Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5- 10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11-15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika- mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid, hugläärid, spiilmannid-elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad. Kangelaseepos- kangelaslaulus, kus kesksel kohal kangelane,kes sooritab sangaritegusid. Esitati lauldes, saadeti harfi või viiulitaolise pilligi, kestis mitu päeva e. liigendati. Prantsuse rahvuseepos: 11 saj ,,Rolandi laul" rolandi kangelassurm mauride ja frankide vahelises lahingus .Hisp rahvuseepos:12 saj "Laul minu Cidist" maa saatus varasel keskajal. Saksa rahvuseepos: 13 saj ,,Nibelungide laul" tegelaste
(rebane-kavalus, vikatiga luukere-surm). Allegoorilised on valmid, piibli tähendamissõnad, loomamuinasjutud jne. Keskaja olulisus: *uued keeled *kaubanduslikud linnad *kapitalistlik majandus *tuuleveskid, kompass. Kirjanduszanrid: *proosas: romaan, novell. *lüürikas: sonett, ballaad, romanss *draamas: müsteerium, miraakel, farss. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid, hugläärid, spiilmannid-elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad. Kangelaseepos-kangelaslaulus, kus kesksel kohal kangelane,kes sooritab sangaritegusid. Esitati lauldes, saadeti harfi või viiulitaolise pilligi, kestis mitu päeva e. liigendati. Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks
Kuulsaimad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste ´´Rolandi laul´´11 saj lõpp kuni 12 saj. algus, hispaanlaste ´´Laul minu Cidist´´ 12 saj keskpaik ja sakslaste ´´Nibelungide laul´´ 13 saj algus. Laulude päritolu ja autorid on teadmata. Kangelaslaulud kujunesid rahvaluulest. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmannid, tõlkes mängumees. Mängumehed rändasid ühest külast teise ja esinesid peamiselt pühade ajal linna, külaplatsidel. Nii Rolandi kui Cidi on kirjutatud assonantsriimis. Laulud käsitlevad erinevate sajandite sündmusi. Rolandis ja Cidis võitlevad rüütlid mauridega. Rolandi laul 1100.a. Autoril on olnud soov olla ülistada prantslaste isamaa armastust ja Karl suure rüütlite õiglast sõda paganate vastu. Loo dramaatililseim olukord, kui roland läheb märtellikku surma
Ära saada meid kiusatusse. Vaid päästa meid ära kurjast, Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti Aamen. Ilmalik muusika keskajal Ilmalik muusika keskajala eksisteeris rahva muusika näol. Rahvamuusikud nooti ei tundnud ja ladina keeles ei laulnud. Nende looming oli rahva keelne ja nad ei tegelnud ainult muusikaga vaid valdasid ka teisi kunsti liike. Rändkunstnike nim: Prantsusmaal zonglöörid Inglismaal bardid Saksamaal spiilmannid (spielmann) Hispaanias huglarid Venemaal skomorohhid Rändkunstnike looming inustas ka rüütlite fantaasiat. Rüütlipoeesia õitse ajaks oli 12.-13.saj. rüütli laul sai alguse 11.saj. lõpul lõuna prantsusmaal Provencei linnas. Rüütlilaulikuid nim: Lõuna-prantsusmaal trubaduur Põhja Prantsusmaal truvõõr Saksamaal minnesinger Särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest alamaadlit Rüütlilaulu liigid: · Armastus laulud · Kangelas laulud
Kangelane võitleb kurjaga. Teosel sarnasusi germaani muistendite ja islandi saagadega. Esineb vähem paganlikke seiku. Beowulf Lõuna-Rootsis elanud noor sangar. Sureb rahva õnne nimel. Kangelaslaulud Chanson de geste ,,kangelasteo laul" .Päritolu ega autorlus pole selge. Kõige varem levis Prantsusmaal. Tavaliselt värsivormis, harvemin proosa või segavormis. Esitasid elukutselised rändlaulikud: zonglöörid (Prants.), huglaarid (Hisp.) ja Spiilmannid (Saks.). Esitasid poollauldes, Retsitatiivina, muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. Kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult. Neid ei lubatud armulauale ega matta kombe kohaselt. Rahva hulgas populaarsed. 12.sajandini zonglöörid kirjaoskamatud. Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros. Elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus.
Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5-10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11- 15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika-mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid(prantsus), hugläärid(hisp), spiilmannid(saksa) -elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad.zonglööride seisus kujunes 10. saj., nende repertuaar oli laialdane: näitasid dresseeritud koeri või ahve, esitasid mustkunsti ja muid trikke, etendasid stseene ning pantomiime jne. Kangelaseepos-kangelaslaulus, kus kesksel kohal kangelane, kes sooritab sangaritegusid. Esitati lauldes, saadeti harfi või viiulitaolise pilliga, kestis mitu päeva e. liigendati. Prantsuse rahvuseepos: 11 saj ,,Rolandi laul" rolandi
Kultuuri areng seiskus, sest rändamiste ja võitluste ajal polnud mahti aktiivseks kultuuriloomeks. 5. Nimeta kõige mahukam/kuulsam Euroopa kangelaseepos varakeskajast, millest see räägib? ,,Nibelungide laul" on kõige traagilisem, süngem ja mahukam eepos. Selle aluseks on suure rahvasterände aegsed sündmused (V-VI saj) ja tollane rüütlielu: kuningapoeg Siegfriedi kangelasteod, abielu, tema tapmine ja kättemaks. 6. Kes olid zonglöörid, huglaarid, spiilmannid kirjelda nende esinemisi. Need olid rändlaulikud, kes olid külades ja lossides rõõmutoojaks. Muusika põimus näitlemise, tantsu, nalja, aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Ei meeldinud kirikutegelastele, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kristlike ideedega. 7. Millised olid ühiskondlikud olud rüütelkonna kujunemisel 12/13 sajandil? oli rahumeelsem aeg, mis muutis õukonnaelu oma kombestiku ja normidega aina tähtsamaks. Rüütel ei
Ja anna meile andeks meie võlad nagu Meiegi andeks anname oma võlglastele Ja ära saada meid kiusatusse Vaid päästa meid ära kurjast Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au Igavesti AAMEN Ilmalik muusika keskajal eksisteeris rahva muusika näeol. Rahvamuusikud tavaliselt nooti ei tundnud ja ladina keeles ei laulnud. Nende muusika oli rahva keelne ja nad ei tegelenud ainult muusikaga vaid valdasid ka teisi kunsti liiki. Neid nimetati erinevelt Prantsusmaal songlöörid, Saksamaal spiilmannid, vanemaal skomorohhid, Inglismaal barhid Rändkunsnike looming innustas ka rüütlite fantaasiat, rüütli poeesia õitseajaks on 12-13 saj rüütli laul tekkis 11 saj lõpul Lõuna Prantsusmaal ja provansi linnas. Rüütli laulikud tegutsesid õukondade juures, tegelde luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulu peamised liigid olid: armastuslaulud, kangelas laulud. Lõuna prantsusmaal (trubatuurid) P-Pransusmaal (truäärid) ja Saksamaal (minesingerid)
teisega.Hadubrand, tema poeg ütleb, et ta on Hadubrand Hildebrandi poeg ja arvab, et Hildebrand kasutab enda nime aint et tüssata Hadubrandi, sest ta teadis, et ta isa suri. Võitlusse minnes ei jää Hildebrandil muud üle kui tappa oma poeg. Thjoste kahevõitlus 25. Kangelaslaulude esitajad Saksamaal ja Prantsusmaal, ,,Rolandi laul". Prantsusmaal- elukutselised kangelaslaulude esitajad, laulikud = zonglöörid Saksamaal spiilmannid Nende laulikute esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu või laulkõna saatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii zestide, miimika kui ka farsilike veiderdustega. Nad rändasid ühest maakonnast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Nende kaudu teisenesid laulude motiivid, eeposte värvikamad episoodid pakkusid omakorda ainet lühemates vormides rahvaluulele. Rolandi laul vanim prantsuse eepos
kangelaseeposed on prantslaste "Rolandi laul", hispaanlaste "Laul minu Cidist" ja sakslaste "Nibelungide laul". Autorid teada ei ole, nagu on ebaselge ka päritolu. Romantismist pärineva arusaama järgi kujunesid eeposed rahvaluulest, lühematest eepilistest lauludest ning ühendati siis tervikuks. Allikaid oli küllap teisigi muistsed proosapärimused, saagad. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud: Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias hulgaarid, Saksamaal spiilmannid. Nad rändasid ühest maapaigast teise, esinedes enamasti pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Värvikamad episoodid nende esinemistest kandusid lühematesse rahvaluule vormidesse. Kasutasid esinemise ajal retsitatiivi, muusikariistade saadet, zeste, miimikat, farsilikke veiderdusi. Mõni rändlaulik võis ise autor olla alates 12. sajandist võisid nad ka kirjaoskajad olla. Peegeldavad kohati faktilähedast, kohati müütidesse hämardunud ajalugu; kord lähemat, kord kaugemat
