· Spiraalsed galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Hubble'i klassifikatsioon lähtub oletusest, et tegu on kahest allsüsteemist koosneva liitsüsteemiga. Neist esimene, sfääriline allsüsteem mõhn, on üsna sarnane elliptilise galaktikaga. Teine, ketas, on sarnane eelmisest punktist tuttava Linnutee kettaga. Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Spiraalgalaktikate alamklassid väljendavad sfäärilise ning lapiku allsüsteemi suhtelisi mõõtmeid ning heledust. · Kolmas Hubble'i klass, varbspiraalsed galaktikad, on põhijoontes sarnane
Tähtede kaootilise liikumise puhul galaktikas tekib laienenud joon . Süstemaatilise liikumise korral nihkuvad spektrijooned kindlas suunas . Kõige selgema pildi saab , kui võtta spektri spiraalgalaktikast läbimõõtude suhtega 1 : 3 ja panna pilu piki sellise galaktika pikemat diameetrit. Sellise galaktika spektris on kõik jooned kõverdunud S-tähe kujuliseks. Tähtede liikumine spektris on heas vastavuses galaktika tüübiga. Elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate mõhnad ei pöörle , sest neid liiguvad tähed kaootiliselt . Kuna spiraalgalaktikate tähed liiguvad ringjoonelistel orbiitidel siis nende kettad pöörlevad . 6.Gaas ja tolm galaktikates Lisaks tähtedele kuulub galaktika koosseisu ka suures koguses gaasi ja tolmu . Meile on seda näha vaid siis , kui Galaktikat valgustavad tema lähedal olevad tähed või siis kui tolmupilv varjab tagumiste tähtede valguse . Enamus gaasist jääks nähtamatuks, kui ei oleks õnnelikku
gaasiketas · Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe sünniga · Spiraalgalaktika ketta kujunemine sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega Spiraalgalaktikad · miljardite tähtede hiigelkogumikud · lamedad, kettakujulised, keskel asub hele, sfääriline "tähemõhn" · Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest tähtedest. · Keskmõhnad koosnevad enamasti vanematest tähtedest · paljude spiraalgalaktikate keskmes paikneb ülimassiivne must auk Linnutee (spiraalne hiidgalaktika) · Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas · läbimõõt 100 000 valgusaastat, koosneb enam kui 100 miljardist tähest. · Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. · Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. · Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt
vaadatuna. Spiraalsed (S) galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Hubble'i klassifikatsioon lähtub oletusest, et tegu on kahest allsüsteemist koosneva liitsüsteemiga. Neist esimene, sfääriline allsüsteem mõhn (ingl. bulge), on üsna sarnane elliptilise galaktikaga. Teine, ketas, on sarnane eelmisest punktist tuttava Linnutee kettaga. Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Spiraalgalaktikate alamklassid väljendavad sfäärilise ning lapiku allsüsteemi suhtelisi mõõtmeid ning heledust. Klass S0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka läätsekujuliseks galaktikaks
Visuaalsete vaatluste põhjal võib eristada kolme põhitüüpi- elliptilisi, spiraalseid ja korrapäratuid galaktikaid. Elleptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Elliptilisi galaktikaid saab klassifitseerida lapikuse järgi. Spiraalsed galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad. 5 4. DÜNAAMIKA Galaktikate suhtelised suured mõõtmed lubavad uurida lisaks galaktika kui terviku liikumisele ka sisemisi liikumisi. Piisava lahutusvõime korral saame määrata üksikute tähtede kiirusi, tavaliselt jääb spektroskoobi piluga määratud vaatlusalusesse palju tähti
komeedipilv). Alustanud 1912 planeetide uurimist, ennustas 1950. aastail, et Marsil leidub rohkesti meteoriidikraatreid ning et Veenusel on palav, kuiv ja tolmune atmosfäär (mõlemat oletust on kinnitanud automaatjaamadega Mariner sooritatud uuringud). Lisaks paljudele õnnestumistele olid mõned Öpiku seisukohad selgelt ekslikud. Näiteks oli ta pikka aega veendunud, et tumedamad alad Marsi pinnal on tumedad taimkatte esinemise tõttu neis piirkondades. Ta uskus, et spiraalgalaktikate spiraalharude otsad liiguvad eespool, mitte ei jää galaktika pööreldes maha. Tegelikult on see vastupidi. Õpik arvas, et päikeseplekkide esinemise ja maapealsete poliitiliste revolutsioonide vahel on seos, ehkki midagi sellist pole suudetud tõestada. Sellist sorti ekstsentriliste vaadete tõttu suhtuti tema töödesse mõnikord vähem tõsiselt, kui need väärinuks.[3] Ernst Öpik on tegutsenud ka heliloojana.
