olemasolu kasutamine · Kõrge maine ostjaskonna · Tööjõu voolavus hulgas O T · Täiendava ostjagrupi · Üldine majanduskorra ilmumine langemine · Nõudluse kiire kasv · Konkurentide arvu võimalik kasv TV- strateegia Inimesed tunnevad suuremat huvi tervislike eluviiside vastu ning suunduvad spordiklubisse, millel on kõrge maine ja kus treenerid on professionaalsed. TO-strateegia Kliendid ei pea vajalikuks otsimaks uut spordiklubi, kui nad on rahul praeguse klubi maine ja personaliga. NV-strateegia Tervisliku eluviisi populaarsuse kasv toob uusi kliente, kes peavad lugu uutest ja ambitsioonikates treeneritest ning üldlevinud tehnoloogia paneb uusi kliente ennast paremini tundma, sest kliendid teavad, kuidas antud tehnoloogiat kasutada. NO-strateegia
Põhjus miks ettevõtja ei raja oma ettevõtet väikse elanike arvuga maa kohta on see, et ettevõtja suurim eesmärk on teenida kasumit ja seetõttu valib ta suurema turu, kus tulu teenida on kordades lihtsam. Sellest tulenevalt puudubki maal elaval inimesel võimalus tarbida neid teenuseid mida pakuvad ainult meie suured linnad nagu Tallinn, Tartu, Pärnu. Maa inimesel ei ole võimalust minna õhtuti kinno, teatrisse, ööklubisse, kohvikusse või spordiklubisse. Võib öelda, et maainimesel puudub võimalus alternatiivkulule, sest tema valikus on ainult üks variant - kui ta tahab näiteks minna sporti tegema. Kui linnainimene saab valida, kas ta tahab trenni minna sooja ja mugavasse spordiklubisse või teha metsajooksu siis maainimene saab valida ainult metsajooksu, sest ühtegi alternatiivi tal lihtsalt pole. Või kui linnas elav inimene tahab õhtul kinos mõnda uut filmi vaadata, siis ta ostab pileti, kartulikrõpsud ja karastusjoogi
jõuda ja leida odavam lahendus, näiteks nädalane tasuta treeningute kaart. Ühesõnaga kliendi muredele või probleemidele leitakse alati lahendus, mis on sobilik mõlemale 8 poolele. Lisaks on võimalik ettevõtte kaudu tellida ka odavamalt treeninguks vajalikku varustust: kindad, randmekaitsmed, pulsikellad, rattariided jne. Antud ettevõttes on müügieelne teenindus väga hea, kuna igat inimest, kes spordiklubisse saabub koheldakse hästi, naeratatakse, pakutakse kohe abi, antakse nõu, olenemata sellest, et inimesele pole veel ühtki paketti müüdud. Müügijärgne teenindus on samuti hea, kuna igakord spordiklubisse minnes võib seal tunda end kui kodus, kuna kõik on lahked ja sõbralikud. Peale kliendi lahkumist mõeldakse ka, kuidas teha kliendi elu veel paremaks ja mugavamaks. Postkasti saabuvad erinevad teated ja pakkumised,
uuesti trenniga tegelema hakkamine raske, vaid vastupidi saavutasin paari kuuga hea füüsilise vormi. Esimene suurem katsumus oli joosta tervisejooksu sarjas töökaaslastega. Sarjas oli 22 etappi ning töökaaslase õhtutamisel ja juhendamisel sai etappe jooksma hakatud aja peale, mis tõestas, et füüsiline vorm on nii hea, et võiks isegi paar pikemat võistlust ette võtta. Kuna suvel on meil Eestis üsnagi head ilmad siis ma väga ei tikkunud spordiklubisse vaid hoopis võtsin ka kätte rulluisutamise tehnika lihvimise, millega sai suvel palju tegeletud ning mis osutus väga mõnusaks ning kasulikuks tegevuseks. Järgmisena võtsingi eesmärgiks joosta Seb Maijooksul ning Tallinna Maratonil 10 km distantsi alla ühe tunni, mis õnnestus väga hästi kuna aeg oli 53 minutit ning mõned sekundid peale. Eesmärk Minu eesmärgiks on joosta Tallinna Maratoni 2013 aastal ilma seda katkestamata või
