5. Kohelda lapsi väärikalt 6. Anda lastele võimalus püüelda edu poole 3. Ausa mängu idee levikule kaasaaitamine (nimeta ja kirjelda kohtunike ja spordijuhtide ülesanded) Kohtunikud: - säilitama head suhted sportlastega ja treeneritega; - olema teadlikud mängureeglitest; - kohandama kohtunikutöö sportlaste tasemele vastavaks; - määrama karistusi sportlastele ja treeneritele; - säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks. Spordijuhid: - edendama programme, mis rõhutavad liikumisrõõmu ja oskuste täiustamist; - kindlustama, et programmid pakuvad võrdseid võimalusi kõigile osalejatele, sõltuvalt east, soost, kehakasvust ja oskuste tasemest; - tagama sobiva spordivarustuse ja ohutu spordiehitiste kättesaadavuse; - lülitama treenerite koolitusse sportlaslikkuse ja ausa mängu teemad; - näitama selgelt, et vägivald ja ebasportlik käitumine on vastuvõetamatud; - looma ausa mängu auhinna;
- kajastama ausa mänguga liituvaid teemasid ja situatsioone; - mõistma hukka spordis esineva vägivalla, ebaeetilised strateegiad, “head vead”, sõimu ja dopingu kasutamise; - toetama kohtunike tööd; - toonitama ausat mängu, mitte tegema vägivallast spordis uudist. Pealtvaatajad: - mitte naeruvääristama sportlasi; - ergutama õiglast ja ausat võistlust; - näitama üles austust kohtunike otsuste vastu; - mõistma hukka vägivalla ilmingud; - säilitama väärika käitumise. Spordijuhid: - edendama programme, mis rõhutavad liikumisrõõmu ja oskuste täiustamist; - kindlustama, et programmid pakuvad võrdseid võimalusi kõigile osalejatele, sõltuvalt east, soost, kehakasvust ja oskuste tasemest; - tagama sobiva spordivarustuse ja ohutu spordiehitiste kättesaadavuse; - lülitama treenerite koolitusse sportlaslikkuse ja ausa mängu teemad; - näitama selgelt, et vägivald ja ebasportlik käitumine on vastuvõetamatud;
aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni jõudnud kõrgushüppaja Jüri Tarmak alistas maailma paremiku 1972. aasta Müncheni olümpial. Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas juba olümpiaaasta talvel oma sportlike tulemuste uut kvaliteeti, ületades sisetingimustes 2.22. Ning üritades ka uut maailmarekordit. Elu vormi tõusis aga eestlane, keda kodu Eesti spordijuhid ikka leningradlaseks pidasid, juulis 1972. NSV Liidu meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel ületas Tarmak teisel katsel kõrguse 2.25. See oli uus suurepärane isiklik rekord ja maailma hooaja tippmark, mis jäigi Müncheni aasta parimaks. Seejärel üritas eestlane maailmarekordilist 2.30et, mis teisel katsel väga napilt maha tuli. Ja kuigi järgmisel päeval toimunud põhivõistlustel oli Tarmak 2.18ga viies, anti talle olümpiapilet.
võimlemisõpetajate koolitamine. Samal aastal asus ka tööle kergejõustikukomisjon eesotsas Gustav Kiilimiga. Kahekümnendate aastate lõpust on meenutada ka esimesi tähelepanuväärseid saavutusi naiste kergejõustikus. Saara Teitenbaum jõudis tulemuseni 5.42 kaugushüppes-see tulemus püsis Eesti rekorditabelis 24 aastat. Naistest veel Lydia Erikson-Raudsepp oli 20-kordne Eesti meister 1928-1935 mitmel alal. 1930. aastateks olid spordijuhid kehtestanud nii kõrged kodused olümpianormid, et need tekitasid mõnedeski käegalöömise meeleolu. Kuigi mõned sportlased ületasid mitmeid kordi neid norme, ei saadetud 1932. aasta olümpiamängudele kedagi. Los Angeleses 1932. aastal startisid vaid kaks Ameerikasse elama asunud eestlast-maadleja O. Käpp ja käija A. Maasik. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid
Esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni jõudnud kõrgushüppaja Jüri Tarmak alistas maailma paremiku 1972. aasta Müncheni olümpial. Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas juba olümpia-aasta talvel oma sportlike tulemuste uut kvaliteeti, ületades sisetingimustes 2.22. Ning üritades ka uut maailmarekordit. Elu vormi tõusis aga eestlane, keda kodu Eesti spordijuhid ikka leningradlaseks pidasid, juulis 1972. NSV Liidu meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel ületas Tarmak teisel katsel kõrguse 2.25. See oli uus suurepärane isiklik rekord ja maailma hooaja tippmark, mis jäigi Müncheni aasta parimaks. Seejärel üritas eestlane maailmarekordilist 2.30-et, mis teisel katsel väga napilt maha tuli. Ja kuigi järgmisel päeval toimunud põhivõistlustel oli Tarmak 2.18-ga viies, anti talle olümpiapilet.
Esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni jõudnud kõrgushüppaja Jüri Tarmak alistas maailma paremiku 1972. aasta Müncheni olümpial. Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas juba olümpia-aasta talvel oma sportlike tulemuste uut kvaliteeti, ületades sisetingimustes 2,22. Ning üritades ka uut maailmarekordit. Elu vormi tõusis aga eestlane, keda kodu Eesti spordijuhid ikka leningradlaseks pidasid, juulis 1972. NSV Liidu meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel ületas Tarmak teisel katsel kõrguse 2.25. See oli uus suurepärane isiklik rekord ja maailma hooaja tippmark, mis jäigi Müncheni aasta parimaks. Seejärel üritas eestlane maailmarekordilist 2,30-et, mis teisel katsel väga napilt maha tuli. Ja kuigi järgmisel päeval toimunud põhivõistlustel oli Tarmak 2.18-ga viies, anti talle olümpiapilet.