teenimise ja levitamise vaim. Laulude päristolu ei ole selge ning autoreid ei teata. Romantismiajastul alguse saanud teooria kohaselt kujunesid kangelaslaulud rahvaluulest, misjärel ühendati need mahukateks eeposteks. Ent allikaid oli ilmselt teisigi, näiteks proosapärimused ja saagad. Prantsusmaal levis seda laadi eepika kõige varem. Prantsusmaal kandisid kangelaslaule ette elukutselised laulikud e zonglöörid, Hispaanias huglaarid ja Saksamaal spiilmannid. Zonglöörid (ka huglaarid, spiilmannid) rändasid maakohast maakohta, kus pühade ajal esineti linna- ja külaplatsidel. Laulud peegeldavad kord kaugemat, kord lähemat, kord mütoloogilist, kord faktilähedast ajalugu. Igal juhul esindavad nad aga kollektiivset elutunnet, tõstes esile rahva hingelaadi ning püüdlusi. ,,Rolandi laul" (umbes 1100) on prantslaste kuulsaim kangelaslaul, mis paistab silma oma kunstilise terviklikkusega. Teose eesmärk on ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl
Avastasid keskaegse luule ja hindasid seda. Väga tähtsad olid saksa romantikud, nt Herder (oli peamiselt kultuurifilosoof, tema oli see, kelle tööde kaudu hakati teistmoodi vaatama keskajale) Herder avaldas 1803.aastal poeemi nimega ,,Cid", sellel oli suur kaal. Hispaania kangelaslaulu loomise ajaks on umbe 12.sajandi keskpaik. Hispaanias on suuremaid tekste säilinud väga vähe. Kangelaslaul- cantar de gesta. Ilma autorinimeta. Kangelaslaulude ettekandjad olid zonglöörid, spiilmannid (kandsid pooleldi lauldes-skandeerides ette erinevates paikades, saatsid end erinevatel muusikariistadel) Kangelaslaulud olid varasemad kui romansid. 13. sajandi lõpus on üks suurimaid kroonikaid. See jutustab juba ümber Cidi loo. 14.09.10 Cid, kes on lihtsat päritolu, tõuseb kõrgesse ausse. Täishäälik ,,a" on assonantsriimi alus. Kaashäälikud ei pea kokku langema. Tähtis on, et langeks kokku vokaal. Rõhuline ja sellele järgnev vokaal peavad kokku langema.
ainult sõjasangarlust. Kangelaslikkus on iseenda ületamine ja võitmine. Au tuleb hoida. "Edda" kangelaslaulude põhimõte: tuleb säilitada teovõimet, erksust, vältida vaimset väljasuremist, taotleda inimeste ja looduse terviklikkust. Kangelaslaulud olid keskaja alguses ladinakeelsed, ja toetusid antiikkultuurileà enim mõjutusi saanud Itaalia ja Gallia kangelaslaulud. Rahvaluulet- ja kirjandust kandsid ette rändlaulikud (zonglöörid Prantsusmaal, huglaarid Hispaanias, spiilmannid Saksamaal). Üheks mõjuriks Euroopa kangelaslauludele oli Araabia kultuur, mis "tungis" Euroopasse mauride riikidest Hispaanias (8.-15. sajand). Eepikas kujuneb välja uut mood kangelaslaul. Rahvuskeelne kirjandus tekkid koos ristiusu levikuga, sest luuakse oma tähestik ladina keele eeskujul. Prantsusmaal mitu eepost, seal enim laule Karl Suurest, kel oli 12 vaprat rüütlit elik paladini. Kuulsaim neist on "Rolandi laul". · Goethe elu ja looming. Ülevaade ,,Faustist" (I ja II osa)
ristisõdade aega, mistõttu tõuseb esile kristluse teenimise ja levitamise vaim. Laulude päritolu pole selge, autoreid ei teata. Romantismiajastul alanud teooria kohaselt kujunesid kangelaslaulud rahvaluulest, misjärel ühendati need mahukateks eeposteks. Ent allikaid oli ilmselt teisigi, nt proosapärimused ja saagad. Prantsusmaal levis seda laadi eepika kõige varem. Prantsusmaal kandsid kangelaslaule ette elukutselised laulikud ehk zonglöörid, Hispaanias huglaarid ja Saksamaal spiilmannid. Laulikud rändasid maakohast maakohta, kus pühade ajal esineti linna- ja külaplatsidel. Laulud peegeldavad kord kaugemat, kord lähemat, kord mütoloogilist, kord faktilähedast ajalugu. Igal juhul esindavad kollektiivset elutunnet, tõstes esile rahva hingelaadi ja püüdlusi. Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,,Nibelungide laul" pärineb 12.13.saj. Kuna teos valmib rüütliromaani levimise ajal, on laulu üks juhtmotiiv daamikultus
annaabi.ee 
