ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Eelised- On mugav koostada ja lahti võtta, Standartsete komponentide valik lai, Madal maksumus. Puudused- Lukustamise vajadus tsükliliste koormuste korral, Suur pingekontsentraatorite hulk. Keerme põhielemendid- Profiil, profiilinurk, profiili kõrgus, samm, välis-, kesk- ja siseläbimõõt. Keerme profiilid- Kolmnurkkeere, trapetskeere, ruutkeere, ümarkeere. Kolmnurkkeerme liigitamine- Meeter-, toll- ja torukeere. Spiraalpuuri läbimöödu arvutamine- puur= Dnim keerme- s= puuri läbimõõt Varda läbimõõdu arvutamine tikkpoldi valmistamiseks konkreetse meeterkeerme alla v= Dnim keerme- s/10= varda läbimõõt. Keermesliite komponendid- poldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid, lukustuselemendid. Torukeerme ja tollkeerme erivevus-Torukeermel on ümardatud harjad ja saadav liide on piludeta. Nimimääduks võetakse tinglikult selle toru siseläbimõõt tollides, mille välispinnale lõigatakse keere.
1)Keermed M16 – meeterkeere, välisläbimõõt 16 M16*2-meeterkeere, välisläbimõõt 16, samm 2 tr18*4-trapetskeere, välisläbimõõt 18, samm 4 Tr12P4LH-trapetskeere, välisläbimõõt 12, samm 4, vasakkeere 1/2"-tollkeere G2-torukeere, tolli siseläbimõõt 2 2)Missugust ettenihet ei kasutata freesimisel ? Ettenihe freesi käigule, mm. 3)Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule (läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm? 3...5 4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC… Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min. n=1000 * V / 3.14*D n=1000*30 /3.14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui: kuni 1.5 tera keha kõrgust. 7) Märkige joonise ringidess kreeka tähed, mis vastavad nurkad tähistele: Taganurk α, teritusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. 8)Pinn...
metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. 2 Koostas: Reppy 21.11.2012 6. Puurimine Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuurie. spiraalpuuri (sele 2.40a, b), mis koosneb lõikeosast, spiraalse laastu ärajuhtimise kruvisoonega tööosast ja sabast puuri kinnitamiseks. Puurpinkidel kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi avalõikureid. Avardit (c) kasutatakse avardamiseks puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat(d,e)
1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PINNAKAREDUSKLASSID 18 LÕIKEPROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 19 TEHNOL. PROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 20 OPERATSIOONIKAARDI KUJUNDAMINE 21 LÜHIKESE KOONUSE KALDENURGA ARVUTAMISE VALEM 22 SOOJUSBILANSS ja JÕUDUDE JAOTUS met
Valmistamine 1. Alustasin valmistamist raamist. Mõõtsin välja pikkused ja lõikasin materjali (vanad uksepiidad) nurgasaega 45o nurga all pikkusesse. 2. Kontrollisin pikkusi ja kokkusobivust. 3. Eemaldasin vana värvi nurklihvijaga kasutades lihvpaberiga lihvimiskettaid. 4. Mõõtsin välja ja märkisin detailidele peale seinale kinnitamiseks avad keermelatile ja mutritele (otsaavad keermelatile, külgmised seesmised avad mutritele. Avad puurisin el.trelliga kasutades 11mm spiraalpuuri ja 25mm liblikpuuri. 5. Lõikasin käsiketassaega, kasutades paralleljuhikut ,raami detailide ülemiste osade sisekülgedelt välja metallist kubu kinnitamiseks mõeldud sooned 6. Kinnitasin raami 90mm kruvide ja detailide vahele panin veekindlat puiduliimi B3. Kasutasin kruvimiseks akutrelli. Ahti Pent 2012 Tallinna Reaalkool Valmistamine 7
Süvispuur - kasutatakse aukude faasimisel, kruvija needipeade koonus- või silindersüviste tegemiseks ning augu ümbruse tasaseks lõikamiseks. Tsentripuur - on ette nähtud detailidele tsentriaukude puurimiseks. Kombineeritud puurid - võimaldavad erinevaid pindu, aga samuti üheaegselt puurida, avardada ja hõõritseda. Kaasaegsed puurid valmistatakse põhiliselt kiirlõiketerasest või kasutatakse lõikeosas metallkeermisplaate. Spiraalpuuri elemendid ja geomeetrilised parameetrid. Spiraalpuur koosneb tööosast, kaelast, sabast puuri kinnitamiseks tööpingi spindlisse ja labast, mida kasutatakse puuri väljalöömiseks spindlist ja pöördemomendi ülekandmiseks. Puuri tööosa jaguneb lõike- ja juhtosaks. Puuri spiraalsoonte servadel asuvad juhtpinnad, mille ülesanne on kalibreerida auku ja vähendada hõõrdumist puuri ja augu vahel. Hõõrdumist puuri ja augu seina vahel vähendatakse
.Lukksepa tööd, puurimine: Puurimine on nii materjali läbivate kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Ülepuurimisega töödeldakse ka juba varem saadud avasid (valandites, stantsistes, sepistes), et vähendada pinnakaredust ja suurendada täpsust. Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. spiraalpuuri (sele 2.40a, b), mis koosneb lõikeosast, spiraalse laastu ärajuhtimise kruvisoonega tööosast ja sabast puuri kinnitamiseks. Puurpinkidel kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi avalõikureid. Avardit (c) kasutatakse avardamiseks puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat (d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema
3/4 ringjoone ulatuses. Erinevalt väliskeerme kujutamisest paikneb sisekeerme joonisel harjade jämejoon ava telgjoonele lähemal ja põhjade peenjoon sellest väljaspool. Viirutusjooned tõmmatakse üle peenjoone vastu keermeharja jämedat joont. Sisekeere võib olla töödeldud kas detailist läbi või umbsesse, s.o. põhjaga avasse. Umbse ava põhi on koonilise kujuga, mille tipunurk on 120°. Selle tekitab spiraalpuuri kooniline ots. Keerme lõpp nii sise- kui ka väliskeerme puhul antakse pideva jämejoonega. Väliskeermel peab keerme peenjoon ületama faasi piirdejoone ja ulatuma kuni faasikoonuse moodustajani. (Detailidel lõigatakse tavaliselt teravadservad kaldu ära, nagu näit. koonilise otsaga keermestatud varras joonisel. Seda koonilist osa nimetataksegi faasiks). Keermesliidet (sise- ja väliskeeret ühendatult) kujutatakse joonisega x näidatud viisil.
