moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurišokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) h. Sotsialiseerumine (kas filmis toimub sotsialiseerumine, re- ja desotsialiseerumist, kes on sotsialiseerumisagendid, tähtsad teised) i. Hälbekäitumine (millist hälbekäitumist märkate, kas tegemist on deviantsuse või kriminaalsusega, kuidas reageeritakse, mis põhjustab hälbekäitumist, kas hälve on seotud soo, vanuse, sotsiaalse staatusega, kes on sotsiaalse kontrolli agendid) j. Perekond (milline perekonnasüsteem, millised perekonnaga seotud tunnused, perekonna tüübid, perekonna funktsioonid) k
Otsene demokraatia e. Vahetu demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum. Esindus demokraatia e. Vahendatud demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon; · Usalduse indikaator. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhu...
olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale." 11. Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene Eesti Vabariigis mittekodanikele. 3 p * Ainult kodanikule on õigus kuuluda mõnda erakonda. * Ainult kodanikule on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele. * Vähemalt 18 aastasel kodanikul on õigus osaleda riigi valimistel ja rahvahääletustel. 12. Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õigusi kui mittekodanikel. 1 p 13. Kes on sotsialiseerumisagendid? Millega nad tegelevad? 1P Sotsialiseerumis agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õppimine.
olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale." 11. Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene Eesti Vabariigis mittekodanikele. 3 p * Ainult kodanikule on õigus kuuluda mõnda erakonda. * Ainult kodanikule on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele. * Vähemalt 18 aastasel kodanikul on õigus osaleda riigi valimistel ja rahvahääletustel. 12. Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õigusi kui mittekodanikel. 1 p 13. Kes on sotsialiseerumisagendid? Millega nad tegelevad? 1P Sotsialiseerumis agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õppimine.
Poliitiline sotsialiseerumine Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus. Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes. Sotsialiseerumisjärgud: Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine Asotsialiseerumine („eemalekasvamine”) Ümber-e resotsialiseerumine Sotsialiseerumisagendid: Esmasel sotsialiseerumise: pere, kaaslased, kool, massimeedia. Täiskasvanueas lisanduvad:töömaailm, totaalsed institutsioonid. Poliitiline sotsialiseerumine: Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas küllalt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem (teismeline, noor, täiskasvanu). Poliitilise sotsialiseerimise tulemid:Poliitika- alased teadmised ja oskused, Poliitilised hoiakud, Poliitiline ja ühiskondlik subjektsus ,Poliitiline osalus, valmidus osaluse.
n Kultuur ja geenid: ühemunakaksikud Sotsialiseerumine n Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus n Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes n Sotsialiseerumisjärgud: n Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine n Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine n Asotsialiseerumine (,,eemalekasvamine") n Ümber- e resotsialiseerumine Sotsialiseerumisagendid Esmasel sotsialiseerumisel: 1. Perekond 2. Kaaslased 3. Kool 4. Massimeedia Täiskasvanueas lisanduvad: 1. Töömaailm 2. Totaalsed institutsioonid Poliitiline sotsialiseerumine n Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas suh-teliselt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem n Poliitilise sotsialiseerumise mõju hindamisel on kaks põhilist lähenemist: n poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks
"Ameerika vajab uut sotsiaalset kokkulepet ja eetikakoodi," märgib ta oma raamatu lõppsõnas, kust kõlab samas läbi kibe kahtlus, et ta karje võib selles kapitalistlikus kõrbes nimega USA kõlada kurtidele kõrvadele. Seda viimati nimetatud kultuuri on väga hästi tunda ka filmis. Selline kultuur on just kiilulööjaks Tyleri ning ta isa vahel. Sotsialiseerumine (kas filmis toimub sotsialiseerumine, re- ja desotsialiseerumist, kes on sotsialiseerumisagendid, tähtsad teised) Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sotsialiseerumine toimub erinevate rollide õppimise kaudu. Kui inimene soovib omada mingit staatust, peab ta õppima sellele vastavalt käituma. Rolliõppijal on rollidega kaasas käivate normide ja reeglite kohta vaja informatsiooni. Esmase pildi annavad vanemad (perekond). Need väärtused ja hoiakud on püsivamad. Veel annavad