kehalist haigust. Kuid seda saab depressiooni ennetamise ja ravimisega märkimisväärselt vähendada. · Ilma pere, sõprade ja muu sotsiaalse toeta üksikud inimesed võivad suurema tõenäosusega oma suitsiidmõtted teoks teha. Sama kehtib töötute inimeste kohta. Seepärast on hea mõte proovida luua suhteid teiste inimestega. Näiteks võite osaleda mingites ühingutes, minna treeningukeskusse või spordiklubisse. 7 · Kõige suurem enesetapuoht tekib depressiooni varajastes etappides. Lõviosa enesetappudest on leidnud aset esimeste depressiooniepisoodide ajal. Kindlasti peaksite rääkima arstiga, isegi kui teil on ainult depressioonile viitavaid mõtteid. · Kui te lõpetate järsku antidepressantide või meeleolu tasakaalustavate ravimite (nt
Mõõdukas D = 2-3 ps + 3-4Ls Raske D = 3ps + 4Ls Ravi- Depressiooni varajane avastamine on väga oluline, sest mida kauem see kestab, seda suuremaks läheb enesetapu risk. Olenevalt depressiooni iseloomust ja raskusastmest võib ravivõimalused jagada kahte rühma: eneseabivõtted ja professionaalne ravi. Ennetus- hea mõte oleks proovida luua suhteid teiste inimestega, et oleks sotsiaalset tuge. Näiteks võiks osaleda mingites ühingutes, minna trenni või spordiklubisse. 13. Sotsiaalpsühholoogia- motivatsioon Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Lk. 126! 14. Sotsiaalpsühholoogia- hoiakud Hoiak on positiivne või negatiivne hinnanguline suhtumine kellessegi või millessegi. Hoiakud väljenduvad arusaamades, tunnetes või kalduvustes käituda mingil kindlal viisil. Hoiakud ilmnevad kõigis meie suhtumistes. Hoiakud on püsivad, nad ei muutu juhuslikult
Nii riiklikud kui ka kohaliku omavalitsuse täitevorganite spordistruktuurid hoolitsevad spordi miinimumvajaduste materiaalse katmise eest, sportimisalade ja spordirajaiste regionaalse kavandamise, spordispetsialistide koolituse tagamise, spordi ja sportlaste õiguste eest ning teostavad riiklikku spordipoliitikat ja riiklike vahendite sihipärase kasutamise kontrolli. Spordiorganisatsioonide algne ja põhiline ühinemise vorm on spordiklubi. Igaühel peab olema õigus kuuluda spordiklubisse ja kasutada selle võimalusi ning kohustus täita oma klubi poolt kehtestatud reegleid. Spordimeisterlikkuse arendamisel lähtutakse spordialakeskse juhtimise printsiibist, mis eeldab spordialaliitude iseseisvust oma tegevuses. Spordialade liidud hoolitsevad ühtlasi vastava ala laiendamise ja tervisesportlike vormide viljelemise eest. Igal spordiorganisatsioonil on erinev liikmeskond, erinevad spordi- ja tegevusalad, oma eeldused ja võimalused
Eesti sportlased võtsid osa ka olümpiamängudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Siiani mäletame maadlejat Kristajn Palusalut, kes sündis 10. märtsil 1908. Ta võitis kaks kuldmedalit Berliini olümpiamängudel (1936.aastal). Üks medalitest tuli kreeka-rooma maadluses nong teine vabamaadluse raskekaalus. Ta oli ka Euroopa meister 1937 kreeka- rooma maadluse raskekaalus ning ülivõimas 12-kordne Eesti meister. Kristjan Paljusalu Kuulus spordiklubisse nimega Tallinna ,,Sport." (Kristjan Palusalu) 14 Maailma tippmaletajate hulka jõudis ka eestlane Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva 5. juuni 1975 Helsingi). Rahvusvaheliselt tuntuks sai ta Varssavis 1935. aastal. Aastatel 1936- 1937 toimus kiire tõus tippklassi ja publiku tormiline poolehoid. Paul Keres võistles ka1937. aastal maleolümpial Stockholmis
