15. Isassuguorganid Munand kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil ja jääral. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks, algab puberteedieas ning kestab pidevalt sigimisvõime lõpuni. Munandimanus - otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga.
22. Munand ( preparaat?) Munan kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil ja jääral. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks, algab puberteedieas ning kestab pidevalt sigimisvõime lõpuni. Munandimanus - otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga.
Spermatogeneesi erinevus oogeneesist: 1. Spermatogeneesi puhul alustavad pidevalt uued rakud meiootilist jagunemist. Oogeneesi puhul alustavad meioosi kindel hulk rakke ja see toimub juba embrüonaaleas (3-8 kuul). 2. Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks. 3. Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel keerukas diferentseerumine, mida nim. spermiogeneesiks. 13. Rakkude vaheline kommunikatsioon ja signaali ülekande rajad, retseptorid. Rakkudevaheline kommunikatsioon ja ülekande rajad: valgu kanalid, retseptorid, signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid. Iga rakk on programmeeritud vastama spetsiifilisele signaalile. Keemilise signaali kandjad: Lõhna ja maitseained (keskkonnast); Neurotransmitterid (osalevad närviimpulsi edasi andmisel nagu
küpsemist ja parameetreid, mille abil on võimalik hinnata spermatogeneesi efektiivsust. Spermatogenees on spermide arenemine. Jaguneb neljaks: paljunemine, kasvamine, küpsemine ja transformatsioon. Paljunemisperioodil toimub mitootiline jagunemine. Küpsemine on meioos, kus kahe järjestikuse jagunemisega saadakse haploidsed tütarrakud – spermatiidid. Nendest transformeeruvad viburiga varustatud spermid. Seda nim spermiogeneesiks ja see toimub sertoli raku rüppes. Idurakud migreeruvad gonaadi ja meioosi lähevad puberteedi eas, tänu hormonaalsele signaalile ja hakavadki tekkima seemnerakud. Toimub seemnetorukestes. Edasi satuvad spermid munandimanusesse, kus toimub järelküpsemine. Seemnetorukeste vahelises ruumis paiknevad Leidigi rakud, mis toodavad testosterooni. Mikrosoopiliselt uuritakse kontsentratsiooni, liikuvust, morfoloogiat ja tsütoloogiat
hormoonid. Hüpotalamuse GnRH kontrollib LH ja FSH sekretsiooni. Hüpotalamuses on neuroendokriinsed rakud, mis sekreteerivad GnRH-d. Spermatogenees - protsess, mille abil toimub spermide tootmine munandi seemnetorukestes. Toimub 40-60 päeva. Spermatogeneesi käigus luuakse immunoloogiliselt priviligeeritud koht, kus seemnerakke ei hävitata isaslooma immuunsüsteemi poolt. Spermatosoidide küpsemine spermatogeneesis on tuntud kui spermiogeneesiks. Veri-munandi barjäär on oluline, läbi Sertoli rakkude saavad vaid kindlad ühendid läbi (kaitseb sperme immuunrakkude eest). Rasvlahustuvad molekulid saavad läbida (nt steroidhormoonid). Immuunsüsteem arvab, et diferentseerunud rakud on võõrad. Seemnetorukeste vahel esinevad Leydigi rakud, mis toodavad testosteroonid. Testosteroon stimuleerib spermatogeneesi, isaste tunnuste arengut, toetab skeleti ja lihaste arengut (anaboolne reaktsioon – võimendab skeletilihaste ja luude kasvu
väljakujunenuks osutub nende ehitus ja funktsioonivõime suguküpsusperioodil. Vanaduse saabudes hormoonide produtseerimine ja sugurakkude moodustumine aegamööda vaibub. 31. Isassuguorganid paaritu kusiti - seemne väljajuhtijaiks Lisasugunäärmed – seemnevedeliku moodustajaiks Peenis – paaritusorgan, ümbritseb eesnahk Munandikott – munandite kaitsja ja termoregulaator Munand – Paariline elund, seemnerakkude valmistaja, kujult ovaalne. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks, algab puberteedieas ning kestab pidevalt sigimisvõime lõpuni. Munandimanus - on seemnerakkude säilitamise, kogumis- ja lõpliku valmimise kohaks. Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega munandikotti.. Liikudes uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Sopistuvad vaginaalõõnde, Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas.
sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud. Nende liikuvus sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Munandimanuse kõige jämedam osa munadimanuse pea asetseb mäletsejalistel
valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud. Nende liikuvus sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Munandimanuse kõige jämedam osa munadimanuse pea asetseb mäletsejalistel dorsaalselt,
sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud. Nende liikuvus sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Munandimanuse kõige jämedam osa munadimanuse pea asetseb mäletsejalistel
algusest fertiilse ea lõpuni. Spermatogeneesi puhul alustavad pidevalt uued rakud meiootilist jagunemist. Oogeneesi puhul alustavad meioosi kindel hulk rakke ja see toimub juba embrüonaaleas (3-8 kuul). Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks (rakusisese aine ebavõrdne jagunemine tütarrakkude vahel). Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel keerukas diferentseerumine, mida nim. spermiogeneesiks. Meioosi ja mitoosi philised erinevused on seotud meioosi 1. jagunemisega, eriti selle profaasiga. Meioosi lõpuks tekib neli haploidset gameeti, mitoosi lõpuks tekib kaks diploidset rakku. Meioos toimub sugurakkude lähterakkudes, mitoos toimub kõikides rakkudes. 24. Rakkude diferentseerumine ja selle üldpõhimõtted. Diferentseerumine on protsess, mille käigus vähespetsialiseerunud rakk muutub kõrgesti spetsialiseerunud rakuks. Diferentseerumise protsessile
Spermatogeneesi puhul alustavad pidevalt uued rakud meiootilist jagunemist. Oogeneesi puhul alustavad meioosi kindel hulk rakke ja see toimub juba embrüonaaleas (3-8 kuul). Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks (rakusisese aine ebavõrdne jagunemine tütarrakkude vahel). Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel keerukas diferentseerumine, mida nim. spermiogeneesiks. Meioosi ja mitoosi philised erinevused on seotud meioosi 1. jagunemisega, eriti selle profaasiga. Meioosi lõpuks tekib neli haploidset gameeti, mitoosi lõpuks tekib kaks diploidset rakku. Meioos toimub sugurakkude lähterakkudes, mitoos toimub kõikides rakkudes. 24. Rakkude diferentseerumine ja selle üldpõhimõtted. Diferentseerumine on protsess, mille käigus vähespetsialiseerunud rakk muutub kõrgesti spetsialiseerunud rakuks. Diferentseerumise protsessile on
Välised innatunnused vähehaaval kaovad Emisel kaob paigalseisurefleks Emist seemendada enam ei saa DIÖSTRUM Kollakehade inkretoorne talitlus on kõrgpunktis. Kui emis ei tiinestunud, algab prostaglandiini (emakas produtseeritav hormoon) mõjul kollakehade taandareng Hakkavad tekkima uued follikulid 25. Kuldi seksuaalfüsioloogia. Kuldi sigimisprotsesse kontrollivad kaks hüpofüüsi hormooni: FSH ja LH FSH mõjul toimub munandi seemnetorukestes spermiogenees. Spermiogeneesiks nim sugurakkude arenemist spermideks. Spremiogenees algab kuldil puberdeedi saabumisel ning toimub kuni looma suguvõime lõppemiseni. Seemnetorukestevahelises sidekoes astetsevad spetsiifilised interstitsiaalrakud, mis hormonaalset talitlust ( LH stimuleerib interstitsiaalrakke ja vabastab neis valmivad suguhormoone). Suguhormoonid põhjustavad kuldile omase seksuaalse käitumise (libiido ehk suguiha) SEEMNERAKK
käigus (spermiogenees) moodustavad küpseid sperme. Spermatogeneesi erinevus oogeneesist 1. Spermatogeneesi puhul alustavad pidevalt uued rakud meiootilist jagunemist. Oogeneesi puhul alustavad meioosi kindel hulk rakke ja see toimub juba embrüonaaleas (3-8 kuul). 2. Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks. 3. Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel keerukas diferentseerumine, mida nim. spermiogeneesiks. 26. Apoptoos Apoptoos e. kontrollitud raku surm on raku surm, mis on raku enda poolt käivitatud ja kontrollitud. Apoptoosi käigus laguneb rakk väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, kusjuures tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi. 23 Nekroos on raku surm, mis ei allu tema enda kontrollile. Selle käigus kaob raku membraani
annaabi.ee 
