Heaolureziimid Konservatiivne heaolumudel · Heaolutaseme määrab inimese tööpanus, hüvesid jagatakse kindlustuse põhimõttel. Kes on maksnud kõrgemaid sotsiaalkindlustusmakseid saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral kõrgemat kompensatsiooni. · Tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad sotsiaalkindlustuse haldamist. · Naised on kodused, seetõttu pole lasteaiad kuigi levinud. · Vanureid hooldav perekond või on nad tasulises hooldekodus. Liberaalne heaolumudel · Haridus,tervishoid ja eluase on kaubad-võimaluse neid teenuseid saada määrab rahakoti paksus. · Maksud on madalad.
Eesti pensioni- ja tervisekindlustuse süsteem erineb aga liberaalsest tunduvalt. Liberaalse korraldusega riigis, nt USAs ei ole riik võtnud endale kohustuseks selliste heaoluhüvede pakkumise, selle asemel pakub neid teenuseid erasektor. Eestis korraldatakse pensionite maksmine ja tervishoid küll riiklikul tasemel, kuid need on samas sõltuvad inimese töökohast ja sissetulekust sarnanedes konservatiivse ühiskonnakorraldusega. Kes on maksnud kõrgemaid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni sarnaselt konservatiivsele mudelile. Kõik kolm heaolumudelit erinevad üksteisest märgatavalt, kuid nende eesmärgid on üldjoontes samad: tagada kodanikele parimad toimetulekuvõimalused ja riigi stabiilsus. Nagu näha ei saa Eestit,mis on võtnud üle jooni kõigilt mudelitelt, kindlalt ühegi heaolumudeliga seostada. Siiski on ka Eesti ühiskonnakorralduse eesmärgiks luua
vajadused. Ka Eesti ühiskonnas on parimad elamistingimused töötaval inimesel. Peretoetused on väikesed. Igakuiselt makstakse lapsetoetust 300 900 kr. Seega on enamjaolt peres töötav isik, kelle palk on peamiseks elatusallikaks. Konservatiivse heaolumudeli põhjal määrab inimese heaolu tema töökus, kuna enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. See tähendab, et kes on maksnud kõrgemaid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Nõnda toimib ka meie koduriigis. Igale pensioniealisele on ettenähtud pensioni baasosa (u. 1700 kr), kuid kättesaadava pensioni suuruse määravad tema staazi- ja kindlustusosakud. Samuti on ka töötuks jäämise puhul, kus töökindlustushüvitise suurus ja maksmise periood sõltub kindlustusstaazi pikkusest ja eelnevalt saadud palgast. Tervishoiu puhul siiski ei ole määrav makstud sotsiaalmaksu suurus.
kaitsta end inflatsiooni või deflatsiooni eest (st hajutada riske), näiteks sidudes lepingu järgi maksmisele kuuluvaid summasid hindade muutusega. vähendab maksu ja sotsiaalsüsteemide põhjustatud moonutusi, mis mõjutavad majandusagentide käitumist. Inflatsioon või deflatsioon võib selliseid moonutusi süvendada, sest tavaliselt ei võimalda eelarvesüsteemid siduda maksumäärasid ja sotsiaalkindlustusmakseid inflatsioonimääraga; aitab vältida sissetulekute ja rikkuse ümberjaotamist ootamatu inflatsiooni või deflatsiooni tagajärjel. Eurosüsteem: Eurosüsteem on euroala rahapoliitika teostaja, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Samuti on Eurosüsteemi ülesanne kaitstafinantsstabiilsust ja edendada Euroopa finantslõimumist.[1]
kogu ühiskonna toimetulekut ja arenguvõimet. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim. Konservatiivne heaolumudel orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, kuna enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel. See tähendab, et töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse.
inimkaubanduse liikidega. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Inimkaubanduse liikumapanevaks jõuks on nõudlus seksiteenuste, odavad tööjõu ja elundite järele. · Orjatöö kasutamise eesmärgiks on kasumi suurendamine, hoides kokku töövõtjatele pakutavate töötingimuste pealt. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Enamasti vaestest riikidest pärit töötajatele ei võimaldata tervisekindlustust, iga aastast puhkust ega maksta nende eest sotsiaalkindlustusmakseid. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Elunditega kauplemine ning illegaalsel teel saadud elundite siirdamine on kõikides arenenud riikides ebaseaduslik. Suur lõhe nõudluse ja pakkumise vahel kasvan elundite kaubitsemist vaestest riikidest rikastesse ning siirdamisturismi, · Seksi ostmine on tugevalt seotud seksistlike, rassistlike ning ksenofoobsete eelarvamustega. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Seksi ostjad pärinevad kõikidest rahvus-,
- kultuur: mitmekesisuse säilitamine - ressurisid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Heaoluühiskonna mudelid: - Konservatiivne heaolumudel (Saksamaa, Prantsusmaa). Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel, s.t et töötaja, kes on pikka aega maksnud kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Selle heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus Tugevad küljed: * töötajast endast oleneb sotsiaalhüvitiste suurus * Nõrgad küljed: * Millegi ellu viimiseks peab valitsus saama tööturu osapooltelt toetuse. * naiste diskrimineerimine nähakse naises pigem koduhoidjat kui võrdset konkurenti tööturul.
makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. 3. Maksumäär 33% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 1 750 540 053 eurot (sisaldab ka sotsiaalkindlustusmakseid) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse- sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Käibemaks 1. Kes maksab maksu- kõik, kes ostavad kaupa/teenust 2. Mille pealt maksu makstakse- kõigi tarbitavate kaupade ja teenuste pealt. 3. Maksumäär on 20% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011
- hoolekandeteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine 9.Poliitilised ideoloogiad ja nendest lähtuvad heaoluühiskonna mudelid. Heaoluühiskonna mudelid: - Konservatiivne heaolumudel (Saksamaa, Prantsusmaa). Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel, s.t et töötaja, kes on pikka aega maksnud kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Selle heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Vanamoodne suhtumine perekonda ja naistesse naises nähakse pigem koduhoidjat kui võrdset konkurenti tööturul. Heaolu eest vastutavad tööandja, töövõtija, pere. - Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (Rootsi, Norra jne.) Märksõnaks solidaarsus, s.t et sotsiaalhüvesid peaksid
aasta juunis 9,8% ning naiste tööpuuduse määr 8,1%. Kõige kõrgem tööpuuduse näitaja on 25-29 aastaste meeste ja 24-30 aastaste naiste grupis. Noorte (15-24 aastaste) tööpuuduse määr oli 2009. aasta juunis keskmiselt 25,2 %. (http://www.eures.ee/1406) MAKSUD Eesti ja Ungari vahel on sõlmitud Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping. Füüsilise isiku tuludest arvestatakse järgmiseid sotsiaalkindlustusmakseid: 1. maksab tööandja: - pensionikindlustusmaksu 24%; - ravikindlustusumaksu 4,5% ja ravikindlustusteenustele rahas 0,5%; - pensionikindlustusmaksu ennetähtaegselt pensionile minekul 13% (50% kaetakse keskeelarvest st, et tööandja on kohustatud maksma 6,5 %); 2. maksab töötaja: 11
Inimese võimalus saada arstiabi määrab suuresti tema rahakoti paksus. Pooldatakse madalaid ja võrdelisi või nõrgalt astmelisi makse. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi. Konservatiivne heaolumudel orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduses, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Tunnusjooneks sotsiaalpartnerluse tugevus. Tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad mitmete sotsiaalkindlustusskeemide haldamist, valitsusele jääb pigem järelvalve roll. Naisi nähakse pigem koduhoidjatena ja vanureid suguvõsaliikmete hoole all või tasulises hooldekodus. Ühishüve kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta.
Riik peab tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Nt Skandinaaviamaad. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Kõrged maksud on vajalikud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi. Progresseeruv tulumaks vähendab ka varanduslikke erinevusi. Iga pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole oma elu jooksul päevagi tööl käinud ega sotsiaalkindlustusmakseid teinud. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile (vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed) nagu tööstusühiskonna ajastul. Vasak- ja parempoolsus on lähenenud. Mõlemad rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali, st kodanikul pole ainult õigused vaid on ka kohustused. Uusvasakpoolsus ehk kolmas tee näeb heaoluriiki paindlikumana ja konkurentsivõimelisemana, nõudes üksikisiku suuremat panustamist. Uusparempoolsed püüavad
Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik, see ei tähenda, et nad pooldavad võrdsust, vaid just sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses ei poolda samuti riigi sekkumist ning on mõõdukate maksude poolt. Riik peaks tegelema pigem füüsilise kui sotsiaalse turvalisusega. Sotsiaalset heaolu tagavad suguvõsa, naabruskond, kirikukogudus, seltsid ja tööandja. Heaolumudel Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, st töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ja kõrget kompensatsiooni. Nt Itaalia, Prantsusmaa. Naine on pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. Vanurid on pigem suguvõsaliikmete hoole all või siis elavad tasulises hooldekodus. Kristlik demokraatia Tekkis Teise maailmasõja järel. Pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Kolmanda sektori ülesanne on leevendada majanduslikku ebavõrdsust. Nt Saksamaa. Sotsiaalturumajandus (vabaturumajandus koos
von Bismarcki 1880. a-te sotsiaalkindlustusvorm. Paljud Bismarcki poliitika põhijooned on tänaseni säilinud. Konservatiivne heaolumudel orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, kuna enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel. See tähendab, et töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. 5 Selle heaolureiimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad mitmete sotsiaalkindlustusskeemide haldamist, valitsusele jääb pigem järelevalve roll. Näiteks pole mõeldav, et Prantsusmaa või Itaalia valitsus saaks ellu viia pensionireformi, ilma et sellele oleks eelnevalt saadud tööturu osapoolte toetus.
sidudes lepingu järgi maksmisele kuuluvaid summasid hindade muutusega. Samuti võib kõrge inflatsioon ajendada varuma mitterahalisi varasid (näiteks kinnisvara); vähendab maksu- ja sotsiaalsüsteemide põhjustatud moonutusi, mis mõjutavad majandusagentide käitumist. Inflatsioon või deflatsioon võib selliseid moonutusi süvendada, sest tavaliselt ei võimalda eelarvesüsteemid siduda maksumäärasid ja sotsiaalkindlustusmakseid inflatsioonimääraga; aitab vältida sissetulekute ja rikkuse ümberjaotamist ootamatu inflatsiooni või deflatsiooni tagajärjel. Ootamatu inflatsioon või deflatsioon mõjutab eelkõige vähekindlustatud ühiskonnarühmasid, kellel on tavaliselt vähem võimalusi ennast taoliste hinnaliikumiste vastu kaitsta. Hinnastabiilsuse kvantitatiivne määratlus 1998. aastal sõnastas EKP nõukogu hinnastabiilsuse kvantitatiivse määratluse:
annaabi.ee 