viimistlusmeetodeid: hoonimine, superfinis, plankimine, poleerimine. 50.Puurimise põhioperatsioonid Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), spiraalpuuri, Avardit kasutatakse avardamiseks puuritud silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine ava läbimõõdu suurendamisek, Hõõritsat kasutatakse (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine)
Teritamise käigus tuleb puuri perioodiliselt jahutada selle otsa kastmisega soodalahusesse. Teritamise järel silutakse puuri lõikeservi luisuga. Seejuures jälgitakse, et lõikeservad oleksid sirged, ühepikkused ja ühesuguse kaldega. Teritusnurga suurus mõjutab oluliselt lõikereziimi, puuri vastupidavust ja järelikult ka tootlikkust. Puur, mille lõikeservad on erineva pikkusega või käiatud erinevate nurkade alla, tekitab oma läbimõõdust suurema augu, seetõttu tuleb spiraalpuuri teritada nii, et lõikeservade kaldenurgad oleksid võrdsed ning puuri tipunurga suurus terase puurimise tarvis oleks 116...118°. Spiraalpuuride ületeritamisel, eriti siis, kui see toimub käsitsi, võib ebatäpsest teritamisest tingitud augu läbimõõdu suurenemine ületada lubatud piiri. Sel põhjusel teritatakse käsitsi ainult spiraalpuure, mille läbimõõt ei ületa 10 mm. Jämedamaid puure teritatakse ainult eripinkidel. Teritustulemuste kontrollriistad ja kontrolli meetodid
viimistlusmeetodeid: hoonimine, superfiniš, plankimine, poleerimine. 50.Puurimise põhioperatsioonid Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), spiraalpuuri, Avardit kasutatakse avardamiseks – puuritud silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine ava läbimõõdu suurendamisek, Hõõritsat kasutatakse (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. hõõritsemiseks – avade viimistlemiseks suurema täpsuse Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine)
Tsentripuur (joon. 122d) - on ette nähtud detailidele tsentriaukude puurimiseks. Kombineeritud puurid (joon. 122f) - võimaldavad erinevaid pindu, aga samuti üheaegselt puurida, avardada ja hõõritseda. Kaasaegsed puurid valmistatakse põhiliselt kiirlõiketerasest või kasutatakse lõikeosas metallkeermisplaate. Puuride konstruktsioon joon. 122 Spiraalpuuri elemendid ja geomeetrilised parameetrid. Spiraalpuur koosneb tööosast, kaelast, sabast puuri kinnitamiseks tööpingi spindlisse ja labast, mida kasutatakse puuri väljalöömiseks spindlist ja pöördemomendi ülekandmiseks. Puuri tööosa jaguneb lõike- ja juhtosaks (joon. 123). Spiraalpuuri elemendid joon. 123 Puuri spiraalsoonte servadel asuvad juhtpinnad, mille ülesanne on kalibreerida auku ja
Betoon surub hüpaani lahuse puuraugust välja, see kogutakse ja kasutatakse teiste vaiade valmistamisel. Vaia läbimõõdud on 400, 490, 680, 800 ja 960.Vaia pikkus on 40 m ja rohkem. 2. Baueri manteltoruga puurvaiade korral kasutatakse inventaarseid terastorusid. Vaia läbimõõt 620 ja 880 mm. Vajadusel võib valmistada 1500 mm läbimõõtuga vaiu. Vaia pikkus on praktiliselt piiramatu. 3. Baueri pideva spiraalpuuriga valmistatav vai. Betoneerimine toimub spiraalpuuri südamiktoru kauda puuri väljatõstmisega samaaegselt. Puuraugu seinte püsivuse tagab spiraali vahel olev pinnas, mis puuri ülestõstmisel asendatakse kohe betooniga. Armatuur süvistatakse vibreerimisega värskesse betooni. Vaia läbimõõt on 400 mm ja pikkusega kuni 24 m. Pinnast väljatõrjuvad kohtvaiad. 4. Fundex vai. Manteltoru keeratakse pinnasesse toru alumises otsas oleva kaotatava keermestatud terasotsikuga. Koos betoneerimisega eemaldatakse manteltoru. Vaia
40. Puurpingil kasutatavad lõikurid ja freestorn ja kus toimub pealiikumine (freesi pöörlev teostatavad põhioperatsioonid liikumine). Toorik kinnitatakse töölauale, mis võib 68 Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri lisaks avatöötlustööriistadega töötlemisele sooritada e. spiraalpuuri (sele 2.40a, b), mis koosneb lõike- ka treimis- ja freesimisoperatsioone. osast, spiraalse laastu ärajuhtimise kruvisoonega Hööveldamisel töödeldakse tasaseid või tööosast ja sabast puuri kinnitamiseks. Puurpinkidel sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitme- kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt teisi suguse profiiliga sooni nagu freespinkidelgi. avalõikureid
annaabi.ee 
