei toimi. Riik peab sekkuma ja korraldama avalike kaupade tootmist või nendega varustamist. • Jaotusfunktsioon – Jaotusfunktsiooni raames jaotatakse ümber sissetulekud, peamiselt kodumajapidamiste tulud. Probleem taandub sellele, kui palju ja mis vormis rikkamatelt ära võtta ja vaesematele anda. • Stabiliseerimisfunktsioon – Eelarve- ja maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo (sisemajanduse kogutoodangu kasvu) tagamiseks. Madalad maksud suurendavad ostuvõimet ja seega nõudlust, uute töökohtade loomine ja nõudluse kasv toob kaasa toodangu mahu suurendamise, mis elavdab majandust ja suurendab pakkumist. 23. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused • Eelarve periood -ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib; Eestis 1
Avalikest kaupadest peab kasu saama terve ühiskond. Avalikud kaubad peavad olema kõigile gruppidele. Avalikud kaubad eksisteerivad sõltumatult turust. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama. Stabiliseerimisfunktsioon - eesmärk on riigi majandusliku arengu tagamine läbi majanduskasvu, kõrge tööhõive. Seda funktsiooni võidakse ellu viia nii monetaar- kui fiskaalpoliitika kaudu. Eestis viiakse seda funktsiooni ellu monetaarpoliitika kaudu. 44. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused. Riigieelarve teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon. Eelarve periood ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib.
Avalikest kaupadest peab kasu saama terve ühiskond. Avalikud kaubad peavad olema kõigile gruppidele. Avalikud kaubad eksisteerivad sõltumatult turust. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama. Stabiliseerimisfunktsioon - eesmärk on riigi majandusliku arengu tagamine läbi majanduskasvu, kõrge tööhõive. Seda funktsiooni võidakse ellu viia nii monetaar- kui fiskaalpoliitika kaudu. Eestis viiakse seda funktsiooni ellu monetaarpoliitika kaudu´ 42. Riigieelarve olemus Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. 43. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mida erinevad printsiibid tähendavad.
*hankijate valik ja oma kvaliteedinõuete esitamine; *ostuläbirääkimised ja lepingu sõlmimine. Tellimislepingu olulised punktid: tellitava kauba täpne formuleerimine, kvaliteedinõuded, kogus ja hind, tähtajad, sanktsioonid, makse tingimused, transpordi- ja pakendikulud. 4.Laomajandus Laomajanduse ülesanded: 1)varustamisfunktsioon – tootmise kindlustamine vahenditega; 2)tootmisfunktsioon – näiteks materjalide kuivatamine, laagerdamine jne. 3)stabiliseerimisfunktsioon – korrapäratuse tasandamine, sesoonsuse tasandamine; 4)spekuleerimisfunktsioon – varustus- või turustusturul hinnakõikumiste ennetamine ja ärakasutamine. Laomajandus on tihedalt seotud varustamispoliitikaga. Kõige olulisem on laovarude suurus. Tellimuspunkti meetodit kasutades esitatakse tellimus siis, kui materjali laovaru langeb kriitilisele tasemele. Tellimusrütmi meetodi esitatakse tellimus näiteks iga kuu kindlal kuupäeval. Tellimuse mahu määrab sel juhul olemasolev laoseis
annaabi.ee 
