Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustumine. Hallitusseeni on nii ainu- kui ka paljurakulisi. Seene keha kujutab endast pikka, sageli hargnevat niiditaolist moodustist ehk hüüf. Hüüfi ebakorrapärane kogumik moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. Mittesugulise sigimise aluseks on seeneniidis eoste ehk endospooride teke, kõrgemalt arenenud hallitusseentel tekivad eosed eospesas ehk sporangiumis. 4. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas
Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid Absorptsioon, absorption - toitumisviis seentel (Fungi) toitainete imendumise teel läbi rakukesta. Anamorf, anamorph - *mittesuguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis. Anteriid, antheridium - vt. isasgametangium. Aplanospoor, aplanospore - iseseisva liikumisvõimeta *sporangiumis tekkiv kestaga *sporangiospoor. Apoteetsium, apothecium - vt. lehtereosla. Apressor, appressorium - *seeneniidi tipus tekkiv morfoloogiline moodustis, mille abil fütopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse läbi epidermi peremehe kudedesse tungivale spetsiaalsele väljakasvule; tüüpiline näit. roosteliselaadsetel (Uredinales). Arbuskulid, arbuskules - põõsjad või koraljad *seeneniidi tipuharud, mis tekivad
2) Actinomycetales (seal väga palju perekondi) Morfoloogia. · Väga paljud aktinomütseedid moodustavad substraadi- ja õhumütseeli. · Mütseel koosneb hargnenud hüüfidest. Kui septe esineb, siis harva ja rakud mütseelis on pikad (20 mkm ja pikemad) ja sisaldavad palju nukleoide. · Õhumütseeli hüüfide tippude fragmenteerudes moodustuvad koniidid e. suguta paljunemise spoorid. Kui need spoorid paiknevad sporangiumis, siis nimetatakse neid sporangiospoorideks. · Spooridel on erinev kuju ja pind. Spoorid moodustuvad toitainete vähesusel keskkonnas. Spoorid ei ole termoresistentsed, kuid taluvad näiteks kuivamist. Mõnedel aktinomütseetidel on spoorid varustatud viburitega ja seega liikuvad. · Koniidid idanedes moodustub hüüf, sellest areneb esmalt substraadimütseel. Selle pinnale hakkab moodustuma õhumütseel, mille hüüfitippude fragmenteerudes
tähtsa etapi. ( Hein: 2000) 5 Eose ja seemne kui põhimõtteliselt sama funktsionaalsusega struktuuride peamine erinevus on selles, et eoses on toitainete varu uuele sellest kujunevale organimisle hoopis väiksem kui seemnes. Eosed on enamasti üherakulised ja kaetud paksu rakukestaga. Nad võivad asuda eoslas ehk sporangiumis. Sõltuvalt eoste geneesikohast eristatakse eksospoore ja sporangiospoore. Eluvormist sõltuvalt saab eristada näiteks vetikate aplanospoore ja rändeoseid. Suurel osal kübarseentest paiknevad seenekübara all ribasid meenutavad lamellid ( joon. 1 ) ehk eoslehekesed. Nendel lehekestel paiknevadki seene eosed. Joonis 1. Seente lamellid Puravikel võid näha eoslehekeste asemel hoopis kärjekujulist mustrit. Nende seente eosed paiknevad torukestes ( joon
6 Hallitusseened Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustumine. 7 Hallitusseeni on nii ainu- kui ka paljurakulisi. Mittesugulise sigimise aluseks on seeneniidis eoste ehk endospooride teke, kõrgemalt arenenud hallitusseentel tekivad eosed eospesas ehk sporangiumis. Hallitusseened toituvad orgaanilisest ainest. Enamik neist elab surnud orgaanilisel ainel, kuid leidub ka elusatel kudedel elavaid liike. Nad vajavad happelist elukeskkonda. Hallitusseene tüübid. Nutthallitus kasvab lopsaka, Petri tassi kaaneni ulatuva hallikas-valge seeneniidistikuna. Mütseel koosneb üherakulisest, rikkalikult hargnevast hüüfist. Viimasest kerkivad üles mastitaolised eosekandjad, mille otsas on eoste kotike - sporangium
