Sündinud 21.mai 1933 Tallinnas Lõpetanud maalikunstniku diplomiga. 1959 Eesti Kunstnike Liidu liige. 1988 1991 osales Eesti iseseisvumisvõitluses. Alates 1998 aastast vabakutseline maalikunstnik Kirjanikuna tuntuks saanud 2000. aastatel Oma loomingus on ta kokku puutunud nii sotsrealismi, rahvusromantismi, sürrealismiga. Visuaalsed efektid. Esindab maalijana paradoksi. 2000. aastatel on kasutanud ka arvutit, luues digigraafilisi kunstiteoseid. Monumentaalkunst " Mees narrimütsiga" Tallinn 2001 " Öö rüütel" Tallinn 2002 " Joonik kivi" Tallinn 2003 " Prügi seadus" Tallinn 2004 " Kinnituisanu" Tallinn 2005 " Silm veresoonega" Tallinn 2006 Tänud kuulamast
Kunstnikule jäi kaks valikut: kas integreeruda nõukogude kunsti või saada endale külge rahvavaenlase silt. Algul sobitusid kunstnikud uute nõudmistega oma esituslaadi realistlikumaks muutmise kaudu. Sõjajärgses kunstis levisid looduse rüpes toimuvate tööprotsesside kirjeldused, mis sulandusid maastikku ja lähtusid välise maalilise ilu jäädvustamisest, mida näeb Johannes Võerahansu, Lepo Mikko, Richard Uutmaa loomingus. Maastikumaal kuulus sotsrealismi pingereas teisejärguliste, mittesoovitavate kunstinähtuste hulka ja sellega liialdamist ei kiidetud heaks. Äikesepilvi kogus maastikumaali ümber ka sõjaeelse modernismitraditsioonide jätkumine kunstnike esituslaadis. Aleksander Vardi kargetoonilised talvemaastikud esindasid impressionismipõhist nüansirikast ja rafineeritud toonimaali, mis kuulutati peagi formalistlikuks. Mõned rahvuslikud kunstiteemad leidsid Moskva silmis ootamatult heakskiitu
Rahvas oli kogu aeg kultuuriliselt aktiivne. Maal ja külades tegutsesid pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Korraldati edasi üldlaulupidusid. 1950. aastate teisel poolel hakkas kultuur laiemalt levima. Seda soodustasid linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Samal ajal aga kahanes haritlaskonna loometegevus, kuna neid kiusati taga. 1950. aastate alguses ilmus näiteks ainult mõni üksik romaan, kunstnikud pidid maalima sotsrealismi stiilis pilte. Alles 1960. aastatel muutus loomeõhkkond pisut vabamaks. 1960.-1070. aastatel loodud filmidest on paljud ka praegu populaarsed, näiteks ,,Kevade", ,,Siin me oleme" jne. Rohkem hakati kasutama ajakirjandust, televisiooni ja raadiot. Eesti Televisioon alustas 1955. aastal. Eesti Raadio saadete maht suurenes samuti. 1950. aastatel ei lastud Eestisse jäänud vanema põlvkonna haritlastel ja
· tööteema, seotud idüllilisema maa-olustikuga · Eerik Haamer · kujutab kalureid · ''Pime'' vana mees rannas noorte lastega, kala käes · ''Evakueeritavad'' pruunikas-kollakas koloriit · Johannes Võerhansu kujutab rohkem taluinimesi · inimeste kujutamisel ei huvitanud ainult värvirõõm, vaid ka psühholoogilised probleemid · ''Pallase'' lõpetajad · Elmar Kits keskne stiil impressionism, teinud ka sotsrealismi · Endel Kõks palju erinevaid stiile, enim fovism · arhitektuuris · 1920ndate alguses valitsev juugend, lõpus oluline funktsionalism · Olev Siinmaa · suurkuju, tuntud ka sisekujundajana · Rannahotell Pärnus · lihtsate geomeetriliste vormiega elamud Oru loss · Edgar Johan Kuusik Kunstihoone · suured aknad, geomeetriline rütm · tulevad lamekatused, kaovad sammaskaunistused · valitsus tellis traditsioonilisemat, eklektilist stiili
