· jagunevad: 1) saprotroofid toituvad surnud organismide kudedest; olulised lagundaja elus (nt. majavamm) 2) biotroofid toituvad elusatest organismide kudedest; jagunevad parasiidid (nt. küüneseen) & sümbiandid (nt. puu ja seen) Paljunemine: · mittesugulisel mitu varianti: 1) vegetatiivne seenerakust eraldub uus organism (pärmseen => pungumine); 1st rakust 2 2) eoseline eosed valmivad spetsialiseerunud hüüfidel või eoslates e. sporangiumites ( kõige efektiivsem) · suguline paljunemine arenevad viljakehad, kus tekivad haploidsed (kõiki kromosoome on ühes korduses) eosed, mis peavad leidma teise haploidse eose või sellest arenenud mütseeli, et tekitada diploidne organism (uus seen) Tunnus Taim Seen Loom 1) rakukest koosneb tselluloosist kitiinist pole (v.a. munarakk)
Suur Väike Niiske Kuiv Viljastatud Viljastamata Diploidne Haploidne Varuained Varuineteta 21. Mida kujutab endast regenereerumisvõime? Taime vegetatiivsetes rakkudes on olemas kogu geneetiline info, mille abil saab taime vegetatiivset osast taastoota terve uue taime, mis on emataime kloon 22. Millel põhineb taimede eoseline paljunemine? Sporangiumites valmivad haploidsed eosed mis vabanedes kantakse tuulega edasi. Sobivale kasvukohale jõudes hakkab eos idanema ning areneb eelleheks, mille pinnal toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus diploidne sporofüüt 23. Kas sõnajala sporofüüt on haploidne või diploidne? Diploidne 24. Missugused on kõige sagedamini kasutatavad vegetatiivse paljundamise viisid põllumajanduses ja dekoratiivaianduses? Mugulad, sibulad, risoomid, juurevõsud, pookimine, pistikud 25. Mis on pistik
Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised). Liaan - ronitaim. Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Sõnajalgtaimede paljunemine (maarjasõnajala näitel) Maarjasõnajala eosed valmivad lehtede alumisele poolele kinnitunud eoslates ehk sporangiumites. Eosest arenenud eellehele(n) tekivad nii emas- kui isassuguorganid, arhegoonid ja anteriidid. Eelleht on tegelikkuses vaid kuni 4 mm läbimõõdus. Arhegoonides ja anteriidides tekkinud sugurakud saavadki tänu veele kokku eellehe pinnal. Tekkinud sügoodist* (2n) areneb sõnajalgtaim (sporofüüt, 2n), millele aja möödudes ilmuvad eoslad. Sporangiumites meiootiliselt* tekkinud üherakulised eosed on taas haploidsed*(n).
Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekivad eosed erilistel kandadel. Igal eoskannal tekib 4 eost, eoskannad kokku moodustavad eoslava. Kandseentel on eoskannad enamasti eoslehtedel. Uue viljakeha tekkeks on vaja, et 2 haploidset eosest arenenud seeneniiti omavahel ühineksid. Kandseente viljakeha on kübar ja jalg. TOITUMISVIIS. Kõik seened on heterotroofid ehk valmis orgaanilise aine sööjad. Jagunevad sakrotroofideks ja biotroofideks
Põhineb regenereerumisvõimel: lehest, juure- või varrelõigust kasvab uus terviklik taim (sekundaarse meristeemi abil) - Üherakulistel raku jagunemise teel - Koloonialistel ja hulgarakulistel koloonia või talluse osadeks jagunemisel - Katteseemnetaimedel juure, varre ja lehe osade ja nende muudendite abil - risoomid, sibulad, mugulad, sigipungad, tütartaimed jne 12. Eoselise paljunemise vormid Spooridel e. eostel on kõva kest, levivad tuulega, tekivad sporangiumites e. eoslates; sugulise paljunemise spoorid - ei saa vahetult tekkida uut organismi Zoospoorid e. rändeostel puudub kõva kest, liiguvad viburite abil, tekivad zoosporangiumites e. rändeoslates; suguta paljunemise spoorid - tekib vahetult uus vanemaga sarnane isend 13. Mis on pookimine? Ühelt taimelt lõigatud punga või pookoksa kokku kasvatamine teise taimega 14. Millised mittesugulise paljunemise viisid on olemas? Vegetatiivne - juurest või võsust
PLASTIIDID puuduvad olemas puuduvad Seente paljunemine. Seene paljunemine: * suguliselt * mittesuguliselt mõlemal juhul eostega Mittesuguliselt valmivad eosed koniidide ehk lülieostena (eosed kasvavad üksteise otsa) VÕI.. * diploidsed (homoloogilised kromosoomid; üldvalemiga 2n) või aploidsed (1 kromosoom homoloogilisest paarist) - tüüpiline kottseentele ja pintselhallikule .. eoslates sporangiumites. * alati diploidsed Sugulisel paljunemisel moodustuvad viljakehades haploidsed eosed. Uute seente ja viljakehade tekkeks vajalik teise seeneniidistikuga ühinemine (nt kandseened). Kandseened. Eosed valmivad spetsiaalsetel eoslehtedel (nt pilvik, kukeseen), torukeste (nt puravik) või narmaste (nt põdramokk) spetsiaalsetel eoskandadel. Eoskannad moodustavad eoslava ja igal eoskannal areneb 4 eost. Uute viljakehade tekkeks on tähtis, et eosest arenenud seeneniidid ühineks, tekib
8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega? Raku ehituse poolest, loomrakul pole kesta. Seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened täpphallikud, rohehallikud kandseened pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades 10. Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)? eoste, vegetatiivne, suguline 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud) 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa. Puujuur annab org. ainet ja seeneniidstik vett ja (seal lahustuvaid) mineraalaineid. 13