(luumurrud, haavad jt) 3. pärilikult identsete rakkude teke 4. teatud juhtudel paneb mitoos aluse rakkude eristumisele. Nt kambiumirakkude jagunemine (puu sees): 1 rakk jääb kambiumirakuks, teine rakk eristub a) tihti puiduossa b) harva niineossa. Inimesel punasel luuüdil sarnane põhimõte. Eoseline ehk sporogoonne paljunemine Seentel ja eostaimedel Seentel Esineb 1. hallikutel ehk alamatel seentel a) eosed on sporangiumis ehk nutis - korraga lendavad kõik eosed laiali. b) eosed on lülistunud kandjatel ehk koniidikandjatel 2. Kübarseentel ehk kõrgematel seentel a) kottseened - eosed valmivad rakusiseselt eoskotis, kus on 4 või 8 eost. Nt pärmid, mürklid, kogritsad, liugikud b) kandseened - eosed moodustuvad rakuväliselt, täpsemalt tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 Rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad kokku eoslava, 3 tüüpi: 1
akineedid, mis on säilitusraku funktsiooniga (nagu endospoorgi) ja heterotsüstid, kus toimub N2 sidumine. AKTINOMÜTSEEDID Aktinomütseetidel moodustuvad õhumütseeli hüüfide nöördumisel suguta paljunemise spoorid (koniidid). Neil ei ole spoorikatteid ega korteksit, kuid nad taluvad kuivust, kuiva kuuma ja mürke paremini, kui hüüfid. Mõnedel aktinomütseetidel on liikuvad viburitega varustatud zoospoorid, mis paiknevad sporangiumis. Mõnedel aktinomütseetidel paiknevad koniidid sporangiumis ja võivad olla viburitega liikuvad Seente spoorid Enamik seeni paljuneb nii sugulisel, kui ka mittesugulisel teel. Mittesuguliselt paljunevad seened pungumisega, mütseeli fragmenteerumisega ja spooridega. Hüüfi tipust moodustuvad konidiospoorid e. koniidid (Penicillium, Aspergillus). Tsüstide e. müksospooride moodustumine müksobakteritel o Roland Thaxter- müksobakterite esmakirjeldaja 1892. aastal
otse mütseelil (Micromonospora). Micromonospora olivasterospora Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseetide spoorid (koniidid) ja sporangiumid. Paremal Streptosporangiumi kerakujulised sporangiumid Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseetide spoorid ja sporangiumid. Vasakul Actinoplanese sporangiumid Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Microbisporal on sporangiumis 2 spoori. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseetide sporangiumid Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Müksobakterid on bakterid, kellel on omapärane elutsükkel, mille üheks osaks on makroskoopiline viljakeha. Pildil Chondromyces'e viljakeha. Müksobakteritel on suur genoom: 2x suurem, kui E. coli oma ja moodustab ca 2/3 S. cerevisiae genoomist. Myxa so. kreeka k. lima
Ei ole termoresistentne. Müksobakteritel nimetatakse tsüste ka müksospoorideks. Müksobakteritel toimub rakkude tsüsteerumine limase viljakeha sees. Aktinomütseetide "spoorid" e. koniidid Aktinomütseetidel moodustuvad hüüfide nöördumisel suguta paljunemise spoorid (koniidid). Neil ei ole spoorikatteid ega korteksit, kuid nad taluvad kuivust, kuiva kuuma ja mürke paremini, kui hüüfid. Mõnedel aktinomütseetidel on liikuvad viburitega varustatud zoospoorid, mis paiknevad sporangiumis. Spoorid paiknevad spoorikandjatel hüüfidel, mis moodustavad õhumütseeli. Akineedid on spooritaolised rakud niitjatel tsüanobakteritel, mis moodustuvad niidis näljatingimustes. Akineedil on paks kest ja suur varupolüsahhariidide (glükogeen) sisaldus. Akineedid taluvad kuivust, külma jmt., kuid mitte kuuma. Akineedi idanedes moodustub uus tsüanobakteri niit. Temperatuuri toime mikroobidele. Temperatuuri tõustes teatud piirides ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad, ja temperatuuri
