Meelelahutusrakendused, nt. mängud Modelleerimis- ja simulatsioonirakendused Andmekogumisrakendused (data collection systems),nt. keskkonna kohta andmeid koguvad süsteemid Süsteemide süsteemid (systems of systems) Mobiilirakendused REST-i / WS-i põhised rakendused Video ja heli streamimis rakendused Mis on tarkvara arendusprotess e tarkvaraprotsess? Tarkvaraprotsess on sammude jada, mille eesmärgiks on tarkvara arendamine ja evolutsioon Tegevused tarkvaraprotsessis: 1. Spetsifitseerimine Mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud tema arendamisel? 2. Arendamine 3. Valideerimine 4. Evolutsioon Tarkvarasüsteemi muutmine vastavatale muutuvatele nõudmistele Tarkvaraprotsessi mudel Tarkvaraprotsessi lihtsustatud esitus teatud vaatepunktist. 1. Protsessikeskne 2. Andmekeskne 3. Rollikeskne Mudelite näited: 1. Kosk 2. Iteratiivne arendamine 3. Komponendipõhine Professionaalse vastutuse aspektid 1
evib nõutud funktsionaalsust hooldatav peab arenema vastavalt muutustele usaldusväärne efektiivne peab olema aktsepteeritud kasutajate poolt Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara, mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. Mis on üldistatud protsessid tarkvaraarenduses? (Eksamiküs) spetsifitseerimine – mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud arendamine – tarkvarasüsteemi tootmine valideerimine – kas toodetud süsteem on see, mida klient soovis? evolutsioon – tarkvarasüsteemi muutmine vastavalt kasutajate muutuvatele nõudmistele Tarkvaraprotsesside liigid: plaanipõhine – kõik tegevused on planeeritud ja edu tagab kriteeriumide järgminie agiilne – planeerimine toimub sammude kaupa töö käigus
nende käitumist. Reaalajasüsteem toimib sageli üsna pika aja jooksul sõltumatult oma kasutajast. 5. Miks on vaja süsteemi elutsüklit jagada etappideks? Tarkvara on toode ja tema loomise protsess on oma suure keerukuse tõttu mitte kuigi hästi juhitav. Süsteemi loomise protsessi lihtsustamiseks on see jagatud etappideks. Läbitud etappide käigus liigutakse mitte formaalsest tegelikust maailmast formaalsema poole. Süsteemide spetsifitseerimine, projekteerimine, analüüs, verifitseerimine ja osaliselt testimine toimub (pool)formaalses maailmas. Lõpliku realiseerimise käigus viiakse süsteem tagasi tegelikult eksisteerivasse maailma. Etappideks jagamisega saab igat sammu kirjeldada sama skeemiga probleemi fikseerimine, täiendava info otsimine, meetodi ja tööriistade valik, probleemi lahendamine, saadud kogemuse analüüsimine ning meetodite ja tööriistade modifitseerimine. 6
puudub. Konsulteerivate inseneride organisatsioonid,eesmärgiga: · publitseerida · kommunikeerida · esindada insenere ACEC American Consulting Engineers Council. Vabatahtlik ACEC Association of Consulting Engineers of Canada FIDIC International Federation of Consulting Engineers Konsulteerivad insenerid pakuvad järgmisi teenuseid: · insener-tehnilised nõuanded · ekspertotsused (kohtus, komisjonid) · teostatavuse analüüsid · detailne projektide spetsifitseerimine · spetsiaalne ettevalmistus (valmistab mingit firma inimest ette) · projekti-juhtimine Insener-konsultandiga lepingu sõlmimine: · võimalike konsultantide valik (portfolio, prestiizh, vahendid, tasu) · ettepanekute päring (firmad teevad detailse pakkumise) · pakkumiste järjestamine · lepingu-alased läbirääkimised (max hinna ja kvaliteedi suhe) 11 Inseneri kohustus teatada Vilistaja insener, kes leiab, et tema organistasioon on ebaseaduslik ja üritab
- kasutatavate täitematerjalide kvaliteedi hinnang (s.h. liiva ja killustiku puistetihedused ning absoluutsed tihedused, jämeda täitematerjali terasuuruse ülemine mõõde), - andmebaas vee kulu hindamiseks lähtuvalt betoonisegu nõutavast konsistentsist (töödel- davusest), kasutatava tsemendi liigist ja täitematerjalidest. 1.3. Betooni survetugevusklassi tagamiseks vajalik keskmine survetugevus. Vastavalt standardile EN 206-1 „BETOON. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus“ on normtugevuse tagamiseks vajalik tingimus (1. vastavuskriteerium): 1 Betooniõpetus EPM 0030 fcm ≥ fck + 1,48σ, kus valem nr 1 fcm – nõutav betooni keskmine survetugevus, N/mm2 fck – betooni normtugevus, N/mm2 σ – betooni survetugevuste kogumi standardhälbe hinnang, N/mm2. 2. Koostise arvutamine