(1959) Pärast Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamist siirdus tööle satiirajakirja Pikker kunstilise toimetajana (1959-1965). Seejärel töötas vabakunstnikuna. Marani illustratsioonid See, mida 50-ndail aastail kunstis ja Instituudis õpetati, tema arvates, oli tegelikult 19. sajand. Noori ühendas soov end sotsrealismi keskkonnast välja rebida. Seetõttu kõik, mis oli Kunstiinstituudis õpitud, tuli sisuliselt unustada ja alustada kunstiuuringuid uuesti. ,,Tehniliselt polnud meil vanemate kunstnikega midagi võrrelda. Igavese kunstiväärtuse kriteerium nihkus tahaplaanile, tähtsam oli vabaduse võlu," meenutab Maran. Varem Olav Maranile oli abstraktsus ja geomeetrilisus kunsti aluseks ning ta hindas just oma abstraktseid töid kõige kõrgemalt. Tema jaoks oli abstraktsionism küsimus kunsti olemusest
kübarat. Käes hoiab teine daam punast jakikest, mis värvilt harmoneerub tema kõrgekontsaliste kingadega. Mõlema naise käsi katavad valged kindad selge kodanlik igand. Kaanetüdrukud ilutsevad "Estonia" ooperiteatri taustal, kusagil pole näha progressi tunnuseid suitsevaid tehasekorstnaid ja kommunismi ehitavaid kraanasid. Peab tunnistama, et tegemist on ühe ideoloogiliselt väga ebaküpse asjandusega, kus miski ei vasta sotsrealismi nõuetele rahvuslikku vormi ega sotsialistlikku sisu "Moealbumi" esikaanelt ei leia. Vestluses Melanie Kaarmaga selgus, et tsensuuriorganite kontroll moekunstnike toimetuste üle oli minimaalne, kuna tegemist oli nõukogude kunstide hierarhilise trepi ühe madalaima astmega. Arvatavasti ainult seetõttu sai säärane ebanõukoguliku ilmega ajakiri üldse trükki minna. Kord aastas ilmuma määratud "Moealbum" pakkus rõivamudeleid igaks hooajaks ja elujuhtumiks
9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 Eesti kunstiajaloo seisukohalt on oluline, et Saksamaa poolt okupeeritud Eestis oli natsionaalsotsialistliku kunstiideoloogia mõju eesti kunstnikele palju väiksem kui sotsrealismi mõju Venemaal töötanud eesti kunstnikele. 1941-1944 oli Eestis väga vilgas kunstielu, toimus palju näitusi, avaldati rohkesti kunstikriitikat ja õitses kunstiturg. Stiililiselt kestis edasi 1930. aastate laad, mis omandas lisaks esteetilisele ka poliitilise tähenduse. Siiski olid kunstnike mõtted ja meeleolud teistsugused kui varem, Eesti maa ja rahva saatus paistis masendavana, kui mitte lausa meeleheitlikuna. Teisalt olid katkenud 1940.
Kubismi ja futurismi eestisse tooja Teeb koostöö noorte rühmitustega Arlekiin 1930- liiguvad tagasi, inimesed on jälle inimesed Jaan Koort Tema teoseid osteti Pariisis, aga ta tuli ikka Eestisse tagasi Skulptorist "egiptuslik lihtsus" Erinevad loomad, Eduard Viiralt Plaqnis saada skulptoriks Linoolõige Detail tuleb juurde, saksapärane Sürrealism, erootika Viliandi maastik - üldtrend liikuda tagasi reaalsuse poole. Sotsrealism Venemaa 1917 Kunstnike Liidu loomine 1932 - tegelik sotsrealismi algus Natsionaalsotsrealism on väga sarnased Algus 1919 Dimitri Moor Aita! - plakatikunst - aitab kiiresti viia mingit sõnumit. Tuleb trükkida odavalt aga palju. Kas sina panid end kirja vabathlikuks ? - üks kõige tuntumaid plakateid üldse - Uncle sami prototüüp Kuzma Petrov - Vodkin Komissari surm - teema määrab stiili Aleksander Deneika Ema lapsega - pere suhteid väga ei hinnatud. Sevastoopoli kaitsmine - suursugusus, võit. Vene sõdur valges, saksa sõdur mustas. Pateetiline,
nimelist õppeasutust kutsuti juhtima venestunud eestlane Friedrich Leht.ERKI-s kehtestati üleliidulised õppeplaanid ja nõuti nende täitmist.Varasemate eesti kunstnike tööd võeti muuseumidest ära ja püüti lahutada kunstnikke eesti kunsti ajaloost.Eeskujuks seati idast pärit kunstnikud oma vene reealistlike traditsioonidega.Need kes sellises kunstielus püsima jäid pidid oma omapära maha suruma ja jäljendama nõukogude realismi varianti. Järjekindla sotsrealismi loojad-tegid armetuid kollektiivseid maalitud teoseid ja lavastuslikke propagandaskeeme,naturalistlikult igavad ja arglikumad kui üleliiduliste eeskujude teosed(Oskar Raunam,Roman Treumann,Viktor Karrus,Richard Sagritsa,Leppo Mikko) Graafikakunsti tabas samuti suur langus sest sügavtrükitehnikaid peeti formalismikahtlaseks ja tunnustatud oli ainult joonistuslikkust võimaldav litograafia,osalt ka puugravüür.Vabagraafika peaaegu hääbus ja graafikud said tööd peamiselt raamatute