Ei ole termoresistentne. Müksobakteritel nimetatakse tsüste ka müksospoorideks. Müksobakteritel toimub rakkude tsüsteerumine limase viljakeha sees. Aktinomütseetide "spoorid" e. koniidid Aktinomütseetidel moodustuvad hüüfide nöördumisel suguta paljunemise spoorid (koniidid). Neil ei ole spoorikatteid ega korteksit, kuid nad taluvad kuivust, kuiva kuuma ja mürke paremini, kui hüüfid. Mõnedel aktinomütseetidel on liikuvad viburitega varustatud zoospoorid, mis paiknevad sporangiumis. Spoorid paiknevad spoorikandjatel hüüfidel, mis moodustavad õhumütseeli. Akineedid on spooritaolised rakud niitjatel tsüanobakteritel, mis moodustuvad niidis näljatingimustes. Akineedil on paks kest ja suur varupolüsahhariidide (glükogeen) sisaldus. Akineedid taluvad kuivust, külma jmt., kuid mitte kuuma. Akineedi idanedes moodustub uus tsüanobakteri niit. Müksospoorid Müksobakteritel toimub rakkude tsüsteerumine limase viljakeha sees. Müksobakterite
Mittelehikseened (Nt. Kukeseened) Lehikseened (Nt. Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) Puguseened 7) Limaseened Riik: Limaseened u 700 liiki, (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. suguta - Zoospoorid Viburitega eosed.või müksamööbid Suguline - Zoospooride/ müksamööbide/ haploidsete plasmoodiumite ühinemine. Meioos sporangiumis (haploidsed tuulega levivad eosed) Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest (kõdunevas materjalis leidub). Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. 8) Nuuterseened Riik: Limaseened u 29 liiki, rakusisesed parasiidid zoosporangiumid (sek. zoospoorid). Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad.
Seeneeosest idanemisel moodustuv hüüf kasvab tipust. Põhimõtteliselt võib hüüfidest koosnev isend lakkamatult edasi kasvada ja levida. Harunedes võivad hüüfid moodustada laiaulatusliku võrgustiku ehk mütseeli. Mittesugulise paljunemise korral kasutatakse eoste nimetamiseks eri termineid sõltuvalt sellest kuidas(kus) nad on tekkinud: Koniid - tekivad seeneniitide tippudes või nende jagunemisel. Sporangiospoor - juhul kui levised tekivad sporangiumis: Aplanospoor - liikumatu. Zoospoor - liikumisvõimeline ühe viburiga varustatud Suletud mitoos: Seente kromosoomid on jagunemise ajal nõrgalt spiraliseerunud. Tuuma DNAkromatiin moodustab mitootilisel jagunemisel ühtse homogeense massi. Et tuumamaterjal kaduma ei läheks, selle eest kannab hoolt tuumamembraan, mis katkeb kahe tütartuuma eemaldumisel alles viimasel hetkel. Tuumade jagunemine: Kromosoomide paigutus ja jagunemine sõltub jagunemistüübist:
müksospoorideks. Kõik rakud ei tsüsteeru, osa lüüsub ja ohverdab end, et nende toitainete arvel saaks teine osa rakke müksispoorideks muutuda. Koniidid aktinomütseetidel moodustuvad õhumütseeli hüüfide nöördumisel suguta paljunemise spoorid ehk koniidid. Neil ei ole spoorikatteid ega korteksit, kuid nad taluvad kuivust, kuiva kuuma ja mürke paremini kui hüüfid. Osadel aktinomütseetidel paiknevad koniidid sporangiumis ja võivad olla viburitega liikuvad. Osad seened paljunevad mittesuguliselt spooridega. Hüüfi tipus moodustuvad konidiospoorid e. koniidid. Akineedid niitjatel tsüanobakteritel moodustuvad niidis kahesugused diferentseerunud rakud: akineedid, mis on säilitusraku funktsiooniga nagu endospoorgi ja heterotsüstid, kus toimub N2 sidumine. Igast aktineedist moodustub uus rakkude niit. 66. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax?
