Sotsiaalne ettevõtlus (0)

TALLINNA ÜLIKOOL 
Kasvatusteaduste instituut 
 
 
 
 
TÖÖHÕIVE MÄÄR EUROOPA LIIDUS SOO JÄRGI  
VANUSERÜHMAS 20 – 64  ELUAASTAT  AASTATEL 2008 - 2012 
Õppeaine Arengu-uuringud 
ARVESTUSTÖÖ 
 
 
 
 
Õppejõud: XXX 
 
 
 
 
 
Tallinn 2014 
SISUKORD 
 
Sissejuhatus ……………………………………………………………………. 
lk 3 - 4 
Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 – 64 eluaastaste naiste hulgas 
aastatel 2008 – 2012 …………………………………………………………… 
lk 5 - 6 
Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 – 64 eluaastaste meeste hulgas  
aastatel 2008 – 2012 ……………………………………………………………. 
lk 7 - 8 
Tööhõive määra võrdlus naiste ja meeste vahel Euroopa Liidu  
20 – 64 eluaastates inimeste hulgas aastatel 2008 – 2012 ……………………….  lk 9 
Kokkuvõte ………………………………………………………………………..  lk10 - 11 
Kasutatud allikad …………………………………………………………………  lk 12 
 
 
 
 
2 
 
SISSEJUHATUS  
 
Õppeaine arengu-uuringud arvestustöö eesmärgiks on vaadelda, võrrelda ja analüüsida tööhõive 
määra Euroopa Liidus (edaspidi EL) soo järgi 20 – 64 eluaastaste inimeste seas aastatel 2008 – 
2012.  
Tööhõive määra leidmiseks tuleb 20 – 64 - aastaste  tööga hõivatute arv jagada sama vanuserühma 
elanike  koguarvuga.  Antud  arvestustöös  esitatud  näitajad  on  arvutatud  ELi  tööjõu-uuringu 
andmete põhjal. Uuringusse kuulusid kõik tavaleibkondade elanikud, v.a need, kes elasid  antud 
uuringu perioodil institutsioonis (nt pansionaadis, ühiselamus) või olid  haiglas . Tööga hõivatud 
elanikkonda kuuluvad need, kes tegid uuringunädala jooksul vähemalt ühe tunni palgatööd või 
kes ei töötanud, aga kellel oli töökoht, kust nad ajutiselt  puudusid.  
Arvestustöös on toodud välja eraldi naiste ja meeste tööhõive määr  ELi liikmesriikides ja neid 
andmeid võrreldud omavahel. Arvestustöö koostamisel on peamiselt kasutatud Statistikaameti ja 
Eurostat `i  veebilehelt  kogutud  andmeid.  Nimetatud  töö  osa  annab  võimaluse  näha,  milline  on 
ELi  liikmesriikide  tööhõive  20  –  64  eluaastaste  kodanike  hulgas  soo  järgi  viiel  järjestikusel 
aastal.  
Mõningad  peamised  tööhõive  tunnusjooned  on  vastavalt  ELi  tööjõu-uuringu  määratlusele 
järgmised:  
  töötaja on isik, kes töötab avalik-õigusliku või eraõigusliku tööandja juures ja saab selle 
eest  tasu  kas  palga,  tulemuspalga  või  boonusena.  Siia  hulka  arvatakse  ka  kutselised 
sõjaväelased;  
  füüsilisest  isikust  ettevõtja  töötab  oma  ettevõttes,  põllumajandusettevõttes  või 
vabakutselisena oma kutsealal. Füüsilisest isikust ettevõtja loetakse vaatlusnädala jooksul 
töötanuks,  kui  ta  vastab  ühele  järgmistest  kriteeriumidest:  ta  töötab  kasumi  teenimise 
eesmärgil, kulutab aega ettevõtte tegevuses hoidmisele või asutab parasjagu ettevõtet;  
  põhitöökohal täistööajaga või  osalise  tööajaga töötamise eristamise üle otsustab  vastaja , 
välja  arvatud  Saksamaa,   Iirimaa   ja  Madalmaade  puhul,  kus  kasutatakse  töötatud 
tavatöötundide künniseid;  
  näitajad  lisatöökohta   omavate   töötavate  inimeste  kohta  hõlmavad  üksnes  isikuid,  kellel 
on  samal  ajal  rohkem  kui  üks  töökoht.  Inimesi,  kes  vahetavad  vaatlusnädala  jooksul 
töökohta, ei loeta kahel töökohal töötavateks;  
3 
 