Alustanud 1912 planeetide uurimist, ennustas 1950. aastail, et Marsil leidub rohkesti meteoriidikraatreid ning et Veenusel on palav, kuiv ja tolmune atmosfäär (mõlemat oletust on kinnitanud automaatjaamadega Mariner sooritatud uuringud). Lisaks paljudele õnnestumistele olid mõned Öpiku seisukohad selgelt ekslikud. Näiteks oli ta pikka aega veendunud, et tumedamad alad Marsi pinnal on tumedad taimkatte esinemise tõttu neis piirkondades. Ta uskus, et spiraalgalaktikate spiraalharude otsad liiguvad eespool, mitte ei jää galaktika pööreldes maha. Tegelikult on see vastupidi. Õpik arvas, et päikeseplekkide esinemise ja maapealsete poliitiliste revolutsioonide vahel on seos, ehkki midagi sellist pole suudetud tõestada. Sellist sorti ekstsentriliste vaadete tõttu suhtuti tema töödesse mõnikord vähem tõsiselt, kui need väärinuks. Tunnustused 1938 Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liige
ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, ääre suunas hõrenev pilv halo. 3. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. 1) Elliptilised (E) Ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suuas. 2) Spiraalsed (S) Võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema ,,värtnani" Spiraalgalaktikate kettad pöörlevad, tähed neis liiguvad ringjoonelistel orbiitidel, seejuures on spiraalharude juures tähtede joonkiirus kõikjal ühesugune. Asume pöörleva ketta sees. 3) Varbspiraalsed (SB) 4) Korrapäratud (IR) 4. Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Lk 82 Galaktikate kauguse määramise kõige universaalsem ja enam kasutatud meetod. ,,Kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektrit pikalainelise, punase otsa poole.
komeedipilv). Alustanud 1912 planeetide uurimist, ennustas 1950. aastail, et Marsil leidub rohkesti meteoriidikraatreid ning et Veenusel on palav, kuiv ja tolmune atmosfäär (mõlemat oletust on kinnitanud automaatjaamadega Mariner sooritatud uuringud). Lisaks paljudele õnnestumistele olid mõned Öpiku seisukohad selgelt ekslikud. Näiteks oli ta pikka aega veendunud, et tumedamad alad Marsil pinnal on tumedad taimkatte esinemise tõttu neis piirkondades. Ta uskus, et spiraalgalaktikate spiraalharude otsad liiguvad eespool, mitte ei jää galaktika pööreldes maha. Tegelikult on see vastupidi. Öpik arvas, et päikeseplekkide esinemise tõttu ja maapealsete poliitiliste revolutsioonide vahel on seos , ehhki midagi sellist pole suudetud tõestada. Sellist sorti ekstsentriliste vaadete tõttu suhtuti tema töödesse mõnikord vähem tõsiselt, kui need väärinuks. Ernst Öpik on tegutsenud ka heliloojana. 5 3.Õpingud:
kese on väike. Nagu tähedki, tiirlevad ka spiraalharud ümber galaktika keskme, kuid nad teevad seda konstantse nurkkiirusega. Spiraalharud on nähtavad, sest neis tekib tihti uusi tähti, mis on heledamad ja paistavad kaugemale. Spiraalsete galaktikate sümmeetriatasandi läheduses on palju gaasi ja tolmu ning noori tähti. Nad pöörlevad (sama massi korral) mitu korda kiiremini kui elliptilised. Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Varbspiraalsed galaktikad Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud
gaasitolmust ketas, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, ääre suunas hõrenev pilv – halo. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? 1.Elliptilised- pmmarguse või pikliku kujuga, nende heledus vääheneb ühtlaselt serav suunas. 2. Spiraalsed- võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa keskelt pisut paksema „värtnani“ 3.Varbspiraalsed 4.Korrapäratud Kirjeldage spiraalse galaktikate ehitust. Spiraalgalaktikate kettad pöörlevad, tähed neis liiguvad ringjoonelistel orbiitidel, seejuures on spiraalharude juures tähtede joonkiirus kõikjal ühesugune. Asume pöörleva ketta sees. Selgitage mõistet“Noored ja vanad tähed“ Spiraalgalaktikate tolm, gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajatkeskosa-mõhna. Kirjeldage galaktikate ruumijaotust. Ühtlane;galaktikate piiri ei ole,