3) Valkudega a. Mitoosi kiirendavad kasvufaktorid b. Aeglustavad kaloonid Mitoosi bioloogiline tähtsus: 1) Suureneb rakkude arv, organism kasvab 2) Surnud, vigastatud, hukkunud rakkude taastumine 3) Pärilikult identsete rakkude teke 4) Teatud juhtudel paneb mitoos aluse rakkude eristumisele Eoseline e sporogeenne paljunemine toimub seentel, eostaimedel. Esineb: 1) Hallikutel e alamatel seentel a. Eosed sporangiumis e nutis korraga vabanevad kõik eosed b. Eosed lülistunud kandjatel e koniidikandjatel 2) Kübarseentel e kõrgematel seentel Kübarseened: 1) Kottseened eosed valmivad rakusiseselt eoskotis. Eoskotis on 4-8 eost 2) Kandseened moodustuvad eosed rakuväliselt e tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad eoslava: a. esineb eoslehekestena (nt. riisikad, pilvikud) b
asukohast( läheb siis puidurakuks või niinerakuks). Näide 2 loomadel- vereloomerakud punasesluuüdis(1 rakk jääb tüvirakuks ja teine eristub mingiks vererakuks). 5. Bioloogiliselt väärastunud rakkude jagunemine paneb aluse kasvaja tekkele. Eoseline ehk sporogoone paljunemine Toimub eriliste üherakkude ehk eoste abil, esineb seenetel ja eostaimedel. Eoseline paljunemine Hallikutel: · Alamatel hallikutel moodustuvad eosed nutis ehk sporangiumis, korraga vabanevad kõik eosed. Näiteks nutthallik. · Kõrgemad hallikud nendel eosed valmivad koniidikandjatel ja eosed vabanevad järk-järgult. Näiteks pintselhallik. Eoseline paljunemine kübarseentel: · Eosed valmivad viljakehal, sõltuvad seene kuuluvusest: a) Puguseentel, kottseentel valmivad viljakeha sees. Näiteks eoskotis( 4..8 eost). Sellised on mürklid. b) Kandseened, moodustuvad eoslava kübara all,on 3. vormis(eoslehed-
(säilitusraku funktsiooniga nagu endospoorgi) ja heterotsüstid (N2). Akineetidest moodustub uus rakkude niit. Aktinomütseetide ,,spoorid" ehk koniidid Aktinomütseetidel moodustuvad õhumütseeli hüüfide nöördumisel suguta paljunemise spoorid ehk koniidid. Neil ei ole spoorikatteid ega korteksit, kuid nad taluvad kuivust, kuiva kuuma ja mürke paremini, kui hüüfid. Mõnedel aktinomütseetidel on liikuvad viburitega varustatud zoospoorid, mis paiknevad sporangiumis. Tsüstid Esinevad müksobakteritel, spiroheetidel, Azotobacter'il, riketsiatel. Tsüstiks muutub kogu rakk. Tsüstil on paksud kestad ja ta talub vegetatiivsest rakust paremini kuivust, kiirgust, toksikante jmt faktoreid. Ei ole termoresistentne. Müksobakteritel nimetatakse tsüste ka müksospoorideks. Müksobakteritel toimub rakkude tsüsteerumine limase viljakeha sees. 34 VIBURID JA LIIKUMINE Bakterite liikumisviisid 1
küsimusi). Mitoosi faaside äratundmine jooniselt, jooniste reastamine. On antud ühe faasi joonis ja on küsitud, mis toimus eelnevas/järgnevas faasis. Mitoosi ja meioosi võrdlus, ühised tunnused ja erinevuste paarid. Mõistete baasil kirjutada jutukene. Eoseline ehk sporogoonne paljunemine. Esineb seentel ja eostaimedel. A.) Hallikud (hallitusseened) ja B.) Makroskoopiliste viljakehadega seened. Hallikutel eoseline paljunemine nutthallikutel (eosed moodustuvad nutis/eosla/sporangiumis üldiselt nutti katva struktuuri purunemisel vabanevad korraga kõik eosed, hüüfidel vaheseinad puuduvad, kogu hallik on suur hulktuumne rakk). Pintselhallikul on eosed lüslistunud eoskandjatel, teoorias vabanevad järk järgult, praktikas lendavad kõik korraga laiali), pintselhallikul on hüüfides rakuvaheseinad (hulkrakne seen) (hallitusjuust nt). Eostega paljunemine Ph: Ascomycota (kottseened) viljakehad
annaabi.ee 