  töötaja  omab  ajutist  töökohta  juhul,  kui  tööandja  ja  töötaja  on  kokku  leppinud,  et 
töötamise lõpp on kindlaks määratud objektiivsete tingimustega, näiteks kindla kuupäeva, 
ülesande  lõpule   viimise   või  ajutiselt  asendatava  töötaja  tööle  naasmisega.  Levinud  on 
järgmised  juhtumid:  hooajatöid  tegevad  inimesed,  tööhõiveagentuuri  või  töövahetuse 
kaudu   palgatud   inimesed,  kes  renditakse  kolmandale  isikule  konkreetse  töö  tegemiseks 
(välja  arvatud  juhul,  kui  on  sõlmitud  tähtajatu  kirjalik  tööleping),  koolitusalaste 
erilepingutega töötajad.  
Kokkuvõttes on esitatud olulisemad suhtarvud töös esitatud andmete osas.  
Autor ei pidanud vajalikuks esitada oma isiklikke  arvamusi  tööhõive  osakaalu  kohta, kuna see ei 
olnud töö eesmärgiks. 
 
 
4 
 
TÖÖHÕIVE  MÄÄR  EUROOPA  LIIDU  20  –  64  ELUAASTASTE  NAISTE 
HULGAS AASTATEL 2008 – 2012 
 
Tööhõive määra leidmiseks ELi naiste seas peab 20 – 64 -aastaste hõivatute arvu  jagama  sama 
vanuserühma  elanike  koguarvuga.  Esitatud  näitajad  on  arvutatud  ELi  tööjõu-uuringu  andmete 
põhjal.  Uuringusse  kuuluvad  kõik  tavaleibkondade  naised,  v.a  need,  kes  elasid  uuringu  ajal 
institutsioonis  või  olid  haiglas.  Tööga  hõivatud  elanikkonda  kuuluvad  need,  kes  tegid 
uuringunädala jooksul vähemalt ühe tunni palgatööd või kes ei töötanud, aga kellel oli töökoht, 
kust nad ajutiselt puudusid.  
Arvestustöös  kasutatud  andmeid  on  vaja  koguda  selleks,  et  vaadelda  ELi  liikmesriikide  naiste 
tööhõivet erinevatel aastatel ja erinevates riikides ning tulemuste analüüsi põhjal parandada läbi 
erinevate  tegevuste  tööhõivet  ELi  liikmesriikide  naiste  hulgas.  Andmed  annavad  väga  hea 
ülevaate eraldi iga ELi liikmesriigi ja kogu ELi naiste tööhõive määra arengust aastatel 2008 – 
2012.  
Tabel 1. Tööhõive määr ELi 20 – 64 eluaastaste naiste hulgas aastatel 2008 - 2012 
Aasta 
ELi 
2008 
2009 
2010 
2011 
2012 
liikmesriik 
Austria 
68,6 
69,4 
69,6 
69,6 
70,3 
Belgia 
61,3 
61,0 
61,6 
61,5 
61,7 
Bulgaaria  
65,4 
64,0 
61,7 
59,8 
60,2 
Eesti 
72,8 
68,6 
65,7 
67,6 
69,3 
ELi 
62,8 
62,3 
62,1 
62,3 
62,4 
keskmine 
Hispaania  
58,3 
56,3 
55,8 
55,5 
54,0 
Holland  
72,2 
72,7 
70,8 
71,4 
71,9 
Iirimaa 
64,1 
61,8 
60,2 
59,4 
59,4 
Itaalia 
50,6 
49,7 
49,5 
49,9 
50,5 
Kreeka 
52,5 
52,7 
51,7 
48,6 
45,2 
Küpros 
66,2 
68,3 
68,8 
67,7 
64,8 
5 
 
