Muistne vabadus võitlus 10. saj. lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. 1054. aasta sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Järgnevalt vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal. 1060. aastal maksustas Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Seal toimus suurem lahing, milles kroonikapõhjal lan ges tuhatkond venelast, sossoleid aga arvutult. 1030-1061-nurjati venelaste tõsine vallutusktse. Eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu
Kääpaid seostatakse eestlastele lähedase läänemeresoome hõimurühmituse setude eelkäijatega. Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10 sajandil üldiselt rahumeelsed. Eestlasi ja läänemeresoomlasi nimetatakse Vene kroonikates tsuudideks. Aastal 1030 toimus Jaroslav Targa sõjaretk eestlaste vastu, mille käigus ta rajas Tartu kohale tugipunkti, mida nimetati Jurjeviks. 1054.a. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1060.a. maksustati sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Sossolid aga kihutasid maksukogujad minema, vallutasid 1061.a. kevadel Tartu ja tungisid kuni Pihkvani.
rootslaste kuningas Ingvar rsturetke Eestimaale, kuid sai oma ning hukkus. VIIKINGIAEG - ( 800 - 1050 ) Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Algas esimene vabadusvitlus. 1030. aastal tegi Kiievi suurvrsti Jaroslav Tark sjakigu eestlaste vastu, vitis ning tegi Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. See pole aga Tartu linna asutamisaasta. 1054. aasta sjakigul eestlaste vastu said russid la. Siis vallutati Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal. 1060. aastal maksustas Izjaslav sossoliteks nimetatud eesti himud, kuid nendele vendadele see ei meeldinud ning saatsid Izjaslavi nahhui, vallutasid Tartu ning tungisid sdides kuni Pihkvani. Seal toimus ka mingi madin, kus langes tuhatkond russi, aga eestlasi mitte htegi. Arheoloogiline kultuur - helaadsed muistised, mis peegeldavad omaegsete elanike tegevusalasi ja eluviisi sarnasust. Avaasula - mittekindlustatud asula. Lohukivad - suuremad kivad, millele on sisse pressitud lohud ( pikust lk 19 ) Kesa - kahevljassteemi "puhkav" pool.
AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm....
Leiti 54 odaotsa ja 7 võitlusnuga. Relvad võidi maha matta 3´me maakonna vahelise lepingu sõlmimisel. Tegemist võis ka olla ohvrianniga omaaegsesse veekogusse. 16)SÕJALISED KONFLIKTID NAABRITEGA Ingvari sõjakäik-ca aastal 600 tegid Rootslased sõjaretke Eestisse, peeti maha lahing mererannal, kuningas Ingvar tapeti ja ta on maetud ,,Kivi kõrvale" I Vabadusvõitlus-1030 vallutas Kiievi-Vene Kagu-Eesti ja rajas tartu kohale Jurjevi linnuse.1060 maksustas Kiievi-Vene ära sossoliteks nimetatud eesti hõimud, kes aga 1061 Jurjevi tagasi võtsid ja venelased Pihkvasse ajasid Sigtuna ründamine-1187. aastal vallutasid ja põletasid Läänemeremaade idakalda paganad Rootsi pealinna Sigtuna, arvatavasti oli tegu Läänemere idakalda rahvaste ühendväega, peale seda tõusis Rootsi pealinnana ülesse Stockholm 17) MAAKONNA KAART(lk 32 õpikust) 18)MUINASAJALÕPU ELATUSALAD, SUITSUTUBA Peamine tegevusala oli maaharimine,oli kõrgel tasemel. Enam kasutati rukkist
- tsuudid aitasid Olegil Kiievit vallutada (siis sai alguse Vana-vene riik), osalesid sõjakäikudel, teenisid kindlustes - 10.saj lõpul eestlaste suhted venelastega halvenesid vene vürstid püüdsid oma valdusi Eesti arvel laiendada ja elanikke alistada - 1030 tegi Jaroslav Tark sõjakäigueestlaste vastu, võitis need ja rajas tugipunkti Tartu kohale, mille nimetas Jurjeviks - 1054 sõjakäigul said venelased lüüa - 1060 maksustas vürst sossoliteks nimetatud eesti hõimud - maksukogujad kihutati minema, Tartu vallutati tagasi ja tungisid Pihkvani, seal toimus suurem lahing - 11.saj 30-60ndad löödi tagasi venelaste katse alistada Eesti, eestlased olid piisavalt organiseeritud ja tugevad, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu 5.Eestlased muinasaja lõpul - II aastatuhande algus tõusuaeg (rahvaarv kasvas, u 150 000inimes, maa tihedalt asustatud, asustamata vaid soisemad alad,