wikipedia.org/wiki/Kristina-_ %C5%A0migun-V%C3%A4hi (18.02.2010) Vikipeedia entsüklopeedia. Rutt Smigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun (22.02.2010) LISAD Lisa 1. Faktid Kristinast Hüüdnimi: Kix, Kiku. Pikkus: 168 cm. 20 Kaal: 59 kg. Keeled: eesti, soome, inglise ja vähesel määral saksa keel. Töö: spordiinstruktor ja suusataja. Hobid: lugemine, slaalom, golf ja muusika. Elukoht: Otepää. Perekonnaseis: abielus, üks laps. Kuuluvus spordiklubisse: Oti Spordiklubi. Suusavarustus: · saapad ja sidemed: Salomon; · suusad: Fischer; · kepid: Toko; · kindad: Toko; · talvine riietus: ISC,Craft; · suvine riietus: ASICS, Salomon; · prillid: CasCo. Lisa 2. Kristina medalivõidud olümpial ja maailmameistrivõistlustel Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõit 21
) juunioride EM-il, 2007 suveuniversiaadil ning 200810 EM-il (õhupüstolist indiv 2009 13. ja 2010 10.). Vera on püstitanud 3 individuaalset Eesti rekordit (õhupüstolist 40 lasku koos finaaliga 2007 474,9, 2008 480,9 ja 2010 487,9). Suurmeister (2007). Kuulunud a-st 2005 püstolilaskurina Eesti koondisse. Teeninud Eesti kaitsejõududes, auastmelt kapral. Olnud 2006 Üksik- sidepataljoni juurde kuuluva spordirühma liige. Kuulunud Narva LSK-sse ja Kaitsejõudude Spordiklubisse. 9 RUMJANTSEVA, VEERA 10 2.1 2012 LONDON - ÜLEMAAILMNE LASKESPORT. Londoni olümpiamängude üheksanda päeva esimese kuldmedali võitis 50 m kauguselt vabapüssis laskmises Jongoh Jin, kes enne finaallaskmist kaotas kaasmaalasele Young Rae Choile seitsme punktiga. Finaalis tegi Jin aga perfektse laskmise, teenis selle eest 100 punkti, mis andis kokkuvõttes 662 punkti ja kuldmedali. Choi teenis finaalis 92,5 ja kokkuvõttes 661,5 punkti ning kaotas kuldmedali poole punktiga
Kirjanduses tuuakse esile vähemalt viite liiki tegureid, mis mõjutavad kehalist aktiivsust: isikute vahelised hoiakud ja ootused, elustiil, tervislik seisund ja sotsiaaldemograafiline olukord (Vilhjamson, Thorlindsson, 1997). Olulisemad kehalist aktiivsuse järjepidevust soodustavad teguri on (Engström, 1991): 1. osavõtt organiseeritud kehalisest tegevusest ja treeningust vähemalt neli tundi nädalas; 2. kuulumine spordiklubisse; 3. kooli heatasemelise kehalise kasvatuse mõju. Positiivne seos leiti veel kehaliselt aktiivse ja sõbra või elukaaslase vahel. Kehalise aktiivsuse säilitamiseks täiskasvanuna motiivideks on võimalus maandada stressi ja psüühiliselt lõdvestuda. Mitte vähem pole oluline omada võimalust liikuda looduses ja olla terve ning võimekas (Kemper, 1995). Liikumissoovi vähenemise peamiseks põhjuseks noorukieas peetakse eelkõige
Sporditooted on reeglina püsivama iseloomuga ega sõltu nii suurel määral tarbija ja keskkonna tingimustest. Kui kirglik tervisesportlane on margitruu enda kasutatavate spordijalatsite suhtes, teab ta uusi jooksujalatseid ostma minnes täpselt, mida soovib. Rääkimata professionaalsete sportlaste vägagi spetsiifilistest nõudmistest spordiriietusele, jalatsitele või inventarile. Kui aga tervisesportlane läheb nädalalõpul spordiklubisse, ei pruugi ta veel vahetult enne treeningut teada, milliseid harjutusi ta jõusaalis sooritab või millist aeroobikastiili eelistab. Teine olulisem sporditoodet ja -teenust iseloomustav joon on see, et peale nii-öelda põhitoote