soovib ja tegutseb kohe.) Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamugavust. See osa inimesest püsib muutumatuna kogu elu ega ole mõistuselikult tunnetatav. Oma hilisemates töödes söandas Freud siiski Miskit nö seespoolt kirjeldada, kasutades selleks kujundlikku keelt. Nimelt: Mitteteadvuse ehk miski sisu moodustavad kaks põhitungi: ELUTUNG ehk Eros SURMATUNG ehk Thanatos Elutung on liikuvam, surmatung staatilisem; elutung avaldub enesesäilitamises, ta püüab kõike säilitada, siduda, ühendada; surmatungi sihiks seevastu on enda ja teiste olendite hävitamine, lagundamine, kahandamine; veel ütles Freud, et surmatung on tumm, elutung aga tekitab kõikvõimalikku elukära. Nooruses valitseb inimeses elutung, vanaduses võtab võimust surmatung. Kuid miskisse kätketud primaarsed protsessid (Freudi järgi uni, unelmad, mälu, taju jms) ei kindlusta indiviidi säilimist
Pigem ruudukujuline põhiplaan Sambad on hõredalt eeskojas, ei toestanud Eeskoja taga pühamu Madal viilkatus Enamasti puidust Viilu harjal on terrakotaskulptuurid Pühendatud 1-3 jumalale Skulptuur: Terrakota Riides Näol irve Loomi kujutatakse inimestest paremini Pronks Staatilisem (pole hoogsust) On tunda ka idamaade mõjutusi Kullasepatöö (kinnistuspandlad, mõõgad, ehted) Arhidektuur Templid – pole üleni sammastega piiratud, katusel olid terrakota kujud ROOMA Skulptuure toodi Kreekast Ehitamiseks kasutasid lubimörti Kopeeriti Marcus Aureliuse ratsamonument Loodi 2 iseseisvat ja kõrgtasemelist ala rooma skulptuuri:
Inimese ehitus: 1. MISKI-alateadvus-naudinguprintsiip- psüüh en allikas, ürgne, puht looduslik osa in-s, tungide asupaik. In sünnib sellisena. Isel: enesekesksus, impulssivs, irratsion, piiranguteta, ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste. Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamug. Mõistusega tunnetamatu. MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liikuvam, av enesesäilit, püüab kõike säil, siduda. Tek elukära, val nooruses üh; *surmat (Thanatos)-staatilisem, sihiks enda ja teiste hävit, lagund, kahand. Tumm, val vanaduses. Kuid välismaailmaga suheld indiviid ei säili ja tek in teine osa e MINA e EGOS (reaalsuseprin)- ainus teadvuslik osa, see millena in tav elab. kuj 2-3 aastaselt. Töö on mõelda, kõheld, oodat, kaalutl. Kontr liigut, tajusid, lang otsus, kavand tulevikku. Er Miskist tun hirmu. Mina kontr Miskit, kuid endal en pole (ratsanik-metsik hobune). MINA KAITSEMEH: 1)tõrje-ebasoosit mõtted, mäles surut mitteteadvusesse, unust
aasta lõpul. Revolutsiooni, vabariigi loomise ja kontrrevolutsiooni üle elanud ja sündmuste üle aru pidanud kunstnik andis palju käsitletud teemale sootuks uue lahenduse. Maal valmis 1799. aastal ja ee kujutab võitluse lõpuhetke - sabiinitar on hüpanud relvis roomlase ja sabiinlase vahele, et lahutada vaenlased ja lõpetada taplus. Ettevalmistavad joonistused näitavad, et esialgu plaanitud dünaamiline, kirglik ja emotsioonaalne stseen on lõppvarjandis saanud hoopis staatilisem ja rahulikum. Teos on märkimisväärne, kuna kunstiajaloos on palju maale, mis kujutavad sabiinitaride röövimist, kuid Davidi maalil on nad juba röövitud. Praegu jätavad "Horatiuste vanne" ja "Sabiinitarid" vaatajaid külmaks - just sellepärast, et kunstnik neis mõistusega ja teadlikult on püüdnud jälgida eluvõõraid teooriaid. Samuti on ka suureks motivaatoriks olnud sellel maalil Davidile tema naine,
Vanas Egiptuses oli roheline pühitsetud lootuse, rõõmu ja kevade värviks. Roheline seostub hea õnne, turvatunde, nooruse, helduse ja viljakuse, aga ka kogenematusega. Tänapäevases kontekstis on roheline ka looduskeskkonna, turvatunde ja tervislikkuse sümbol. Rohekassinine on vihje rikkusele ja rikutusele. (9) 14 Roheline on kõigist värvidest kõige looduslikum ja staatilisem. Lemmikvärvina asetub ta esikolmikusse. Kui sinisearmastajaid peetakse sageli unistajateks, siis roheline peaks olemuselt sobima kindlameelsetele ja tugeva realiteeditundega inimestele. Interjööris on roheline küllalt aktsepteeritud värv, seda nii tekstiilidel kui seinapindadel. Alati on seda võimalik lisada ka toalillede näol. Päevavalguses on silma erisusvõime kõige suurem just roheliste toonide piirkonnas. Erinevalt külmadest sinistest toonidest grupeeruvad rohelised