printsiipi tavapäraselt diskursusest positiivselt mõjutavaid kujundeid tuleb pigem negatiivsetena, mis hõrendavad ja hakkivad diskursust. Nende printsiipide avastamisel ja neist loobumisel leitakse nende tagant katkematu diskursus. 11. Genealoogilise analüüsi põhimõtted? Suunatud diskursuse moodustumise seeriatele, mille puhul on võimalik jaatada ja eitada väiteid. Kasutatakse katkestuse, spetsifitseerimise ja väljaspoolsuse põhimõtet. Spetsifitseerimine diskursust ei tohi võtta eesmärgina, mille peame lahti mõtestama ja mis on meie käsutuses. Diskursus on midagi, mida meie ise maailmale peale surume ja selle käigus loob diskursus oma regulaarsuse. Katkestus hõrendavate ja hakkivate süsteemide olemasolu ei tähenda, et nende taga olev katkematu diskursus on suur ja piirideta ning mida tuleks meie poolt vormistada. See tähendab pigem, et diskursus väljaspool neid kujundeid on
keerukama kuid effektiivsema realisatsiooni) modelleerimiseks. Peenendusseost näidatakse katkendjoonega ja kolmnurgaga (üldistuse sümbol) kahe mudelielemendi vahel. Peenendust kasutatakse mudeli(te) kooskõlastamiseks. Suurtes projektides peavad kõik koostatavad mudelid olema kooskõlastatud. Mudeleid kooskõlastatakse selleks,et: Näidata, kuidas erineva abstraktsioonitasemega mudelid on omavahel seotud. Näidata, kuidas erinevate arendusfaaside (vajaduste spetsifitseerimine, analüüs, disain, realiseerimine,..) mudelid on seotud. Toetada konfiguratsiooni juhtimist Toetada jälgitavust (traceability) mudeli(te)s. Piirangud ja tuletused (Reeglid) UML-is saab väljendada reegleid (Rules): piiranguid (constraints) ning tuletusi (derivations). Piirang kitsendab mudelit. Piirangute juba tuttavateks näideteks on or-assotsiatsioon, korrastatud (ordered) assotsiatsioon ning pärimise piirangud (overlapping, disjoint, complete, incomplete)
spetsiaaltarkvara (vt. näiteks www.construx.com/survivalguide/ ) · Üksuse testimine. Seda teeb arendaja lähtekoodi testimise kaudu · Lähtekoodi läbimine interaktiivse siluja abil, teostab tarkvaraarendaja. Oluline eelkõige enne tarkvara integreerimist · Tehniline ülevaatus, läbi viidud põhiliselt kvaliteedikindlustuse töörühma poolt. Teostatakse tehniliste töötulemuste (kasutajaliidese prototüüp, nõuete spetsifitseerimine, arhitektuur, disain jne) kvaliteedi kontrollimiseks. See toimub reeglina ühtse skeemi kohaselt: 1) töö teostaja teavitab selle ülevaatuseks valmisolekust ja edastab vajalikud materjalid; 2) Kontrollijad analüüsivad töö tulemusi; 3) Töö teostajad ja kontrollijad kohtuvad, arutamaks töötulemusi; 4) Ülevaatuse aruande koostamine (sisaldab muuhulgas ka avastatud vigade loendi ja nende kõrvaldamise ajagraafiku); 5) Töö ülevaatusejärgne täiustamine
Teoreetiline informaatika Kordamisküsimuste vastused Eero Ringmäe 1. Hulkade spetsifitseerimine, tehted hulkadega, hulgateooria paradoksid. Hulk: Korteezh järjestatud lõplik hulk. Hulk mingi arv elemente, mille vahel on leitav seos klassifitseeritud elementide kogum. Hulk samalaadsete objektide järjestamata kogum. Hulga esitamine: elementide loeteluna A = {2;3;4} predikaadi abil A = {x | P(x)} Tühihulk on iga hulga osahulk. Iga hulk on iseenda osahulk. Hulga boleaan kõigi osahulkade hulk. H boleaan on 2H. 2H = {x | x on osahulgaks H-le}
