elatustaseme. kommunism Radikaalne ühiskonnakäsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel. Parempoolsed ideoloogiad liberalism Ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus, sealhulgas tegevusvabadus Majanduses vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi sekkumine Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega, inimestel peab olema võimalus otsustada, kuidas oma raha kulutada Riik ei pea tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Sotsiaal-liberaalid Vabadus on isiksuse arengutingimus Riik peaks majandust reguleerima ja looma igaühe arengut toetava sotsiaalpoliitika konservatism Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Stabiilsus ja ettevaatlikud reformid Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik Sotsiaalsete erisuste säilitamine ühiskonnas Riigi sekkumise vastu majandusse. Eraomandus, mõõdukad maksud.
Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Tänapäeval pooldab osa liberaale riigi heaolukohustuste osas mõõdukamat seisukohta. Need sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18ndal sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme
Mina pooldan pigem parempoolset ideoloogiat, sest kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg ikka isiklikest jõupingutusest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp. Sellepärast pole minu arvates õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tuleviku kindlustamisele. Samuti ei peaks riik tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Kuna olen väga traditsiooniline inimene ja pean perekonda esmatähtsaks arvan, et kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Kui inimesel puudub perekonna tugi, peaks riik maksma talle abirahasi ja toetusi. 5.Mida muudaksid Eestis, kui oleksid peaminister? Kui oleksin Eesti peaminister, muudaksin ma esimese asjana seda, et võrdsustaksin inimeste palgad nii palju kui võimalik
Pigem isiklik töökus ja ettevõtlikus kui riigi sotsiaalpoliitika. Riik peaks tegelema inimeste füüsilise turvalisusega. Parempoolsus. Liberalism on indiviidi ning tema õiguste moraalsele majandislikusele ja poliitilisele vabadusele keskenduv. Peab suutma tagada avaliku korra ja sõltumatu kohtusüsteemi. Vaba konkurents, avatud turg, võimalikult vähe riigi sekkumist. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi töötama. Riik peab kõike reguleerima nii, et see tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ettevõtjad. Parempoolsus. Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile. Üldise võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkust õiglase jagamise. Segamajandus, kus eraettevõte kõrval eksisteerib ka riigiettevõtteid. Suurema tulu saajatel kõrgemad maksud. Riik domineerib kodanikuõhiskonna üle. Töölisklass.
Nii lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg isiklikest jõupingutustest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp. Seepärast pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Tänapäeval pooldab osa liberaale riigi heaolukohustuste osas mõõdukamat seisukohta. Need sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. On oluline, et inimesel oleks oma vabadust võimalik mõistlikult millegi jaoks kasutada. Nii ei vasta sotsiaalliberaalide ideaalile sugugi töötu, kel pole kohustust minna ei tööle ega tööturuametisse, kuid kel pole oma vabadusega ka midagi peale hakata
rikkuste võrdset jaotamist inimeste vahel. Parempoolsed ideoloogiad: LIBERALISM: *ülimaks väärtuseks indiviidivabadus sh tegevusvabadus seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. *Majanduses vabaturumajandus *Konkurents avatud turud ja minimaalne riigi sekkumine *Pole õiglane karistada rikkamaid kõrgete maksudega. Inimestel peab olema võimalus otsustada, kuidas raha kulutada. *Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. SOTSIAAL-LIBERAALID *Vabadus on isiksuse arengu tingimus *Riik peab majandust reguleerima ja looma igaühe arengut toetava sotsiaal-poliitika. KONSERVATISM *Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. *Stabiilsus ja ettevaatlikud reformid. *Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. *Sotsiaalsete erinevuste säilitamine ühiskonnas. *Riigi sekkumise vastu majandusse *eraomandus, mõõdukad maksud.