ja eluvõimalustega. (7) Lääne kultuuris sümboliseerib roheline viljakust ja värskust. Vanas Egiptuses oli roheline pühitsetud lootuse, rõõmu ja kevade värviks. Roheline seostub hea õnne, turvatunde, nooruse, helduse ja viljakuse, aga ka kogenematusega. Tänapäevases kontekstis on roheline ka looduskeskkonna, turvatunde ja tervislikkuse sümbol. Rohekassinine on vihje rikkusele ja rikutusele. (9) Roheline on kõigist värvidest kõige looduslikum ja staatilisem. Lemmikvärvina asetub ta esikolmikusse. Kui sinisearmastajaid peetakse sageli unistajateks, siis roheline peaks olemuselt sobima kindlameelsetele ja tugeva realiteeditundega inimestele. Interjööris on roheline küllalt aktsepteeritud värv, seda nii tekstiilidel kui seinapindadel. Alati on seda võimalik lisada ka toalillede näol. Päevavalguses on silma erisusvõime kõige suurem just roheliste toonide piirkonnas. Erinevalt külmadest sinistest toonidest grupeeruvad rohelised
''Lugu valgest varesest'' ilmus 1931, esimene Alveri poeem, irooniline haritlusluule. Puskini mõju on Alveri loomingut kujundanud, eriti see, kuidas jutustada lugusid värsis. Alveri metalne värss muutub pehmemaks, sisse tuleb laulvust, helilisust, rahvuslikke motiive, otsest haakumist Eesti rahvusklassikaga. 1904ndatel otsesed seosed Juhan Liiviga. 1960-70ndate Alver: tugevneb keeleline dünaamika, keel muutub liikuvamaks, tekib vabavärsse, segavorme. Noor Alver on n-ö staatilisem. Sagenevad alliteerivad kõlamängud, sõnade varieerimised, tuleb uustuletisi. Tugevneb allegoorilisus, mõistukõne, rohkem sotsiaalse ja eetilise tagapõhjaga allegooria, tahab mõistukõne kaudu öelda midagi ühiskonna kohta. 18. Uku Masingu looming. 1909-1985. 21-aastaselt oli magistrikraad, hiljem stipendaadina Saksamaale, kuid mitte pikaks. Poliitiliste pöörete tõttu on varsti tagasi. 1933-40 TÜ õppejõud, 1940 tuberkuloos, satub sisepagulusse, tegevus piiratud
Linnus. Kamber- ja kuppelhauad. Ehitusmaterjalid: Liiva- ja lubjakivi. Sisekujundus. Kreeta ruumi organiseerimisel sai oluliseks liikumine. Liikumise motiivi süvendasid värvilised sambad ning seinamaalidel ja –reljeefidel kujutatu. Paleede kujundamisel kasutati palju ka veealusele maailmale omaseid motiive – vesikasve, delfiine. Samad kujunduspõhimõtted ka Kreeta lähedaste saarte linnades – Akrotiri majade seintel igapäeva- elust pärinevaid motiive. Mükeene ruum oli staatilisem, lainetav liikumine asendus korrapärasema struktuuriga. Ruumi kujunduslikud põhimõtted olid tõenäolised sarnased Kreetaga, säilinud ainult üksikuid fragmente. Värvid: punane, sinine , kollane, roheline, valge, must. Ornament. Palju spiraalimotiive, rosetikujutisi, lehe- ja papüürusemotiive. Seinamaalid tihti ümbritsetud ornamentaalse raamiga. Mööbel. Mööblist ja selle materjalidest andmeid vähe. Knossose palee ühes rituaalses ruumis säilinud kivist troon ja pingid
Sündmuste haamer ei sepista ega purusta midagi, ta vaid proovib sepistatu tugevust. See on katsumusromaan. Privaatsus ja isoleeritus inimese olemuslikud tunnused. Inimene võõras, ta ei taju seost ei ühiskonna, polise ega isegi perekonnaga. Eraelusündmusi ei allutata ühiskonna poliitilistele sündmustele ega mõtestata inimesi viimaste kaudu. Ühiskond ja poliitika omab romaanis tähtsust vaid seoses eraeluga. Sündmuste sotspoliitiline olemus jääb teosest välja. Kõige staatilisem kronotoop. Maailm ja inimene täiesti muutumatud. 2) olustikuline seiklusromaan. Süžeeks kangelase elutee olulised momendid, mitte ajatu kuristik. Kuid elutee kujutamisel 2 erisust: 1) eluteed kujutatakse metamorfoosidena 2) elutee ise ühte sulanud tegeliku teekonnaga. Ei tugine rangelt biograafilise aja arengule. Kujutab erandlikke ja ebatavalisi hetki, mis võrreldes eluteega lühikesed, kuid need momendid määravad lõplikul kujul nii inimese enda kui ka kogu ta edasise elutee.