- raku ehituse poolest, loomarakul pole kesta - seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. kottseened – pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened – täpphallikud, rohehallikud kandseened – pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades. 10. Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)? eoseline, vegetatiivne, suguline. 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud). 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa. Puujuur annab orgaanilist ainet ja seeneniidstik vett ja mineraalaineid. 13
Limaseente puhul on tegemist hulgatuumse plasmoodiumiga, kus on tuhandeid rakutuumasid ühe rakumembraani sees. Hulgatuumne plasmoodium liigub, kui ta on noor, siis liigub pimedama poole, vanemana valguse poole. Noorena elavad kõdus, söövad baktereid ja seeni. Üks plasmoodium võib kaaluda mitu kilo, seejuures liigub suunatult. Vanaks saades hakkab ta valguse poole liikuma, et eosed saaksid tuulega levida. Plasmoodium on tavaliselt väga ere, paarikümne cm läbimõõduga. Eosed arenevad sporangiumites, kus on tugistruktuurid kapiliitsiumi niidid. Limaseen suudab minna läbi seina, auku jälgi jätmata. Hõimkond nuuterseened. Sarnanevad oma elutsüklilt limaseentega. Sinna kuuluvad kaks olulist taimeparasiiti: kapsanuuter, kartuli süvakärn. Riik Esiviburlased (stramenofiilid), ühtne evolutsiooniharu. Iseloomulik kaks viburit, teine vibur on n.-ö karvane. Karvane vibur on vajalik vees paremaks edasiliikumiseks. Nad on tavaliselt diploidsed. Seentest kuuluva stramenofiilide
Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. Pärisraikad (kollad, lahnarohud). Ja kl. Keerdlehikud (seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Aga õpikus väheke teisiti. 8. SÕNAJALGTAIMDE ARENGUTSÜKKEL. SÕNAJALAD KUI ÕISTAIMEDE EELASED Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (1n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Koldade ja osjade eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus. Sporangiumi kuivades selle kest rebeneb ja eosed paisatakse välja. Soodsates tingimustes kasvab eosest gametofüüt (1n), mis on 2...20 mm suurune eelleht. Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega. Eellehe alaküljel asetsevad sugulise
sibul, tulp ◦ Juurevõsundid: vaarikas, kirss Pistik on emataime küljest äralõigatud võsu, juure või lehe osa ◦ Talvised: pikad, lehtedeta, pungadega, 1-3 aastased ◦ Suvised: lühikesed, lehtedega, sama aasta võsud Pookimine on ühelt taimelt lõigatud punga või pookoksa kokku kasvatamine teise taimega ◦ Ligistamine ◦ oksastamine ◦ Silmastamine Eoseline paljunemine Spooridel e. eostel on kõva kest, levivad tuulega, tekivad sporangiumites e. eoslates; sugulise paljunemise spoorid – ei saa vahetult tekkida uut organismi Zoospoorid e. rändeostel puudub kõva kest, liiguvad viburite abil, tekivad zoosporangiumites e. rändeoslates; suguta paljunemise spoorid – tekib vahetult uus vanemaga sarnane isend a) filamendid b) gametofüüdid c) gametofüütide grupp arenevate sporofüütidega d) esimene fertiilne leht e) eoslad f) täiskasvanud taim https://www.youtube.com/watch?v=-xF83pHEx6Q
lahnarohud). Ja kl. Keerdlehikud (seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Aga õpikus väheke teisiti. 54. Sõnajalgtaimede arengutsükkel. Sõnajalad kui õistaimede eellased. Eellehe arengu võimalusi. Väljasumud sõnajalgtaimed Arengu tsükkel ja paljunemine : Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (1n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Koldade ja osjade eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus. Sporangiumi kuivades selle kest rebeneb ja eosed paisatakse välja. Soodsates tingimustes kasvab eosest gametofüüt (1n), mis on 2...20 mm suurune eelleht. Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega
Seega on põldosja spoorid morfoloogiliselt küll sarnased, kuid erisugused. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. Pärisraikad (kollad, lahnarohud). Ja kl. Keerdlehikud (seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Aga õpikus väheke teisiti. 31. Arengu tsükkel ja paljunemine : Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (1n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Koldade ja osjade eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus. Sporangiumi kuivades selle kest rebeneb ja eosed paisatakse välja. Soodsates tingimustes kasvab eosest gametofüüt (1n), mis on 2...20 mm suurune eelleht. Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega. Eellehe alaküljel
Seega on põldosja spoorid morfoloogiliselt küll sarnased, kuid erisugused. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. Pärisraikad (kollad, lahnarohud). Ja kl. Keerdlehikud (seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Aga õpikus väheke teisiti. 31. Arengu tsükkel ja paljunemine : Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (1n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Koldade ja osjade eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus. Sporangiumi kuivades selle kest rebeneb ja eosed paisatakse välja. Soodsates tingimustes kasvab eosest gametofüüt (1n), mis on 2...20 mm suurune eelleht. Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega. Eellehe alaküljel
annaabi.ee 