Erinevalt tähtedest ei tule galaktika valgus mitte ühest punktist, vaid küllalt suurte mõõtmetega taeva-alalt. Galaktika välisserv pole terav, vaid sulab aegamisi taevaga ühte. Et saada koguheledust, tuleb kataloogide koostajatel lõpetada galaktika kokkuleppelise joonega (nn. Holmbergi raadius). Galaktikate värv on kollakasvalge, mis vastab G-klassi spektrile (värvusindeksile B - V = 0,6). Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate keskosad on pisut punakamad (värvusindeks +0,85) spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad (värvusindeks +0,28). Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Tulemused kinnitavad meie oma Galaktikast tuntud fakti kahe erineva koostisega tähepopulatsiooni olemasolu kohta. Neist esimene, ketta populatsioon, on koostiselt sarnane Päikesele ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi. Teine, sfääriline
Spiraalsed (S) galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Hubble'i klassifikatsioon lähtub oletusest, et tegu on kahest allsüsteemist koosneva liitsüsteemiga. Neist esimene, sfääriline allsüsteem mõhn, on üsna sarnane elliptilise galaktikaga. Teine, ketas, on sarnane eelmisest punktist tuttava Linnutee kettaga. Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Spiraalgalaktikate alamklassid väljendavad sfäärilise ning lapiku allsüsteemi suhtelisi mõõtmeid ning heledust. Klass S0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka läätsekujuliseks galaktikaks
* Seyterti galaktikad- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. * Markarjani galaktikad- tuum ja mõhn sinaka tooniga, tugevad emissioonjooned, ketas näha väga nõrgalt. * Kvasarid- peeti algul pikka aega ülitähtedeks, praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikatega, mille tuuma heledus tuhandeid kordi ületab ülejäänud osa heledusi. On ühed kaugemad objektid maailmaruumis. 25. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust. Spiraalgalaktikate ehitus: hajusainet suurel huljal, keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5 x galaktika nähtavast osast kaugemale. Gaas, tolm, noortähed asuvad õhukeses pöörlevad kettas, mis ümbritsetud vanadest tähtedest koosnevast keskosa mõhnast. 26 Kirjeldage tähtede liikumist spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates. Elliptilises galaktikas- tähti vaadeldakse kui põrkevaba ideaalse gaasi molekule, mis liiguvad iseenda poolt tekitatud gravitatsiooniväljas
tolmuribasid (harudest tuhmim), spiraali otsad ühenduspunktis vardaga risti + korrapäratud. 5. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektri pikalainelise, punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega. Hubble'i konstant H0 on 75 km/(s*Mpc). 7. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust. Spiraalgalaktikate ehitus: hajusainet suurel hulgal; keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5x galaktika nähtavast osast kaugemale. Gaas, tolm, noortähed asuvad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat keskosa mõhna. 9. Selgitage mõistet ,,noored ja vanad tähed". "Noored" on suure heledusega peajada tähed, õigem oleks nim noori täheparvi parvedeks, kus noori tähti leidub. Kuna viimaste eluiga on lühike, ei saa ka parv vana
Spiraalsed ja varbspiraalsed ja kprrapäratud galaktikad sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Eliiptilistes galaktikates gaas ja tolm tavaliselt puudub. Galaktikade värv on kollakasvalge. Galaktikate koostis: Tähed jagunevad keemiliselt kahte rühma. Esimene ketta populatsioon on koostiselt sarnane päiksega ja sisaldab kõikvõimalike tähti ning täheparvi. Teine sfääride populatsioon,kuhu kuuluvad kerasparvede ja mõhna tähed(Galaktika mõhn asub galaktika keskel). Spiraalgalaktikate tolm,gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. Galaktikate teke Galaktikad tekivad hajusast gaasipilvest. Gaasi kokkutõmbumisel võivad hakata tekkima gaasikobarad, millest saavad tähed,enne kui ketas jõuab kujuneda.(Elliptiline galaktika) Teiste galaktikate juures tekib kaks rühma, tähepilv ja gaasiketas. Tekib galaktika. Aktiivsed galaktikad ja kvasarid Kvasarid vanad galaktikatuumad
