löögisageduse vähenemist. See võib põhjustada südame seismist, kui veres peatub südamele pumpamine. Kohaliku anesteetikumi üleannustamine võib põhjustada krampe. See võib olla eluohtlik. Ohud regionaalanesteesia korral: Lokaalanesteetikumid (tuimastusained) veresoonde sattudes võivad esineda üldise toksilise reaktsiooni - nägemishäired, hingamisraskus, vererõhu langus, südame rütmihäired ja/ või krambid. Spinaal- või epiduraalanesteesia ajal on võimalik vererõhu langus, sellepärast tuleb pidevalt jälgida patsiendi vererõhku ja südametegevust. pärast operatsiooni, mis läbi viidud spinaal- või epiduraalanesteesias, võib mõnda aega püsida jalgade tuimus, samuti võib olla raskendatud põie tühjendamine vajadusel asetatakse põiekateeter. Spinaalanesteesia järgselt võib esineda mööduv peavalu, mille ravi nõuab mõnepäevast voodireziimi. Üliharva võib esineda närvikahjustust
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED
kõrvaltoime unisus. Lidokaiin võib põhjustada eufooriat, düsfooriat ja lihaste tõmblusi. Lidokaiin ja prokaiin võivad põhjustada teadvuse kadu, millele eelneb ainult sedatiivne toime. Toime kardio-vask. süsteemi Harva põhjustavad kardio-vask. kollapsit ja surma. Ohtlikeim on bupivakaiin Kõrvaltoimete oht suureneb ekslikul manustamisel veresoonde, eriti vasokonstriktori lisamisel. Silelihased LAid vähendavad silelihaste toonust seedetraktis ja bronhides. Spinaal- ja epiduraalanesteesia läbiviimisel võib sümp. innervatsiooni blokaadi tõttu seedetrakti silelihaste toonus suureneda. Äge mürgistus KNSi toksilisus (novokaiin e. prokaiin) Kardio-vask. süsteemi toksilisus (lidokaiin e. ksülokaiin) Lokaalanesteetikumid estrid Prokaiin e. novokaiin Tetrakaiin e. dikaiin Kloorprokaiin Prokaiin e. novokaiin Esimene sünteetiline (1905). Tänapäeval kasutatakse nõrga toime, toime aeglase saabumise ja toime
kas lähte olukord taastus või mitte või pidigi see muutuma ja kas see oli piisav või mitte. Sisekõrvas paiknevad retseptorid on väga olulised Silmadelt päriv info Naharetseptorid 4. Seljaaju ehitus ja funktsioonid Seljaaju jaguneb neljaks osaks: kael, rind, nimme, ristluu. Seljaajust väljuvaid närve nimetatakse spinaal närvideks. Tagumised juured toovad erutust seljale sensoorsed, kuna juhivad tundlikkust. Eesmised juured juhivad erutust seljaajust välja, lihastele motoorsed, kuna nende kaudu saadetakse närviimpulsse lihastele, mis põhjustavad motoorikat. Seljaaju koosneb valge ollusest ja hall ollusest (seljaaju ristlõikel on näha). Hallolluse tagumised juured on paksemad kui esimesed. Hallolluse moodustavad närvirakkude kehad ja valgeolluse moodustavad jätked
2. Labiaalherpes- Herpes labiaalis Algab järsku kihelusega huulel; mõne tunni möödumisel samas kohas vesivill; paari päeva möödumisel kattuvad koorikuga ja hakkavad kuivama 3. Herpeskeratiit- Keratitis herpeticakonjukviit ühes silmas 4. Herpes Zoster- vöötohatis ja tuulerõuged viirus Varicella zozter(VZV). Tuulerõugete läbipõdemise järgselt viirus parsisteerub spinaal või kraniaalnärvide ganglionites. NA- haige inimene NÜ- piisknakkusena või villikeste sisuga. Lööbe asukoht: nägu, kael, rindkere, lumbaal- ja sakraal piirkond. Lööve on õhepoolne ja kulgeb vöökujuliselt piki närviharu. Haigusest haaratud haru on valulik juba 2-3 päeva enne lööbimist Lisaks nahahaaratusele lokaliseerub veel:
Enteeriline närvipõimik moodustub seedekulgla närvirakkude võrgustikest. Sensoorne retseptor võib tähendada sensoorse neuroni dendriite, aga ka spetsiaalseid rakke, mis on tundlikud ühe või teise muutuja suhtes organismisiseses või välises keskkonnas. Närvisüsteemi funktsioonid: · Sensoorne valvur retseptorid avastavad organismi sisesed muutused, näiteks vere liigse happelisuse või välised muutused nagu vihmapiisa käele langemine ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide pea- või seljaajju. · Integratiivne sensoorse info taju, analüüs, talletamine ning sellest lähtuvate otsuste langetamine enamasti peaaju tasandil. · Motoorne vastusreaktsiooni andmine sensoorsele infole lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu. Neuronid: · Sensoorne e aferentne neuron toob infot närvisüsteemi suunas, enamasti unipolaarne, spetsiifilise retseptoriga seotud.
Sekretoorsete närvide või nende lõpmete väljalülitamisel lakkab vastava näärme talitlus (näiteks atropiini toimel lakkab süljeeritus). G a n g l i o n i d on närvide (välja arvatud motoorsed närvide) teedel asetsevad väikesed ümarad moodustised, mis koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talitluselt ja ehituselt jagunevad ganglionid sensoorseteks ja vegetatiivseteks. * Spinaal-(sensoorsed) ganglionid asuvad toomanärvi juurel KNS-I lähedal. Ganglionis leiduvad neuronid toovad perifeerse jätkega ärrituse närvi kaudu ganglioni, tsentraalse jätkega viivad KNS-i. * Vegetatiivsed ganglionid asetsevad siseelundite talitlusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas. Neis toimub ümberlülitus ehk sünaps KNS-st tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule.