Süsteemitehnika on sotsio-tehniliste süsteemide spetsifitseerimise, kavandamise, realiseerimise, valideerimise, installeerimise ja hooldamise protsess. Protsess Protsess on sammude jada, mis hõlmab tegevusi, piiranguid ja ressursse mingit liiki tulemi loomiseks. Tarkvaraprotsess ehk tarkvara arendusprotsess on sammude jada, mille eesmärgiks on tarkvara loomine ja haldamine. Üldistatud tegevused tarkvaraprotsessides: • Spetsifitseerimine – mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud tema arendamisel? • Arendamine – tarkvarasüsteemi tootmine. • Valideerimine – kas toodetud tarkvarasüsteem on see, mida kasutaja soovis? • Evolutsioon – tarkvarasüsteemi muutmine vastavalt kasutajate muutuvatele nõudmistele. Tarkvaraprotsessi mudelid Tarkvaraprotsessi mudel - tarkvaraprotsessi lihtsustatud esitus teatud vaatepunktist. Näited vaatepunktidest:
o Süsteemide süsteemid (systems of systems) Mis on protsess? o Protsess on sammude jada, mis hõlmab tegevusi, piiranguid ja ressursse mingit liiki tulemi loomisel o Nt protsessidest Õppetöö Mis on tarkvara arendusprotsess e. tarkvaraprotsess? o Tarkvaraprotsess on sammude jada, mille eesmärgiks on tarkvara loomine ja haldamine o Üldistatud tegevused tarkvaraprotsessides: Spetsifitseerimine- mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud tema arendamisel? Arendamine-tarkvarasüsteemi tootmine Valideerimine- kas toodetud tarkvarasüsteem on see, mida kasutaja soovis? (üks meetod selleks on testimine) Evolutsioon- tarkvarasüsteemi muutmine vastavalt kasutajate muutuvatele nõudmistele Plaanipõhine vs agiilne tarkvaraprotsess
Tabel 3järg Saksa standard DIN 488 IIIS 6 - 28 420 500 Bst 420S IVS 6 -28 500 550 Bst 500S IVN 4 - 12 500 550 Bst 500M Allikas: Betoon ja raudbetoon. Spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet , vastavushindamine, Eesti Betooniühing, Tallinn, 2007 2.2.2. SARRUSE ETTEVALMISTUS J Ä M E S A R R U S Ø > 1 0 M M 1. ÕGVENDAMINE 2. PUHASTAMINE 3. JÄTKAMINE 4. LÕIKAMINE ¾ VARDA LÕIKEPIKKUSE MÄÄRAMINE 450 1800 1800 900 45 0 900 5. PAINUTAMINE
määramisel, varade kirjeldamisel tüüpmoodulite abil ning turvameetmete valikul vastavalt tüüpmoodulitele ning turbeastmele. ISKE rakendamine sisaldab järgmisi tegevusi: 1. Infovarade inventuur 2. Andmekogude kaardistamine ja turvaklasside määramine 3. Muude infovarade turvaklasside määramine 4. Turvaklassiga infovarade turbeastme määramine 5. Tsoonide vajaduse analüüs, asutuse tsoneerimine vajadusel 6. Tüüpmoodulite spetsifitseerimine 7. Turvameetmete loetelu koostamine 8. Turvameetmete rakendamise plaani koostamine 9. Turvameetmete rakendamine 10. Tegeliku turvaolukorra kontroll, vajadusel täiendavate meetmete rakendamine 11. Konfiguratsiooni- ja muudatustehalduse sisseviimine ISKE põhineb Saksamaa Infoturbeameti (Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik, BSI) poolt publitseeritaval IT etalonturbe käsiraamatul (IT Grundschutzhandbuch'il). 25
· TCSEC turvaklassid · EAL turvaklassid · ISO 27000 pere · ISKE turvaklassid Riskianalüüs · Potentsiaalsete ohtude tõenäosused on erinevad · Erinevate ohtude poolt tekitatav kahju on erinev · Riskianalüüs -- hindame reaalseid ohte ning kulutusi ning püüame leida aktsepteeritava riski, kus turbekulud on ligikaudu võrdsed tõenäoliste kahjudega Riskianalüüsi sammud · Objekti piiritlemine, varade liigitamine - teha inventuur (eelnevalt piiritleda (scope)) · Varade spetsifitseerimine - ülevaade kõigist varadest, mida kaitsta üritame (pikk nimekiri vms): nimekiri süsteemidest, andmebaasidest, protsessidest; Y2K probleemi uurimise käigus said Eestis paljud firmad teada, kui palju neil on arvuteid (seejuures ka, mis OS, tarkvara, versioonid jms); Tallinna Vee süsteem kasutas aastaarve kahekohalistena, Y2K ohus tehti uus süsteem, kuigi vanal süsteemil oli aastaarvudest täiesti ükskõik
Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 28. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal. Standardi EVS-EN 206:2014 Betoon Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus järgi liigitatakse betoone järgnevate näitajate põhjal: · survetugevus; · tihedus; · keskkonnaklass; · kloriidisisaldus; · konsistents; · viskoossus; · läbivus; · kihistumine. Viimased kolm näitajat on isetiheneva betooni kohta. 16 Tiheduse järgi liigitatakse betoone: * Raskebetoon üle 2600 kg/m3, * Normaal ehk tavabetoon 2000..
