Cr kalibratsioonigraafik: Mn ja Cr kontsentratsioonid graafikute järgi: C(Mn)= 1,37* M C(Cr)= 2,09* M Järeldused: Cr kontsentratsioon uuritavad lahuses tuli välja peaaegu ühesugune mõlema meetodi puhul. Kuigi Mn kontsentratsioon erineb väga palju, mis tähendab, et mõõtmised ja arvutused ei olnud tehtud väga täpselt. · Lahuste spektrid võetud lainepikkustel 650-250 nm: Mn lahuse spektr: 0.5 A 0A 250 nm 650 nm Cr lahuse spektr: 0.5 A 0A 250 nm 650 nm
Spektraalaparaadid ja spektrid 1.Spektreid uuritakse, sest see annab meile infot aatomite ja ka aine ehituse kohta. 2.Spektreid uuritakse ja saadakse spektraalaparaatidega. 3.Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre. Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Uuritav valgus suunatakse kollimaatorisse. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. Kollimootor on vajalik valgusvihu saamiseks; ehitus: sisenemispilu, kollimaatori lääts,prisma, koondav lääts, fotoplaat. 4.Spektromeeter aparaat, millega registreeritakse spekter, spektroskoop aparaat, millega vaadatakse spektrit 5.Valgusenergia mõõtmiseks oleks ideaalne variant absoluutselt must keha, kuid paraku seda reaalsuses ei esine. Rohkem kasutatakse teistsuguseid vastuvõtjaid nagu fotoelement, fotoelektronkordisti, fototakisti, fotodiood jt. 6.Pidevspekter koosneb kõikid...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond REFERAAT Spektr (kuidas kujuneb vikerkaar) Merily Runtal TT09 Dmitri Luppa Tartu 2010 · Mis on vikerkaar? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. · Millal ja kuhu tekib vikerkaar? Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar
alandati Magellani orbiiti niipalju, et kaks päeva hiljem põles ta Veenuse atmosfääris ära. Arvatavasti kukkusid mõned tükid ka planeedi pinnale. Automaatjaamad MIR - oli moodulitest koosnev Nõukogude Liidu orbitaaljaam Moodulid: Miri tuum Kvant 1 Kristall, mida kasutatid uute materjalide loomiseks mikrogravitatsiooni tingimustes Kvant 2, mis sisaldas osa, mille kaudu kosmonaudid said väljuda avakosmosesse Sojuz TM-12, kosmoselaev Priroda, mida kasutati Maa vaatlemiseks Spektr Automaatjaamad Stardi aeg: 20. veebruar 1986 Langes orbiidilt: 23. märts 2001 Inklatsioon: 51,6° Kõrgus: 340 410 km Automaatjaamad Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) on rahvusvaheline orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil. ISS on mikrogravitatsioonilise keskkonnaga uurimislabor, kus kosmonaudid viivad läbi muu hulgas bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning teostavad astronoomilisi ja metroloogilisi vaatlusi
peegelduvust. Soome koos Prantsusmaaga ja mitme teise Euroopa riigiga on välja töötanud GOMOS sektromeetri. 1990-ndate aastate lõpus peaks see satelliidile kinnitatud instrument keskenduma polaaralade osoonikihi olukorra jälgimisele. GOMOS hakkab tegema 400 mõõtmist päevas. Arvestuste kohaselt hakkab ta mõõtma kuni 0,05% suurusi aastaseid muutusi stratosfääri osoonihulgas. GOMOS kasutab osooni hulga määramisel kaugete tähtede spektr eid. Osoonikihi mõõtmisi teostab ka venelaste METEOR satelliit, mis lasti orbiidile 1991 aastal. 1991 aastal viis kosmosesüstik "Space Shuttle" orbiidile kõige aegade kalleima ja suurima atmosfääriobservatooriumi UARS (U pper Atmosphere Research Satellite), mille põhitegevuseks on inimtegevusest tingitud keskonnamuutuste uurimine. Tulipunktis on seejuures osoonikihi seisund. M.Kannineni ja P. Anttila(1993) andmeil asuvad osoonikihti mõõtvad seadmed ka tehiskaaslastel NOAA10 ja NOAA11
annaabi.ee 