retseptsioon saab selgema ja suurema ulatuse alates raamatust "Tähetund" (1966). Kirjanduse suur tagasitulek, pärast "Tähetunni" ilmumist saab Alver nimipositsiooni. "Eluhelbed" 1971 sisaldavad ka vanu luuletusi 1979 valikkogu "Lendav linn" Pilt 1960-80 võiks jaguneda mõtteliselt kaheks, "Korallid Emajões" on erandlik. 1960-1970ndate Alver 1) Alveril tugevneb keeleline dünaamika, keel muutub liikuvamaks. St ka seda, et tekib vabavärssi ja igasuguseid segavorme. Noor Alver on staatilisem. 2) Alveril sagenevad alliteerivad kõlamängud, sõnade varieerimised, tal tuleb uustuletisi väga palju. See on teadlikult loodud keelelik rikkus. 3) Allegoorilisus ja mõistukõne tugevneb. Sümboolseid pilte on olnud ka varem, aga võib öelda, et 1960ndatest tuleb rohkem sotsiaalset ja eetilise tagapõhjaga allegooriat. Tahab mõistukõne kaudu midagi öelda ka ühiskonna kohta. 4) Süveneb tendents, mida võiks nim omamütoloogiliseks tendentsiks. Tekib pikemaid
sotsiaalmeedia keskkond, mida 2010. aastale vastu minnes tõsiselt võetakse, Twitter on pigem väike toetav asjake mille mõttest väga aru ei saada.” (Kalda: Õppematerjal… 2009) Orkut. Enne Facebooki levimist üks kõige populaarsemaid sotsiaalvõrgustikke eestlaste seas. Samas näiteks Soomes täiesti tundmatu ning ilmselt nime soomekeelse tähenduse tõttu isegi natuke kahtlaseks peetav. Facebookiga võrreldes staatilisem ja igavam, ehkki paljud funktsioonid on mõlemas olemas. Rate. Eesti oma ja esimene suhtlusvõrgustik, enne Orkuti levikut kõige populaarsem. Praeguseks pigem noorema vanuserühma mängumaa. LinkedIn. Ühendab eri alade professionaale. kriitikud on aga nimetanud (nii Eestis kui ka välismaal) LinkedIni portaaliks, kus meil kõigil on konto, aga kus siiski midagi ei toimu. MySpace, Badoo, Bebo, Classmates, Hi5, Netlog jpt.
W. Laade rõhutab, et akulturatsiooni toimumiseks peab olema piisavalt aega; sellised muutused ei toimu kohe, vaid neile eelneb tavaliselt nn inkubatsiooniperiood. Olulised mõjurid on ka sotsiaalökonoomilised ja kultuuriarengulised seigad, nagu sugupõlved, sugupooled, ühiskonnaklassid, religioonirühmad. Lõpuks rõhutab W. Laade protsessi ainukordsust. Nagu märgib P. Jalkanen (1989: 12), on P. Murdocki kultuuri- muutuste teooria W. Laade teooriaga võrreldes staatilisem, vähem akulturatsiooniprotsessi lõpptulemust kui protsessi ennast kujutav. See-eest on see rohkem muusikast kui antro- poloogiast lähtuv käsitlus ja seega Pekka Jalkaneni hinnangul soome džässkultuuri arengu analüüsimiseks kohasem. Sobiva kultuurimuutuste teooria valikus oli niisiis mitu võimalust, Jalkanen ei võta neist ühtki tingimusteta aluseks, tema arvamuse kohaselt sobib kõige paremini nn kultuurileviku käsitlus.
annaabi.ee 