Leedu 
68,8 
67,5 
65,0 
66,6 
67,9 
Luksemburg  
60,1 
61,5 
62,0 
61,9 
64,1 
Läti 
72,1 
66,8 
64,9 
65,3 
66,4 
Malta 
39,4 
39,8 
41,5 
43,4 
46,8 
Poola 
57,3 
57,6 
57,3 
57,2 
57,5 
Portugal 
67,0 
66,1 
65,6 
64,8 
63,1 
Prantsusmaa 
65,5 
64,9 
64,8 
64,7 
65,0 
Rootsi 
77,2 
75,7 
75,0 
76,5 
76,8 
Rumeenia  
57,3 
56,3 
55,9 
55,7 
56,3 
Saksamaa 
67,8 
68,7 
69,6 
71,1 
71,5 
Slovakkia  
60,3 
58,2 
57,4 
57,4 
57,3 
Sloveenia 
68,5 
67,9 
66,5 
64,8 
64,6 
Soome 
73,1 
72,4 
71,5 
71,9 
72,5 
Suurbritannia  
68,8 
68,2 
67,9 
67,9 
68,4 
Taani 
75,5 
74,5 
73,0 
72,4 
72,2 
Tšehhi 
62,5 
61,4 
60,9 
61,7 
62,5 
Ungari 
55,1 
54,4 
55,0 
54,9 
56,4 
Allikas:  Eurostat.  Tööhõive  määrad  on  tabelis  esitatud  protsentides.  Tabelis  on   punasega  
märgitud antud aastal kõige madalam tööhõive määr protsentides ja sinisega antud aastal kõige 
kõrgem tööhõive määr protsentides.  
Tabeli 1. andmete põhjal saab väita, et viiel aastal järjest (2008 – 2012) elasid 20 – 64 eluaastates 
ELi liikmesriikidest kõige töökamad naised Rootsis. Kõige väiksem tööhõive määr ELi 20 – 64 
eluaastaste naiste hulgas oli aastatel 2008 – 2011 Maltal ja 2012. aastal Kreekas.  
ELi liikmesriikide keskmine tööhõive määr ELi 20 – 64 eluaastates naiste seas jäi aastatel 2008 – 
2012 vahemikku 62,1 – 62,8%. 
 
6 
 
TÖÖHÕIVE MÄÄR EUROOPA LIIDU 20 – 64 ELUAASTASTE MEESTE 
HULGAS AASTATEL 2008 – 2012 
 
Tööhõive määra leidmiseks ELi meeste seas peab 20 – 64 -aastaste hõivatute arvu jagama sama 
vanuserühma  elanike  koguarvuga.  Esitatud  näitajad  on  arvutatud  ELi  tööjõu-uuringu  andmete 
põhjal. Uuringusse kuulusid kõik tavaleibkondade mehed, v.a need, kes elasid uuringu perioodil 
institutsioonis  või  olid  haiglas.  Tööga  hõivatud  elanikkonda  kuuluvad  need,  kes  tegid 
uuringunädala jooksul vähemalt ühe tunni palgatööd või kes ei töötanud, aga kellel oli töökoht, 
kust nad ajutiselt puudusid.  
Arvestustöös kasutatud andmeid on vaja koguda selleks, et vaadelda ELi liikmesriikide meeste 
tööhõivet erinevatel aastatel ja erinevates riikides ning tulemuste analüüsi põhjal parandada läbi 
erinevate  tegevuste  tööhõivet  ELi  liikmesriikide  meeste  hulgas.  Andmed  annavad  väga  hea 
ülevaate eraldi iga ELi liikmesriigi ja kogu ELi meeste tööhõive määra arengust aastatel 2008 – 
2012. 
Tabel 2. Tööhõive määr ELi 20 – 64 eluaastaste meeste hulgas aastatel 2008 - 2012 
Aasta 
ELi 
2008 
2009 
2010 
2011 
2012 
liikmesriik 
Austria 
81,7 
80,1 
80,2 
80,8 
80,9 
Belgia 
74,7 
73,2 
73,5 
73,0 
72,7 
Bulgaaria 
76,1 
73,8 
69,1 
66,0 
65,8 
Eesti 
81,7 
71,0 
67,7 
73,5 
75,2 
ELi 
77,9 
75,8 
75,0 
75,0 
74,6 
keskmine 
Hispaania 
78,1 
71,0 
69,1 
67,6 
64,5 
Holland 
85,5 
84,9 
82,8 
82,6 
82,5 
Iirimaa 
80,4 
72,1 
69,1 
68,2 
68,1 
Itaalia 
75,4 
73,8 
72,8 
72,6 
71,6 
Kreeka 
80,4 
78,8 
76,2 
71,1 
65,3 
Küpros 
85,2 
82,8 
81,7 
79,6 
76,1 
7 
 