3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemiga, majandus: vabaturumajandus, konkurents, avatud turg, min riigi sekkumine, sotsiaalpoliitika: vabadus, konkurents ja individualism, riik ei tegele kulukate sotsiaalprogrammidega vaid motiveerib inimesi rohkem töötama, suhtumine riiki: riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut, sihtrühm: ettevõtjad · Konservatism- väärtused: traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Ühiskonna areng: kollektiiv tähtsam kui üksikisik, sotsiaalsete erisuste säilitamine nii rahvuslikul kui ka
esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. 37. Millised on liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omased tunnused? Liberalism- ülim väärtus on indiviidi vabadus. Indiviidile peab olema loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi roll vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaturumajandus, riigi mitte sekkumine majandusse. Riik ei peaks tegelema sotsiaalprogrammidega. Konservatism- Ühiskond tugineb traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil. Hindavad kollektiivi, kuid sotsiaalsete erinevuste säilitamist. Majanduselt on riigi sekkumise vastu, mõõdukate maksude ja eraomanduse poolt. Kaitsevad rahvuslike huve. Sotsiaaldemokraatia- Pooldavad majanduse riigistamist, rikkuse võrdset jagamist inimeste vahel. Keskne väärtus on võrdsus. Võrdsete võimaluste loomine kõigile. Majanduses
Viimastel aastatel on hakatud suuremat tähelepanu pöörama energiasäästlikkusele ja ressursside otstarbekamale kasutamisele. USA majandusmudeli edukust toetavaid komponente on mitmeid, kuid traditsiooniliseks eeliseks on olnud rikkalike loodusressursside kõrval erinevad kapitali ja tehnoloogia kasutamise ning tööjõuga seotud aspektidele. Esiteks on USA- s arenenud tööstusriikide hulgas ühena vähestest positiivne iive, mis koos tagasihoidlike riiklike sotsiaalprogrammidega võimaldab majandusel kasvada ilma seda liialt koormamata. Teise olulise tegurina tuleb välja tuua USA ettevõtete võimalused ja võimekus tõsta tootlikkust läbi investeeringute ja töötajate koolitamise uute tehnoloogiate rakendamiseks. Eriti tuleks esile tõsta oskust rakendada uusi tehnoloogiaid järjest efektiivsemalt. 4 Kolmanda olulise faktorina tuleb välja tuua USA tööjõu mobiilsus. USA majanduse
maksma kõrgemaid makse. Sotsiaalsed pole õiglane karistada Riik maksab Riik peaks kõiki toetused rikkaid kõrgete abirahasid ja toetama. maksudega. Riik ei peaks toetusi peamiselt tegelema neile, kel puudub sotsiaalprogrammidega, perekonna tugi. vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Parempoolsed- konservatiivsus ja traditsioonid, soltsiaalsed erisused, erasektor Vasakpoolsed- uuendusmeelsus, võrdsus ühiskonnas, avalik sektor Äärmusideoloogiad Islami fundamentalism- Lääneliku elulaadi ja mõjutuste hukkamõistmine Fasist- Usub, et vägivald on vajalik rahva huvide kaitseks Kommunist- Usub, et ideaalühiskonda tuleb jõuda revolutsioonilisel teel Valimised
ning laseb vabalt kaubelda, ilma liigsete maksude ja tollideta. Seda esindab laissez faire, laissez passer poliitika (prantsuse k `laske valmistada, laske käibida'. Maksud peavad olema madalad ja kõigile maksumaksjatele võrdse protsendiga. Valijaskonna moodustavad põhiliselt ettevõtjad ja kõrgema sissetulekuga inimesed. Riigi sekkumist sotsiaalsuhetesse on peetud ebaotstarbekaks või koguni kahjulikuks. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Parim sotsiaalpoliitika on nende arvates hästi arenenud majandus. Kõigil on võrdsed võimalused. Inimese ühiskondliku positsiooni peavad põhiliselt määrama saavutuslikud kriteeriumid nagu talent, töökus ja loovus, mitte aga sünniga seotud asjaolud, nagu arvavad konservatiivid, kes on pidanud elus edasijõudmisel määravaks päritolu ja "klassikuuluvust". 26 Pooldavad erinevalt konservatiividest reformismi
põhimõtetest. Kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed sõltub igaühe elujärg isiklikest jõupingutustest. Seepärast pole õiglane karistada inimesi kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele või investeerib eriharidusse, tervisekindlustusse või kogub raha tuleviku pensioni jaoks. Riik ei pea tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vid peab motiveerima inimesi rohkem töötama. 2) Sotsiaalliberaalid nemad tõlgendavad vabadust kui isiksu arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. On oluline et inimestel oleks oma vabadust võimalik mõistlikult millegi jaoks kasutada. Sellest tulenevalt peaks riik ikkagi majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitikat, mis toetaks inimese arengut. Riik peab aitama luua töökohti. 3) Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18
panid valitsustele suure koorma, inflatsioon kasvas järjest. See pani pöörduma konservatiivse ideoloogia poole. Neokonservatismi tuntuimad järgijad olid USA president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher. Nad lähtusid klassikalise liberalismi ideedest. Neokonservatiivid toetavad heaoluühiskonna ideed teatud piirini, peavad oluliseks riigi osa vähendamist majanduses ja sotsiaalkindlustussüsteemis, on vastu sotsiaalprogrammidega kaasnevatele kõrgetele maksudele ja riikliku bürokraatia kasvule. Toetavad eraomandust ja turumajandust ning traditsioonilisi väärtusi (perekond, religioon, rahvusriik jm), peavad tähtsaks töökust ja kokkuhoidlikkust. Samuti kuuluvad nende hulka religioossed fundamentalistid ja abortide keelustamise eest võitlejad. Fasistlik ideoloogia Sai alguse võitlusest vasakäärmuslaste e kommunistide vastu, on reaktsioon töölisklassi võimuletuleku üldisele ohule
annaabi.ee 
