rühmadesse. Seega on vitaalsus oluline tegur, mis mõjutab keele säilitamist {language maintenance) või keelevahetust (language shift). Sotsiokultuurilise staatuse M mõõtmisel on otstarbekas lähtuda subjektiivse etnolingvistilise vitaalsuse küsimustikest, nagu Bourhis, Giles ja Rosenthal (1981) ning Landry, Allard ja Henry (1996), sest nendel põhinevad variandid on põhjalikult ära proovitud ja tänini kasutusel. Kokku mõõdab sotsiokultuurilist staatust 13 küsimust, nii et iga küsimus esitatakse kummagi rühma kohta eraldi (kokku siis 26 küsimust, vt küsimusi 26-51 lisas). Kultuurilise distantsi uuringud ei ole väga laialt levinud, kuigi mõningaid töid on sel teemal ilmunud. Laskumata eri lähenemiste vahelistesse erinevustesse, on vitaalsuse küsimustiku tarvis eelistatud Babikeri jt (1980) lähenemist, mis keskendus toitumise, rõivastuse, religiooni ja mentaliteedi erinevuste tajumisele
Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse. Tegelikkuse realiseerub staatus rolli kaudu. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes. Iga sotsiaalse staatusega kaasneb vastav roll, iga rolliga aga staatust ei kaasne (olurollid). Rollis on nähtud staatuse muutlikku poolt: kui staatus väljendab sama tähtsusega rollide sarnaseid jooni erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Nt kuidas naise roll muutus- enne tähtsustus roll (naine hakkas ka tööl käima), naise staatus tõusis mehega võrdseks. Naise roll tähtsustus loomulikul moel ning siis toimus ka staatuse muutus.
kommunikatsiooniviisi ning õpilaste poolt kasutatavat ja loomulikuks peetavat kõnelemis- ja mõtlemisviisi. Niisiis oleks õppimise täpsem sisu, et õpitakse mõtlema intellektuaalsete tööriistade abil, millega need keskkonnad töötavad ja mida kinnitavad. Oluline on, et algajal oleks võimalus osaleda koostöös, kus teadmisi rakendatakse arusaadaval eesmärgil. 10. Õppimine ja uued kommunikatiivsed praktikad Sotsiokultuurilist arengut võib käsitleda õppimisena kollektiivsel tasandil, mille raames toimub individuaalse tasandi õppimine ja areng. Juba varakult astuvad mängu kultuur ja selle institutsioonid ning neist saab õppimise ja arengu kontekst. Inimesed arenevad erinevate kultuuriliste ja ühiskondlike tingimuste raames, mille funktsioonina on ka õppeprotsessid einevad. Keel on inimese ettevõtmistes äärmiselt praktiline tööriist ning
Tegelikkuse realiseerub staatus rolli kaudu. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes. Iga sotsiaalse staatusega kaasneb vastav roll, iga rolliga aga staatust ei kaasne (olurollid). Rollis on nähtud staatuse muutlikku poolt: kui staatus väljendab sama tähtsusega rollide sarnaseid jooni erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle).
Kognitiivkäitumuslik lähenemine- käitumise kombestik on seotud mie uskusmustega. Interpersonaalne mõtlemine- kõigesuurem mõju on nimesel, tema perel ja ümbritseval keskkonnal. Haiguskäitumise käsitlused Adaptsiooniteooria kas haigus kui kõrvalekalle on õige? Kas sellisel juhul näeme üldse haiguse põhjuseid. Haigus ongi loomulik osa elust. Kohanemine. Kultuurilise sotsiaalse, instutsionaalne ja biomeditsiiniline interaktsioon. Eristatakse haigestumist kui sotsiokultuurilist, kui sotsiobioloogilist nähtust. Mis on haige käitumine enne kellegi poole pöördumist. Kuidas kohanemiskätumine saab alguse. Märgistamise teooria- missugune on kultuuriline keskkond, kus see käitumine toimub. Ühiskond märgistab staatuse, või sündmuse- positiivseks, või negatiivseks. Oleneb, milline on sotsiaalne grupp, kuhu kuulutakse. Märgistajaks on Ekspert (arst) määrab diagnoosi, paneb prognoosi. Põhineb normidel. Haige, kas nõustub, või mitte. Suchman'i mudel- 1
Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse. Tegelikkuse realiseerub staatus rolli kaudu. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes. Iga sotsiaalse staatusega kaasneb vastav roll, iga rolliga aga staatust ei kaasne (olurollid). Rollis on nähtud staatuse muutlikku poolt: kui staatus väljendab sama tähtsusega rollide sarnaseid jooni erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus,
Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse. Tegelikkuses realiseerub staatus rolli kaudu. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes. Iga sotsiaalse staatusega kaasneb vastav roll, iga rolliga aga staatust ei kaasne (olurollid). Rollis on nähtud staatuse muutlikku poolt: kui staatus väljendab sama tähtsusega rollide sarnaseid jooni erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle).
Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse. Tegelikkuse realiseerub staatus rolli kaudu. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes. Iga sotsiaalse staatusega kaasneb vastav roll, iga rolliga aga staatust ei kaasne (olurollid). Rollis on nähtud staatuse muutlikku poolt: kui staatus väljendab sama tähtsusega rollide sarnaseid jooni erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Staatusega kaasneb alati roll kuid rolliga ei kaasne staatus (bussireisijad). 20
Stiil on vastandatud hegemoonilise maailma loomulikkusele ja on seega kunstlik. See on omamoodi semiootiline partisanisõda - võitlus toimub märgitasandil. Eesmärk on vastanduda n-ö loomulikule maailmale. Erinevuse kaudu luuakse nn. keelatud identiteet, mille kaudu väljendatakse subkultuuri läbielatud kogemusi ja maailma, pakutakse maagilisi või imaginaarseid lahendusi. Homoloogia - kuidas see stiil luuakse, kuidas sünnib keelatud identiteet? Homoloogia - strukturaalne resonants sotsiokultuurilist tervikut moodustavate elementide vahel. Teatud väljenduslaadid sobivad teatud ühiskonnakihist pärit olevatele inimestele. Ehk kui sa oled agulis kasvanud töönoor, siis nähtavasti sinust ei saa keegi, kes igal õhtul sümfooniad kuulab. Willis "Profane culture": subkultuur ei moodustu juhuslike väärtuste ümber, tegemist on väga korrastatud sisemise struktuuriga. Hall "Resistance through rituals" punk : vajaduse korral leiame homoloogiaid (riietus, käitumine, kõnepruuk). Kuid
See on omamoodi semiootiline partisanisõda - võitlus toimub märgitasandil. Eesmärk on vastanduda n-ö loomulikule maailmale. Erinevuse kaudu luuakse nn. keelatud identiteet, mille kaudu väljendatakse subkultuuri läbielatud kogemusi ja maailma, pakutakse maagilisi või imaginaarseid lahendusi. Homoloogia (vastandudes analoogiale)- kuidas see stiil luuakse, kuidas sünnib keelatud identiteet? Nt. homol annab edasi kuidas skinheadid elavad. Homoloogia - strukturaalne resonants sotsiokultuurilist tervikut moodustavate elementide vahel. Teatud väljenduslaadid sobivad teatud ühiskonnakihist pärit olevatele inimestele. Ehk kui sa oled agulis kasvanud töönoor, siis nähtavasti sinust ei saa keegi, kes igal õhtul sümfooniad kuulab. Willis "Profane culture": subkultuur ei moodustu juhuslike väärtuste ümber, tegemist on väga korrastatud sisemise struktuuriga. Hebdige uuris nähtust ,,punk" subkult toime on teistsugune, annab väärtusi edasi läbi riietuse, kõne
reguleerivad, väljendavad, transformeerivad ja varieerivad inimese psüühikat, neid protsesse, mille tulemuseks ei ole mitte inimkonna psüholoogiline ühtsus, vaid mõtlemise, enesetaju ja emotsioonide kultuuriline (etniline) paljusus. · uurib seda dünaamilist protsessi kuidas indiviidide psüühika ja kultuur, isiksus ja kontekst, teineteist vastastikku mõjutades arenevad ja kujunevad. · huvitub sellest, kuidas inimesed mõtestavad oma sotsiokultuurilist keskkonda ja ennast selle osalisena, missugused tähendused sellest sünnivad. Kultuuripsühholoogia peamised teoreetilised alused: · Kultuuripsühholoogia rõhutab, et tegevus on alati vahendatud mingis kontekstis. · Kultuuripsühholoogia rõhutab geneetilise meetodi olulisust, mis hõlmab nii ajaloolisi kui indiviidide arenguga seotud aspekte. andreas Comment: Kultuurifilosoofiaga võrreldes 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 3
annaabi.ee 
