Ühiskondade moderniseerumine Ühiskondade moderniseerimine- protsess, mis saab Euroopas alguse varajasel uusajal ja saab tänapäevase ehk modernse ühiskonnakorralduse ja majandussüsteemi väljakujunemisega 19.sajandil ja 20.sajandi I poolel. Avatud klassisüsteem- Kaob vana staatuseline ja jäik ühiskonnakorraldus, kus igal seisusel on oma õigused ja privileegid. Mitmekesine ja spetsialiseeritud tööjaotus- Iga töötaja on spetsialiseerunud mingile kindlale ülesandele ja tegelebki süvendunult sellega- näiteks õpeab õpetaja ühte konkreetset ainet, mitte kõiki ja ei ole samal ajal lastele sotsiaaltöötaja ja psühholoog. Kapitalistlik majandussüsteem, tööstuslik tootmine ja linnastumine-
o Usund- maailma looja taevajumal, inimohvrid o Haridus- kättesaadav preesterkonnale o Kahekümnendsüsteem, 0, kalender, hieroglüüfkiri, lubimört Päritolu: Yucatani ps, I at eKr ja püsisid kuni 1697.a pKr, põhirahvaste päritolu kohta selgus puudub Religioosne päritolu: Maailma lõi jumal Hunab Ku Millega tegelesid?: maisikasvastus, astroloogia, kaubandus, loodusjõudude austamine, kõrgelt arenenud käsitöö, riietel staatuseline tähendus, maksevahend- kakaooad, kalapüük Ühiskond: valitsejad, preestrid, kaupmehed-käsitöölised-ametnikud-sõjamehed talupojad, orjad, tähtsal kohal mees, väljaspoole oma kihti abielluda ei tohtinud, eristati värvide järgi Kultuurisaavutused: Kahekümnendsüsteem, 0, kalender, 800 märgist koosnev hieroglüüfkiri, päikesekalender, murrud, logaritm, paleed, aurusaunad, terrassid, tellised, tsement, puuvill Miks kadusid
Evolutsiooniline muutus - muutuste tempo aeglane, sammsammuline ning tihti näeb suuremaid muutuseid/arengunihkeid alles mitme inimpõlve pärast Progress - muutuste tagajärjel muutub ühiskond senisest arenenumaks ning keerulisemaks Regress ehk taandareng - liigutakse lihtsama ja vähem arenenuma poole Ühiskonna moderniseerumine - ühiskonna kaasajastumine, uuenemine Avatud klassisüsteem - eelmodernses ühiskonnas oli staatuseline ühiskonnakorraldus, nüüd on see vabam ning klassi otseselt puuduvad Kapitalistlik majandussüseem (KAPITALISM) - majandus- ja ühiskondlik vorm, millele on iseloomulik tootmisvahendite eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine Individualism - moraalne poliitiline ja sotsiaal-filosoofiline mõiste, mis tähistab üksikisiku ja tema vabaduste esmatähtsust Modernne ühiskond - ühiskonnatüüp, mitte hinnang sellele, kuivõrd ühiskond
keerulisemaks ja arenenumaks. Regress – Vastupidine protsess progressile. Liigutakse seinselt keerukamalt ja arenenud ühiskonnakorralduselt lihtsama ja vähemarenenuma poole. Ühiskonna moderniseerumine – Protsess, mis saab Euroopas alguse varajasel uusajal ja päädib tänapäevase ehk modernse ühiskonnakorralduse ja majandussüsteemi väljakujunemisega 19.sajandil ja 20.sajandi I poolel. Avatud klassisüsteem – Kaob vana staatuseline ja jäik ühiskonnakorraldus, kus igal seisusel on oma õigused ja privileegid. Räägitakse klassidest ning liikumine ühest ühiskonnakihist või klassist teise sõltub inimese võimest, mitte sünnipärast. Kapitalistlik majandussüsteem – Olemas eraomand, eesmärgiks kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetamine toimub turul, mida reguleerib nõudluse-pakkumise tasakaal. Peamine eesmärk on majanduskasv. Individualism – Iga inimene on vaba korraldama oma elu
erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 11. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus jm., ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM.
Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Nt kuidas naise roll muutus- enne tähtsustus roll (naine hakkas ka tööl käima), naise staatus tõusis mehega võrdseks. Naise roll tähtsustus loomulikul moel ning siis toimus ka staatuse muutus. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Peremees-staatus /HMS: 50/. EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. Näide: Mägedega piiratud org. Selles orus elavad kõrvuti põlluharijad ja karjakasvatajad. Kui
väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Peremees staatused meie kõige tähtam sotsiaalne staatus, see millega meid ühiskondlikus elus kõige enam identifitseeritakse. Sellel on üldistav sümboolne väärtus. 13. Ebavõrdsuse tekkimise funktsionalistlik teooria
rollide sarnaseid jooni erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 20. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus, ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM.
Kodeerimine on tegevus, kus valitakse verbaalne või mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. 24. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele? Selle tingib eri kodeerimisviiside eri funktsioonid(esteetiline, praktiline, ametialane, sooline, vanuseline, staatuseline). Seega valib inimene erinevates situatsioonides erinevaid kodeerimisviise. 25. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 26. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles(Sapir-Whorfi hüpotees). Et mingit rahvast mõista, tuleb ära õppida nende keel. Seega vajame erinevaid keeli maailma mõistmiseks. 27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel?
Ebavõrdsuse indikaatorid Kvintiilide suhte kordaja -- ülemise sissetulekukvintiili leibkondade summaarse sissetuleku suhe alumise kvintiili leibkondade sissetulekusse. Gini koefitsient -- näitab sissetulekute jaotuse ebaproportsionaalsust Sotsiaalne ebavõrdsus Mõiste _ Sotsiaalne ebavõrdsus on oma olemuselt hüvede ja ressursside erinev jaotus inimeste, perekondade ja gruppide vahel, tegelikult ka territoriaalselt ja riikide vahel Liigid Staatuseline ebavõrdsus palk, tulud, varandus, omand, majandustegevus jne; Poliitiline ja poliitilisest korrast tulenev ebavõrdsus omada võimu ja autoriteeti, domineerida parteis, kollektiivis, seltskonnas; omada kodanikuõigusi või taluda poliitiliste võimaluste piiranguid jne; Kultuuriline ebavõrdsus elustiili ja käitumisstiili erinevused, subkultuurist tulenevad erinevused realiseeruvad ebavõrdsusena;
Sotsialiseerimine Isiku sihipärane suunamine, õpetamine ning informeerimine teiste indiviidide ja sotsiaalsete gruppide poolt. Eesmärgiks on tagada sotsialiseeritava normipärane ja ühiskonnas aktsepteeritav käitumine. Sotsialiseerumise käigus omandab isik ise teadmisi, järgib eeskujusid, et ennast ühiskondlike normidega kurssi viia ja võrrelda oma arusaamu, tõekspidamisi ühiskonnas aktsepteeritavaga.: 6. Õigusliku sotsialiseerumise staatuseline aspekt. Staatus, asend, positsioon, muud sedalaadi määratlused ühenduses sotsiaalse kooslusega iseloomustavad viimase organisatsioonilist ülesehitust või, teisisõnu, struktuuri. Sotsiaalne kooslus, olgu tegemist väikese grupiga, perekonnaga, ühiskonna kui kultuurilise tervikuga, pole lihtsalt ühesuguste osakeste mass, vaid kujutab endast teataval viisil korrastatud, organiseeritud, struktureeritud tervikut, süsteemi. Iga osake paikneb selles süsteemis talle eriomasel kohal
Kui inimene tõdeb, et hoolimata maksude maksmisest ei hooli riik tema laste haridusest ega eakate vanemate elujärjest, hakkab ta alternatiivseid turvatunnet loovaid võimalusi otsima. Äraproovitud vahendeid individuaalse ehk riigivaba toimetuleku tarvis on ju palju – korruptsioon, must turg, ümbrikupalk jms. Igas riigis esineb paratamatult mitmesugust ebavõrdsust. Staatuseline ebavõrdsus – palk, tulud, varandus, omand, võimalused majandustegevuseks jne. 28 Sotsiaalne ebavõrdsus – võimalus liikuda ja soetada tutvusi teatud ühiskonnakihtides, klubides, seltskondades; saavutada prestiiž, kuulsus, tuntus, maine jne. Poliitiline ja poliitilisest korrast tulenev ebavõrdsus – omada võimu ja autoriteeti,
annaabi.ee 