elemendid. 20. Milliseks vormus Eesti maal ja skulptuur 1960ndatel ja 1970ndatel? Milliseid vorme viljeldi? 1960ndatel kasutati üht iseäralikku stiilikeelt mis on selle nimi? Näited Ametliku kunstiga pahuksis oleks kes? Maal 160.aastate vältel areneti üha suurema maalilise vabaduse, sh abstraktsinismi suunas. Leppo Mikko kubismist mõjutava üldistava vormi ja kindla konstruktsiooniga maastikupildid ja natüürmordid eemaldusid samuti sotsrealismi dogmadest. Skulptuur - Skulpuuris olid muutused aeglasemad(sõltus see ametlikest tellijatest). Oli siiski tunda julget üldistust ja uut vabamat vormiskäsitlust. Skulptorid: Endel Taniloo tema hilisemates teostes on valdav stiliseeriv dekoratiivne vormikäsitlus. Teosed sellest ajast: "suur lamav akt", "punane lamav akt". Edgar Viies aastatel 60-70 uuendas ta tuntavalt Eesti skulpuuri kujunduskeelt, tuues amaaegsesse
kirjanduse ja kirjanike koha eest ühiskonnas. Looming: · Analüüsimine ja üldistamine. Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne-Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 8. 1960. aastate luuleuuenduse aegu avardusid eesti luule piirid oluliselt. Kasvas nii eestilik kui euroopalik substraat, mis asus senise plakatliku sotsrealismi asemele, traditsioonile tugineva arbujalikkusega põimusid modernistlikud võtted. Domineeris tendents avatusele, kaanoni igakülgse avardamise vaim. Kui sula oli lõppenud ja algas stagnatsioon, liikus eesti luule taas arbujaliku paradigma keskme suunas. Loobuti vabast vormist ja kujundite pillavast küllusest ning koos nendega ka sotsiaalsest optimismist. Luule muutus uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks (nt. Betti Alveri "Korallid
parteipoliitikat, sisu peab olema rahvalik, vorm realistlik, väljendama progressi. (keegi on öelnud et sotsrealism on partei kiitmine neile arusaadavas vormis) Mihail Nesterov 1862- 1942 - Gerassimov oli kunstiakadeemia president Plastov.Õrnad impressionismi mõjud Sergei MERKUROV 1881-1952 Vera Muhhina Üks uhkemaid sotsrealismi teoseid, oli väljas Nõukogude Liidu paviljoni katusel Pariisi maailmanäitusel (Millest üle vahekäigu oli natsisaksamaa, katusel vastandlik natslik kotkas) Kuna arhitektuuris ,,realismi" pole olnud võeti eeskujuks 19.sajandist pärinev. Natsionaalsotsialistlik kunst. Äravahetamiseni sarnane ainult ideoloogia oli teistsugune kõik moodsad voolud on juutide ja bolsevike vandenõu et saksa rahva hinge mürgitada/rikkuda
kultuuridoktriin, mis kuulutati juhtivaks loomingumeetodiks 34. aastak nõukogude kirjanike kongressil. Kirjanduselt nõuti ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Kunstnik pidi kujutama sotsialismi eest peetavat võitlust positiivses, optimistlikus valguses, ülistama riiki, selle juhte, eesrindlasi, õigustama töölisklassi ja partei diktatuuri. Pärast II ms levis suund mõistagi ka Eestisse. Eestis viljelesid sotsrealismi näiteks A. Jakobson, J.Smuul. Nende loominguvabadus oli piiratud, iga vabamgi mõte suruti maha. Selle aja kirjanikud olid mõjutatud rangest reziimist ning tänapäeval tunduvad paljud nende ideed vastuolulised. Näiteks Juhan Smuul oli väga nõukogudemeelne, mis on paljudele solvav. Vabavärss on värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmitus puudub. Varem viljeles seda Peterson, ka Haava, Suits. 60-ndatel hakati Eesti NSV-s luulet uuendama ning vabavärsi eest
annaabi.ee 