Leedu 
75,5 
66,9 
63,5 
67,2 
69,1 
Luksemburg 
77,2 
79,0 
79,2 
78,1 
78,5 
Läti 
79,7 
67,4 
65,1 
67,5 
70,0 
Malta 
78,2 
77,1 
77,9 
78,9 
79,0 
Poola 
73,0 
72,6 
71,3 
71,9 
72,0 
Portugal 
79,4 
76,5 
75,4 
73,4 
69,9 
Prantsusmaa 
75,5 
74,1 
73,8 
73,9 
73,8 
Rootsi 
83,5 
80,9 
81,1 
82,1 
81,9 
Rumeenia 
71,6 
70,7 
70,8 
69,9 
71,4 
Saksamaa 
80,1 
79,6 
80,1 
81,4 
81,8 
Slovakkia  
77,4 
74,6 
71,9 
72,5 
72,8 
Sloveenia 
77,4 
75,6 
74,0 
71,8 
71,8 
Soome 
78,4 
74,7 
74,5 
75,6 
75,5 
Suurbritannia 
81,8 
79,6 
79,3 
79,4 
80,0 
Taani 
83,9 
80,5 
78,6 
79,0 
78,6 
Tšehhi 
82,0 
80,2 
79,6 
79,9 
80,2 
Ungari 
69,0 
67,0 
66,0 
66,8 
68,1 
Allikas:  Eurostat.  Tööhõive  määrad  on  tabelis  esitatud  protsentides.  Tabelis  on  punasega 
märgitud antud aastal kõige madalam tööhõive määr protsentides ja sinisega antud aastal kõige 
kõrgem tööhõive määr protsentides.  
Tabeli 2. põhjal  selgub , et ELi liikmesriikidest oli viiel järjestikusel aastal tööhõive määr kõige 
kõrgem 20 – 64 eluaastaste meeste hulgas Hollandis. 2008. aastal oli ELi liikmesriikidest kõige 
väiksem tööhõive määra protsent  20  – 64 eluaastaste meeste hulgas Ungaris (69,0%), 2009. ja 
2010.  aastal  Leedus  (vastavalt  66,9%  ja  63,5%),  2011.  aastal  Bulgaarias  (66,0%)  ning  2012. 
aastal Hispaanias (64,5%). 
ELi liikmesriikide keskmine tööhõive määr ELi 20 – 64 eluaastates meeste seas oli aastatel 2008 
– 2012 negatiivses trendis. 
 