Meedia: - kajastama ausa mänguga liituvaid teemasid ja situatsioone; - mõistma hukka spordis esineva vägivalla, ebaeetilised strateegiad, "head vead", sõimu ja dopingu kasutamise; - toetama kohtunike tööd; - toonitama ausat mängu, mitte tegema vägivallast spordis uudist. Pealtvaatajad: - mitte naeruvääristama sportlasi; - ergutama õiglast ja ausat võistlust; - näitama üles austust kohtunike otsuste vastu; - mõistma hukka vägivalla ilmingud; - säilitama väärika käitumise. Spordijuhid: - edendama programme, mis rõhutavad liikumisrõõmu ja oskuste täiustamist; - kindlustama, et programmid pakuvad võrdseid võimalusi kõigile osalejatele, sõltuvalt east, soost, kehakasvust ja oskuste tasemest; - tagama sobiva spordivarustuse ja ohutu spordiehitiste kättesaadavuse; - lülitama treenerite koolitusse sportlaslikkuse ja ausa mängu teemad; - näitama selgelt, et vägivald ja ebasportlik käitumine on vastuvõetamatud; - looma ausa mängu auhinna;
algas võimlemisõpetajate koolitamine. Samal aastal asus ka tööle kergejõustikukomisjon eesotsas Gustav Kiilimiga. Kahekümnendate aastate lõpust on meenutada ka esimesi tähelepanuväärseid saavutusi naiste kergejõustikus. Saara Teitenbaum jõudis tulemuseni 5.42 kaugushüppessee tulemus püsis Eesti rekorditabelis 24 aastat. Naistest veel Lydia EriksonRaudsepp oli 20 kordne Eesti meister 19281935 mitmel alal. 1930. aastateks olid spordijuhid kehtestanud nii kõrged kodused olümpianormid, et need tekitasid mõnedeski käegalöömise meeleolu. Kuigi mõned sportlased ületasid mitmeid kordi neid norme, ei saadetud 1932. aasta olümpiamängudele kedagi. Los Angeleses 1932. aastal startisid vaid kaks Ameerikasse elama asunud eestlastmaadleja O. Käpp ja käija A. Maasik. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid
50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas. Ekskursioon suusastaari noorusmaile: Ema Aino mäletab, et lapsepõlves oli poeg aeglane ja pikaldane. Kõike muud kui kiire. «See paneb mind ka imestama, et ta oma pika lihasega võidab Jaak Maed,» tunnistab Aino Veerpalu. Esimene treener säästis noort suusameest Kui Johannes Toim tahtis 20 aastat tagasi luua Pärnus noorte suusatajate treeningrühma, küsisid sealsed spordijuhid, ega ta nalja tee. Pärnu on ju suve-, mitte talikuurort. Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õpetaja-suusatreenerina lõpetanud Toim, endise nimega Bogdanov, ei teinud nalja. Teiste hulgas tõid tema vastloodud gruppi oma kaks last, poja Andruse ja tütre Anu, harjutama Aino ja Anti Veerpalu. Toimil olid ette näidata kõvad tulemused. Nii näiteks väidab ta, et just tema tõi Eestile suusatamises esimesed MK-punktid, kui lõpetas 1979. aastal Kavgolovos 30 km 18. kohaga
spordikaupade tootjad ja turustajad ning marketingi agentuurid, kannavad vastutust Ausa Mängu edendamise eest. c) üksikisikud kaasa arvatud lapsevanemad, õpetajad, treenerid, spordikohtunikud, müüb, ei ole lihtne ja ohutu teenus (nagu see pealiskaudselt paistab). Tegelikult, ta müüb ennast, ja kui see ei ole alandav, siis mis veel on? Prostituudi puhul on seksi müümisel rohkem kaalul, kui ametnikud, spordijuhid, ajakirjanikud, arstid ja farmakoloogid ning samuti eeskujud, keda järgitakse - tippsportlased ja valitud ning palgalised spordijuhid. Üksikisikul võib olla vastutus ka kui mis iganes teise. Erinevatel teiste asjade müügist on keha, ise, isik. Seda argumenti võim mõista kahes võtmes: teeninduse võtme, eneseidentiteedi. pealtvaataja rollis
Tuli süüdati mitte Kreekas Olümpias, nagu tavaks, vaid norra nüüdisaegse suusaspordi rajaja Sondre Norheimi majakeses Morgedalis. Kaminasütest süütas tõrviku 79-aastane Olav Bjaaland, ka Morgedalist pärit mees, kes 1902. aastal võitis Holmenkollenis kahevõistluses prestiizika kuninga karika ning kuulus 1911. aastal Amundseni ekspeditsiooni koosseisu, olles üks viiest mehest, kes esimestena lõunanabale jõudsid MELBOURNE 1956 Kreeka-rooma maadluse raskekaalus ei andnud Nõukogude spordijuhid Johannes Kotkasele võimalust oma olümpiavõitu korrata. Veri oli veest paksem ja nii astus Austraalias matile Anatoli Parfjonov, keda Kotkas oli kodustel meistrivõistlustel korduvalt võitnud. Parfjonovi etteaste ei olnud nii muljetavaldav kui meie mehel Helsingi OM-il. Venelasel oli rohkem õnne kui oskusi. Esimeses ringis kuulutati ta kaotajaks sakslase Wilfried Dietrichi vastu. Nõukogude esindus esitas protesti ja komisjon võttiski selle vastu
annaabi.ee 