Kõik need kiirgavad samu spektrijooni, mis vastavalt iga tähe liikumisele on nihkunud lühema või pikame lainepikkuse suunas. Kui tähtede liikumine galaktikas on kaootiline, tekib laienenud joon, kui aga on tegu süstemaatiliste liikumistega nagu näiteks pöörlemine, on ka spektrijooned nihkunud kindlas suunas. ( 2.) Värvus Galaktikate värv on kollakasvalge, mis vastab G-klassi spektrile. Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate paksenenud keskosad on pisut punakamad, spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad. ( 2.) Koostis Lisaks tähtedele on galaktikates üsna suurtes kodustes gaasi ja tolmu. Spiraalsed , verbspiraalsed ja korrapäratud galaktikad sisaldavad gaase ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Elliptilistes galaktikates gaas ja tolm tavaliselt puuduvad. ( 2.) Linnutee Teleskoobiga vaadeldes selgub, et Linnutee koosneb lugematust arvust tähtedest. Linnuteena
Tähed moodustavad tähtede parvi, mis liigitatakse kahte rühma. Näiteks hajusparvi moodustavad noored tähed. Need on üsna väikesed ja struktuurilt hõredad. Kuid kerasparvi moodustavad juba vanemad tähed. Nende kuju on juba kindlamad. Tähtede hajusparved olid aga üsna hõredad ja ebakindla struktuuriga. Seda põhjustab nõrk gravitatsiooniväli, mis ei suuda tähti koos hoida. Galaktikate perifeerias võib esineda tähtede hajusparvi. Näiteks spiraalgalaktikate harudes või elliptiliste galaktikate välisserval. Tähtede kerasparved on aga hajusparvede omast palju suuremad ulatudes 100 000 kuni miljoni täheni. Enamasti on nad kerakujulised. Kerasparved esinevad enamasti galaktikate keskosas. Neid peetakse Universumi ühtedeks vanimateks struktuurideks. Nad ei liigu kaasa galaktikate üldise pöörlemisega, vaid liiguvad ümber galaktika keskme omaenda orbiidil. 66 67 68 69
Tähed moodustavad tähtede parvi, mis liigitatakse kahte rühma. Näiteks hajusparvi moodustavad noored tähed. Need on üsna väikesed ja struktuurilt hõredad. Kuid kerasparvi moodustavad juba vanemad tähed. Nende kuju on juba kindlamad. Tähtede hajusparved olid aga üsna hõredad ja ebakindla struktuuriga. Seda põhjustab nõrk gravitatsiooniväli, mis ei suuda tähti koos hoida. Galaktikate perifeerias võib esineda tähtede hajusparvi. Näiteks spiraalgalaktikate harudes või elliptiliste galaktikate välisserval. Tähtede kerasparved on aga hajusparvede omast palju suuremad ulatudes 100 000 kuni miljoni täheni. Enamasti on nad kerakujulised. Kerasparved esinevad enamasti galaktikate keskosas. Neid peetakse Universumi ühtedeks vanimateks struktuurideks. Nad ei liigu kaasa galaktikate üldise pöörlemisega, vaid liiguvad ümber galaktika keskme omaenda orbiidil. 60 61 62 63
Tähed moodustavad tähtede parvi, mis liigitatakse kahte rühma. Näiteks hajusparvi moodustavad noored tähed. Need on üsna väikesed ja struktuurilt hõredad. Kuid kerasparvi moodustavad juba vanemad tähed. Nende kuju on juba kindlamad. Tähtede hajusparved olid aga üsna hõredad ja ebakindla struktuuriga. Seda põhjustab nõrk gravitatsiooniväli, mis ei suuda tähti koos hoida. Galaktikate perifeerias võib esineda tähtede hajusparvi. Näiteks spiraalgalaktikate harudes või elliptiliste galaktikate välisserval. Tähtede kerasparved on aga hajusparvede omast palju suuremad ulatudes 100 000 kuni miljoni täheni. Enamasti on nad kerakujulised. Kerasparved esinevad enamasti galaktikate keskosas. Neid peetakse Universumi ühtedeks vanimateks struktuurideks. Nad ei liigu kaasa galaktikate üldise pöörlemisega, vaid liiguvad ümber galaktika keskme omaenda orbiidil. 66 67 68 69
annaabi.ee 