8 
 
TÖÖHÕIVE  MÄÄRA  VÕRDLUS  NAISTE  JA  MEESTE  VAHEL 
EUROOPA  LIIDU  20  –  64  ELUAASTATES  INIMESTE  HULGAS 
AASTATEL 2008 – 2012 
 
Tööhõive  määrad  varieeruvad  märkimisväärselt  mitte  üksnes  ELi  liikmesriikide  vahel,  vaid  ka 
nende piires, sõltudes piirkondlikust omapärast.  
Tabelis  1.  ja  tabelis  2.  toodud  andmed  ELi  liikmesriikide  tööhõive  määra  kohta  20  –  64 
eluaastaste  naiste  ja  meeste  hulgas  aastatel  2008  –  2012  on  väga  kõnekad.  Nimelt  näitavad 
tulemused,  et  ELi  meeste  keskmine  tööhõive  määr  on  kõigil  viiel  aastal  naiste  määrast 
olulisemalt kõrgem. 2008. aastal oli meeste tööhõive määr 20 – 64 eluaastate hulgas 77,9%, kui 
naiste tööhõive määr oli 62,8%. 2009. aastal oli meeste tööhõive määr 20 – 64 eluaastaste hulgas 
75,8%  ja  naiste  tööhõive  määr  oli  62,3%.  2010.  aastal  oli  meeste  tööhõive  määr  75,0%  ning 
naistel 62,1%. 2011. aastal oli meeste tööhõive määr 20 – 64 eluaastate hulgas 75,0%, kui naiste 
tööhõive määr oli 62,3%. 2012. aastal oli meeste tööhõive määr 74,6% ja naistel 62,4%. 
Uuring  näitab,  et  meeste  tööhõive  määr  viis  aastat  järjest  oli  negatiivses  trendis  aga  naiste 
tööhõive määr viimasel kahel aastal pisut tõusis. 
 
 
9 
 
KOKKUVÕTE  
 
Koostatud  tööhõivestatistikat  saab  kasutada  mitmesuguste  analüüside   koostamiseks ,  sealhulgas 
makromajanduslike  probleemide  (teiste  sõnadega  tööjõud  kui  tootmistegur),  tootlikkuse  või 
konkurentsivõime  uurimiseks.  Sellist  statistikat  võib  kasutada  ka  üksikisiku  tööhõivealase 
olukorraga  seotud  mitmesuguste  sotsiaalsete  ja  käitumuslike  aspektide  uurimiseks,  näiteks 
vähemuste sotsiaalne integratsioon või tööhõive kui leibkonna sissetulekuallikas.  
Tööhõive  on  nii   struktuurne   kui  ka  lühiajaline  näitaja.  Struktuurse  näitajana  võib  see  heita 
valgust tööturgude struktuurile ja majandussüsteemidele, sest seda mõõdetakse tööjõu pakkumise 
ja  nõudluse  tasakaalu  või  tööhõive  kvaliteedi  kaudu.  Lühiajalise  näitajana  järgib  tööhõive 
majandustsüklit. Siiski  on see näitaja piiratud  selles mõttes, et  tööhõivele viidatakse sageli kui 
viivitusega näitajale.  
Tööhõivestatistika  on  ELi  mitme  poliitikavaldkonna  keskmes.  Euroopa  tööhõivestrateegiale 
pandi  alus  tööhõivealasel  tippkohtumisel  1997.  aasta  novembris  Luxembourgis  ning  seda 
muudeti 2005. aastal, et  viia ELi tööhõivestrateegia suuremasse kooskõlla muudetud Lissaboni 
eesmärkidega. 2008. aasta juulis ajakohastati tööhõivesuuniseid aastateks 2008–2010.  
2010. aasta märtsis tegi Euroopa  Komisjon ettepaneku algatada strateegia „Euroopa 2020” aruka, 
jätkusuutliku  ja  kaasava  majanduskasvu  tagamiseks.  Strateegia  võeti  ametlikult  vastu  Euroopa 
Ülemkogu   kohtumisel   2010.  aasta  juunis.  Euroopa  Ülemkogu  leppis  kokku  viies  peamises 
eesmärgis, millest esimene oli suurendada 20–64aastaste naiste ja meeste tööhõive määra 75 %ni 
2020. aastaks. Liikmesriigid võivad neile peamistele eesmärkidele tuginedes püstitada  riiklikke  
eesmärke ning koostada riiklikke reformikavasid, mis hõlmavad meetmeid, mida nad kavatsevad 
strateegia  elluviimiseks  võtta.  Strateegiat  on  võimalik  vähemalt  osaliselt  rakendada  paindlike 
töötingimuste edendamise kaudu – näiteks osalise tööajaga töö ja kodus töötamine –, mille puhul 
arvatakse,  et  see  soodustab  tööjõus  osalemisest.  Muud  algatused,  mis  võiksid  julgustada 
suuremat  hulka  inimesi  tööturule   sisenema ,  hõlmavad  lapsehoiuteenuse  kättesaadavuse 
parandamist,  suurema  hulga  võimaluste  loomist  elukestvaks  õppeks  ja  tööalase   liikuvuse  
soodustamist.  Selles  valdkonnas  on   kesksel   kohal  turvaline   paindlikkus :  poliitika,  mis  tegeleb 
ühtaegu nii tööturu paindlikkuse, töökorralduse kui ka töösuhetega, võttes samal ajal arvesse töö 
ja eraelu ühildamise võimalusi, tööhõivekindlust ja sotsiaalkaitset.  
10 
 