Poliitiline sotsialiseerumine on protsess,mille käigus inimene omandab oma orientatsioonid poliitilise maailma suhtes. Poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ja samuti sisendab see vaateid,mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 1 Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele. Põhilised sotsialiseerumisagendid esmases ehk lapsepõlve sotsialiseerumises on perekond,kaaslased,kool ja massimeedia. Täiskasvanueas lisanduvad töömaailm ja totaalsed institutsioonid. 1 Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid. Poliitilise teadmiste tüübid on: 1)kirjeldus- tõsiasjade esitus N:eestis on 15 maakonda (faktid) 2)seletus- miks nähtus esineb 3)ettekirjutus- mida peaks tegema Poliitiliste teadmiste allikad on: 1)autoriteet : kindel, üldine 2)isiklik mõtlemine : ratsionaalsus,intuitsioon
Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt 39. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? Iga imik võib õppida selgeks mistahes kultuuri, keele jne. Esmase sotsialiseerimise ülesandeks on pakkuda lapsele üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võaimalik kogemuste organiseerimise viis sotsiaalsete rollide õppimine. Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" 40. Mida tähendab sotsiaalne mina? Sotsiaalne mina ehk olemus sisaldab teiste omandatud suhtumisi. 41. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma 42. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. 43. Vaadake sotsialiseerimise-materjalides olevat tabelit ning leidke vastused sellele, kuidas erinevad aspektid meie ümber mõjutavad sotsialiseerumist: tervis, rass,
Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt 57. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? Iga imik võib õppida selgeks mistahes kultuuri, keele jne. Esmase sotsialiseerimise ülesandeks on pakkuda lapsele üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võaimalik kogemuste organiseerimise viis sotsiaalsete rollide õppimine. Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" 58. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? ...nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). 59. Mida tähendab sotsiaalne mina? Sotsiaalne mina ehk olemus sisaldab teiste omandatud suhtumisi. 60. Kuidas kujuneb mina-pilt
Õiguslik aktiivsus on inimese omadus ja sellest tulenev võime mõjutada eesmärgipäraselt sotsiaalset keskkonda õiguse valdkonnas. Tegevuses väljendub aktiivsus ainult siis, kui seda tegevust ajendab indiviidi vabatahtlik initsiatiiv. Õiguslik aktiivsus nõuab oskust hinnata neid teadmisi ja tegusid, millega isikul tuleb kokku puutuda, kui ta tahab tegelikkust ise kujundada. Õiguslikul sotsialiseerumisel on samad institutsioonid ja grupid, mis on üldsotsialiseerumises. Sotsialiseerumisagendid on vahelülid. Kõikvõimalikud õiguskaitseorganid on oma olemuselt samuti sotsialiseerimisega tegelevad agendid. Peamised lülid kust ühiskonnaliikmed õigusalaseid teadmisi saavad massikommunikatsioon, kodu, eakaaslaste grupid,..., kool. Kust noored saavad käitumisjuhiseid, kui nad ei tea, kuidas mingites olukordades käituda? esikohal on kodu ja ema. II kohal on isa ja massikommunikatsioon. Kool on III kohal. Mõned agendid on teistest rohkem prestiized
ühiskonnas? 49 Ameerika merevägi. Nädal aega tagasi olid kõik noormehed nagu tavalised gümnaasiumi lõpetajad: kuulasid nn õiget muusikat, kandsid õigeid riideid, tegid oma tegemisi, mille eest ka kiita said. Sõjaväes teevad nad alguses aga kõike valesti... 6.2.7. Kokkuvõtteks: · Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada · Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" · Mina pilt, mina ja ühiskonna omavahelised seosed · Iga elusündmus mõjutab inimese mina-pilti · Re- ja desotsialiseerumine 7. GRUPID JA INTERAKTSIOON 7.1.Sotsiaalne struktuur · Mõistet struktuur kasutatakse sotsiaalteadustes 18.sajandist alates. Enne loodusteadustes, siis sotsiaalteadustes. · Sotsiaalne struktuur aitab mõista kuidas toimib ühiskond tervikuna, kuidas on
Eri õigusliku sotsialiseerumise agentide hulgas (nt kodu, massikommunikatsioon jne) on tähtis koht õigusasutustel, kelle roll kodanike õiguskasvatuses on seda olulisem ja tegevus efektiivsem, mida prestiizikam on elanikkonna silmis antud asutuste töötajate amet. Õiguslik sotsialiseerumine toimub koos üldise sotsialiseerumisega ja on selle üks aspekt, siis on raske leida spetsiaalseid õigusliku sotsialiseerimise agente. Küll aga moodustavad sotsialiseerumisagendid hierarhilise struktuuri, mis on erinev erinevate noortegruppide puhul. Vundament sotsialiseerumise hilisematele etappidele rajatakse just perekonnas ja eelkõige sotsialiseerumise esimesel etapil. Sotsiaalsete normide aktsepteerimine ja internaliseerimine edasises elus on aga vahetult seotud erinevate sotsialiseerimisagentide mõjuga konkreetsele indiviidile. 10. Resotsialiseerimise agendid. Resotsialiseerimine tähendab kuritegu soodustanud asjaolude kindlakstegemist ja nende kõrvaldamist