nõuetele värvida/kruntida vastavalt joonistel esitatule. 17 3.2 Nõuded materjalidele Valmis elemendid ja kasutatavad materjalid peavad vastama kõigile seonduvatele normidele, eeskirjadele ja instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid. Betooni liigitus ja nõuded betoonile on määratud standardiga EVS-EN 206-1:2002 ,,Betoon. Osa 1. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus". Betooni konsistents ja tihendamismeetod tuleb valida selliselt, et elemendi kvaliteet on tagatud ühtlaselt kogu toote ulatuses ja mahukahanemine viidud miinimumini. Betoonisegu valmistamisel kasutada üldjuhul harilikku portlandtsementi. Kasutatav tsement peab olema sertifitseeritud ja vastama tööjoonistega esitatule. Erijuhtudel peab iga saadetis/partii olema fikseeritud betoonitööde päevikus.
Inimesest lähtuvat ana lüü si on kasulik täi en dada teis tes lõigetes lii ku vate ana lüü side ga--uurida tööprotsesside infovajadusi või alus tada andmetest ning uurida, kes andmeid vajavad. MEETODID Infovajadused ei ole alati ilmsed. Töö prot sessi vaatlus ja töö ta ja kü sitlemine annavad kii res ti väl ja ainult osa infovajadustest. In fo va ja dus te väl ja sel gitamise meetodeid ja võtteid: ° Spetsifitseerimine infokasutajate endi poolt (self-reporting), tule mu seks on loetelu, mis sisaldab nii kasutajale kättesaadavat kui ka soovitavat in fot. ° Dokumentide ringluse analüüs. ° Tööprotsesside analüüs. ° Tüüpkasutajate kujude (profiilide) loomine; in fo va ja dused leitakse ana lüüsides stsenaariume, mida tüüpkasutaja võiks täita. ° Kasutajate küsitlemine. Küsitluste tavalised osad on: 1) konkreetsed va ja du sed ja soovid info jä re le;
Näiteid protsessidest: 3 ● Õppimine ● Organisatsiooni äriprotsessid ● Epangas ülekande tegemine 16. Mis on tarkvara arendusprotsess e. tarkvaraprotsess? ! Tarkvaraprotsess on sammude jada, mille eesmärgiks on tarkvara loomine ja haldamine. Üldistatud tegevused tarkvaraprotsessides: ● Spetsifitseerimine – mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud tema arendamisel? ● Arendamine – tarkvarasüsteemi tootmine (mõtleme kodeerimist) ● Valideerimine – kas toodetud tarkvarasüsteem on see, mida kasutaja soovis? ● Evolutsioon – tarkvarasüsteemi muutmine vastavalt kasutajate muutuvatele nõudmistele Üldistatud tähendab, et tegevused toimuvad mitmetest kohtades ja on hajutatud, nt
S h s . Kui diameetrite tulemuste jaotumine oli normaaljaotuse kohane, siis ka lõtk on normaaljaotuse kohane ning on võimalik leida osa, mis võib minna praaki. Tolerantside tähistamine Detaili geomeetrilised karakteristikud saab statistiliselt tolereerida, sh kuju, suuna,asukoha ja viskumise hälbed. Statistiline spetsifitseerimine on alati täienduseks halvima juhu tolereerimisele. Statistilised tolerantsid tähistatakse tähtetega ST, mis asub heksgonaalis, millele järgneb kast, milles on antud jaotuse andmed (ei ole senini standarditud). 10±0,15 ST Cpk(1,0 Cp(1,7 Statistilise taseme andmed on esitatavad mitme meetoditega. Järgnevas näites on tähised antud nn Process Capability Indices (PCI) põhimõtetel ning parameetrid Cpk ja Cp on
annaabi.ee 