Sedatsiooni skoor määramine on oluline, sest süvenev sedatsioon on märk võimalikust opioidide kõrvaltoimest ja viitab hingamisdepressiooni tekkimise ohule. 25.Epiduraal analgeesia Asukoht-Epiduraalruum Algus-Aeglane(30min) Kestus-Lühike(2- 4h) Risk- Duura kraan Liikuvus- on Kasutamine- ägeda valu raviks Epiduraalkateedrisse süstimisel ei tohi kasutada alkohole sisaldavaid lahuseid Epiduraalkateedri filtrit ei tohi alkohooildega töödelda. Spinaal-analgeesia Asukoht-spinaalruum Algus-Kiire(5min) Kestus-Pikk(6-8h) Risk-Peavalu Liikuvus- ei ole Valu tundetus on saavutatud ravimitest, mis on viidud otse sellesse vahemikku 26. KONTRAPULSAATOR IABP – Intra – aortic balloon pump 1)Südamelihase perfusiooni parandamiseks (suurendades koronaarperfusiooni diastolis) 2)Vasaku vatsakese järelkoormuse langetamiseks 11 27
Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronitevaheliste ühenduste, sünapsite formeerumist. Nende varaste protsesside hulka kuuluvad 1) loote
tulemuse kohta. Reflekse saab klassifitseerida järgmiselt: 1) Eferentse neuroni järgi - Somaatilised refleksid toimuvad somaatilise närvisüsteemi kaudu ja reguleerivad skeletilihaste tegevust. - Vegetatiivsed e vistseraalsed refleksid toimuvad vegetatiivse närvisüsteemi kaudu ja reguleerivad silelihaste, müokardi, näärmete ja rasvkoe talitlust. (siseelundite regulatsioon) 2) Kesknärvisüsteemi regiooni järgi, kus paikneb refleksikeskus. - Spinaal- e seljaaju refleksid (urineerimine, defikatsioon) - Kraniaal-e peaaju refleksid (süljeeritus, hingamine, südametegevus, hirm) 3) Refleksi kujunemise aja järgi - Kaasasündinud e tingimatud refleksid · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) - Omandatud e tingitud refleksid (Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne
·Koletsüstokiniin Tekitab küllastustunnet. Retseptorid on laialt levinud kogu KNS. Inimesel tema manustamine põhjustab iiveldust, ärevust ja vähendab soovi süüa. ·Somatostatiin Inhibeerib kasvuhormooni vabanemist KRANIAAL- JA SPINAALNÄRVID Neuroaaltoru peapoolsesse ossa areneb aju. Ajus ei säilu segmentaarne jaotus eriti selgelt, kuid seal saavad alguse närvipaaid pähe ja rindkere ülaossa: kraniaalnärvid. Spinaal- ja kraniaalnärvides on aksonid ja tugikude. Samas närvis on tavaliselt koos müeliniseeritud ja müeliniseerimata, sensoorseid ja motoorseid, somaatilisi ja autonoomseis närvikiude. Rakkude soomaosad paiknevad tavaliselt kas kesknärvisüsteemis või selle vahetusläheduses nagu seljajajust väljaspool spinaalganglionites. Autonoomsete neuronite soomaosi on ka organites erilistes autonoomsetes ganglionites. DERMATOOMID
(eferentne e motoorne ja sekretoorne osa). Neuronite kehad moodustavad tuumi ning neid ühendavad närvikiudude kimbud juhteteed e traktid e kulglad: Ülenevad juhteteed: sensoorsete infot kandvad Alanevad juhteteed: eferentseid signaale edastavad Seljaaju hallaine teatavaid piirkondi koos nendele vastavate 31 paari seljaajunärvidega nimetatakse segmentideks. Sellega, et refleksikeskused asuvad teatud segmendis, on võimalik hinnata seljaaju funktsiooni (põlverefleks). Spinaal- ja kraniaalnärvides on ainult tupega aksonid ja tugikude. Samas närvis on tavaliselt müeliniseeritud ja müeliniseerimata, sensoorseid ja motoorseid, somaatilisi ja autonoomseid närivkiude. Rakkude soomaosad paiknevad tavaliselt kas kesknärvisüsteemis või selle vahetus läheduses, nagu basaalganglionites ja seljaajust väljaspool spinaalganglionites. Spinaalnärvid: Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari). Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale
Üheks oluliseks tingimatute reflekside toimimise seaduspärasuste uurijaks oli Sir Charles Sherrington (1857 - 1952). Tema ja hilisemate uurijate tööde kaudu eristame tserebraalseid (peaaju poolt kontrollitavaid) reflekse ja spinaalsed (seljaaju poolt kontrollitavaid) reflekse (valdavalt jäsemete sirutused ja painutused). Lihtsad refleksid on uurimiseks närvisüsteemi muudest mõjudest isoleeritud refleksid. Lihtsad refleksid saavutatakse eksperimendis spinaal-looma (kaelaosas seljaaju vigastusega looma) kasutades. Kas juhtivus (teadete edasikandumine) erinevate närvirakkude vahel erineb juhtivusest üksikraku sees? Jah ja ei. Teate ülekanne üksikraku kehas ja dendriidis, (ent mitte aksonis) sõltub - stiimuli mõju ajalisest summatsioonist - närviraku seisundist - stiimuli mõju ruumilisest summatsioonist Refleksi toimumine sõltub - stiimuli mõju ajalisest summatsioonist
annaabi.ee 