Kooskõlas  strateegiaga  „Euroopa  2020”  soodustatakse  Euroopa  tööhõivestrateegiaga  selliste 
meetmete võtmist, mille abil saavutada 2020. aastaks kolm järgmist põhieesmärki: 
  75 % 20–64aastastest inimestest töötavad;  
  haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaalu vähendamine nii, et see oleks alla 
10  %,  ning  sellise  olukorra  saavutamine,  et  vähemalt  40  %  30–34  aastastest  on 
omandanud kolmanda tasandi hariduse;  
  vähemalt  20  miljoni  võrra  vähem  inimesi,  kes  elavad   vaesuses   ja  sotsiaalses  tõrjutuses 
või keda ähvardab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.  
Tulenevalt   finants -  ja  majanduskriisist  taastumise  aeglasest  tempost  ja  kuhjuvatest  tõenditest 
kasvava  töötuse  kohta  esitas  Euroopa  Komisjon  18.   aprillil   2012.  aastal  mitu  ettepanekut,  mis 
sisaldasid  tööhõivepaketti  koondatud  meetmeid  töökohtade  loomise  hoogustamiseks.  Nende 
ettepanekute  eesmärk  on  muu  hulgas  toetada  töökohtade  loomist  nõudluse  poole  pealt  ning 
nendes  esitatakse  võimalused,  kuidas  liikmesriigid  saaksid  soodustada  inimeste  töölevõtmist 
tööjõumaksude  vähendamise  või  alustavate  ettevõtete   toetamise   kaudu.  Ettepanekutega 
soovitakse samuti määrata kindlaks need  majandusvaldkonnad , kus on suur töökohtade loomise 
potentsiaal 
– 
näiteks 
roheline 
majandus, 
tervishoiuteenused 
ning 
info- 
ja 
kommunikatsioonitehnoloogia. 
Uuring  näitab,  et  meeste  tööhõive  määr  viis  aastat  järjest  oli  negatiivses  trendis  aga  naiste 
tööhõive määr viimasel kahel aastal pisut tõusis. 
 
 
11 
 
KASUTATUD ALLIKAD 
  Eurostat,   http://epp.eurostat.ec.europa.eu,  kasutamise  kuupäev:  15.01.2014.a.,  allikas 
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode =
t2020_10& language =en; 
  Eurostat,   http://epp.eurostat.ec.europa.eu;  kasutamise  kuupäev:  15.01.2014.a.,  allikas 
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode =
t2020_10&language=en; 
  Statistikaamet,   http://www.stat.ee/,  kasutamise  kuupäev:  15.01.2014.a.,  allikas 
http://www.stat.ee/57164; 
  Eurostat,   http://epp.eurostat.ec.europa.eu,  kasutamise  kuupäev:  16.01.2014.a,  allikas 
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/Employment_statistics/et. 
12