systeem,mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan-riigiaparaadi struktuurne element,selle funktsionaalne osa. Liigitus-seadusandliku,täidesaatva ja kohtuvõimu oraniteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab õigusele vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu.õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Õigusriik-riigivõimu selline õiguslik korraldus,mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Politseiriik-selline riigivõimu korraldus,mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi,pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu,inimeste eraelu on ykskiasjalikult reglementeeritud. Haldusriik-kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi
Marshall: tsiviilõigused (vabadus, eraelu), Poliitilised õigused (valimised), Sotsiaalsed õigused (ei ole seotud kodakondsuse ja inimestega, nt ka hallipassi omanik saab pensioni, võivad tekkida olukorraga, nt laps jääb haigeks) 8. Milles seisnevad Clarki arvates heaoluriigi uurimise väljakutsed? 1. Sisseränne, rahvus, rahvas, multikultuursus kes on kes ?kas vaatame rahvusriiki(ainult eestlased) või sotsiaalriiki 2. devolutsioon (riik loobub oma vastutusest), detsentralisatsioon, erastamine, kohalik, riiklik riigi rolli, tähtsuse pidev muutumine heaolu tagamisel; kuidas juhtida riiki, et tagada heaolu? 3. Ideoloogia, universaalne-selektiivne, vastutus, õigused-kohustused mida tähendab heaolu?; heaolu universaalsus(kõigile üks), selektiivsus(sõltuvalt inimesest), kes vastutab heaolu tagamise eest
Inimesel on ümbritsevatest oludest kujundatud loomus, ta on asetatud kindlatesse ühiskondlikesse suhetesse. Üksikuna ei jääks ta ellu, aga ta peab omama ühiskonnas mingit funktsiooni. Võimuteooria. Väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Selle järgi ei saa riik tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Sellel teoorial rajaneb ka marksistlik teooria. Riikliku tegevuse ulatuse järgi eristatakse liberaalset riiki ja sotsiaalriiki. Liberaalses on esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub ühiskonnaellu. Tegutseb kui sotsiaalse õiguse ja avaliku heaolu kaitsja. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine võib heaoluriigini. Riigi tegevuse iseloomu põhjal õiguslikesse alustesse jaotatakse riigid totalitaarseteks ja õigusriikideks. Riiki saab iseloomustada ühiskonna juhtgruppide (eliidi) alusel.
Orgaanilise teooria lätted ulatuvad Aristotelese õpetusse. Inimese on asetatud kindlatesse ühiskondlikesse suhetesse. Riik ise on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur. Võimuteooria väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus.Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. 3. Riigi mõistest liberaalse rahvusriigi kontekstis. Riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas eristatakse liberaalset riiki ja sotsiaalriiki. Liberaalses riigis seisavad esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik peab suutma garanteerida avaliku korra ja julgeoleku. Viib heaoluriigini. Riigi tegevuse iseloomu põhjal õiguslikesse alustesse liigituvad riigid totalitaarseteks ja õigusriikideks. Tänapäeva riik kujutab endast universaalset poliitilist vormi, mille moodustavad rahva ja territooriumi ühtsus ja mille kaudu teostab suveräännse riigivõim
tegevus on allutataud sellele võimule ning reguleeritud selle võimu poolt. Majandusliku mõjuga konstitutsiooniprintsiipide all mõitsetakse ühe printsiibina sotsiaalriigi printsiipi. Riik peab tagama kõigile elanikele inimväärse elamise. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib heaoluriigini. Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Liberaalset ja sotsiaalriiki eristatakse riikliku tegevuse ulatus ejärgi ühiskonnas. Liberaalses seisavad esipkaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poltilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
koondunud ühe isiku või partei kätte ning kogu riigi tegevus on allutataud sellele võimule ning reguleeritud selle võimu poolt. Majandusliku mõjuga konstitutsiooniprintsiipide all mõitsetakse ühe printsiibina sotsiaalriigi printsiipi. Riik peab tagama kõigile elanikele inimväärse elamise. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib heaoluriigini. Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Liberaalset ja sotsiaalriiki eristatakse riikliku tegevuse ulatus ejärgi ühiskonnas. Liberaalses seisavad esipkaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poltilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus – Õigus tekib poliitilise tegevuse
küllalt ammendava põhiprintsiipide kataloogi iseloom. Iga nimetatud printsiipi võib toetada veel arvukatele teistele põhiseaduse normidele. Nii näiteks toetavad inimväärikust ka piinamise keeld (PS § 18), vabadust ka kõik spetsiaalsed vabaduspõhiõigused, võrdsust ka erilised diskrimineerimiskeelud (PS § 12 lg 1 lause 2), õigusriiki ka habeas corpus ja menetluslikud põhiõigused (PS §-d 2024), demokraatiat ka hääleõigus (PS § 57 lg 1, § 60 lg 1 laused 24, § 156 lg 2), sotsiaalriiki ka sotsiaalsed põhiõigused (PS § 28) ja Eesti identiteeti ka kohustus kaitsta Eesti iseseisvust (PS § 54 lg 1). Eesti põhiseaduse vaim koosneb tänu argumentatsioonile elavast printsiipide ja normide süsteemist, mille tuuma moodustavad need seitse põhiprintsiipi. Esimesed kuus printsiipi leiduvad kõigi Euroopa põhisseadusriikide põhiseadustes, kusjuures erinevaid rõhuasetusi on märgata just sotsiaalriigi printsiibi puhul. Eesti põhiseaduse eritunnuseks on Eesti identiteedi
otsuseid) Riigikohus on öelnud, et kohtuniku sõltumatusel on oluliselt avaram tähendus. Riigivastutus §25 Sotsiaalriik §10 1. Sätestus §10 + §28 lg2 lause 1 §27 lg5 2. Struktuur · Tuleb eristada juriidilist (puuduse korral peab inimest abistama) ja poliitilist dimensiooni (kui palju ümberjaotamist ühiskonnas keegi poliitiline jõud taotleb. See ei ole juriidika küsimus.) · Maksimalistlik (käsitletakse sotsiaalriiki põhimõttena, mis nõuab ümberjaotamist, sellega saab õigustada astmelist tulumaksu jne.) Minimalistlik käsitlus. · Objektiivne/subjektiivne dimensioon. §10/§8 · Tegevus vs tegevusetus. Riik peab võimaldama igale inimesele inimväärse äraelamise. Õiguslik tähendus Subjektiivne õigus riigi abile puuduse korral. See on õigus esmasvajaduste rahuldamiseks. Toit, aastaajale vastav riietus, magamisase köetud ruumis, elementaarne haridus, meditsiiniabi,
riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguslikke ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse; Seadusriik = Õigusriik; Õigusriik =Seadusriik. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. 1 Politseiriigis ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude
tegevus on allutataud sellele võimule ning reguleeritud selle võimu poolt. 9. Mis on sotsiaalriigi printsiip? Majandusliku mõjuga konstitutsiooniprintsiipide all mõitsetakse ühe printsiibina sotsiaalriigi printsiipi. Riik peab tagama kõigile elanikele inimväärse elamise. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib heaoluriigini. 10. Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Liberaalset ja sotsiaalriiki eristatakse riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas. Liberaalses seisavad esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poltilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. 11. Õigusriigi kujunemine, põhimõtted, tunnused.
7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui kaõiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? a) Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õigulikke ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikuse. b) Seadusriik = Õigusriik Seadusriik = Õigusriik. c) Politseiriik on sellinne riigivõimukorraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud.
annaabi.ee 