a sõjaretke Tartu alla, mille ta vallutas, oma võimu tugipunktiks kujundas ja oma ristinime järgi Jurjeviks ristis. *Tollaseks kultuurikihiks on leitud kedral valmistatud savinõusid, mida Eestis varem ei tuntud. *Usutav on ,et venelased ehitasid Tartusse kiriku ja tegelesid õigeusu levitamisega. Eestisse ning eesti keelde tulid rist,raamat ja papp. *Venelaste võim Tartus ja kagupoolses E lõppes 1061a., mil täpsemalt kindlaks tegemata eesti hõim, keda vene kroonika nim sossoliteks, linnuse ja majad maha põletas ning seejärel Pihkvat ründas. Sellega Vana-Vene ülemvõimu lühike episood lõppeski. 4.EESTI MUINASAJA LÕPUL Muinasaja lõpu eestlane kes ta oli ? *Millised olid eesltased muinasajal, leiame andmeid maapõues.t. *Muistsete vabadusvõtluste kohta on olemas tähelepanuväärne kirjalik ajalooallikas, mida tema tõenäolise autori järgi nim Läti Henriku kroonikaks. *Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks.
1054 Kiievi suurvürst. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. 1030 (6538). aastal võttis Jaroslav koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega ette sõjakäigu Eestisse, kus põletas maha Tarbatu linnuse, ehitas asemele oma kindluse, mille nimetas oma kaitsepühaku järgi Jurjeviks, ning sundis Ugandile peale oma maksud. Jurjev püsis 1061 aasta kevadeni, mil eestlased (Pihkva kroonikates nimetatud sossoliteks) selle hävitasid, liikudes sõjakäiguga kuni Pihkvani. Jaroslavi välispoliitika aluseks olid sidemed Skandinaaviaga ning Bütsantsi mõju õõnestamine. Pilet nr.10 a)ristisõjad *Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud.Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli
elanud läänemeresoomlasi nimetasid venelased tsuudideks. Tsuudid said venelastega väga hästi läbi, aitasid neid isegi sõjakäikudel. 10.sajandi lõpul suhted halvenesid vene vürstid püüdsid oma valdusi Eestimaa arvel lauendada ja siinseid elanikke alistada. Jaroslav Tark tegi eestlaste vastu 1030.aastal sõjakäigu, võitis neid ja rahas Tartu kohale oma tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud, kes aga maksukogujad üsna pea minema kihutasid. 11.sajandi 30-60-ndad aastad olid tähelepänuväärsed aastad Eesti ajaloos, sest suudedi kaitsta oma vabadust ja löödi tagasi venelaste tõsine katse alistada Eesti. "Jutustus möödunud aegadest" on üks tuntud vanem vene kroonika. 7. Muinaseestlaste usund Usund oli muinasaja inimese vaimse elu tähtsaim koostisosa. Üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks oli vägi
Ugandi, Mõhu, Vaiga, Virumaa. Ingvar- Rootslaste kuningas, tuli 600. aastal oma väega Eestisse. Tsuudid- nii nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida poolt Peipsit elanud läänemeresoomlasi vene kroonikates. Kroonikate põhjal tegi Jaroslav Tark 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. Sossol- 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8. Eestlased muinasaja lõpul Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Kolmeväljasüsteem- ühel põllu osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati toas ehk rehes. Oli eestlastele nii elu- kui tootmishooneks. Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridaküla- talud ridas. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal.
Ugandi, Mõhu, Vaiga, Virumaa. Ingvar- Rootslaste kuningas, tuli 600. aastal oma väega Eestisse. Tsuudid- nii nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida poolt Peipsit elanud läänemeresoomlasi vene kroonikates. Kroonikate põhjal tegi Jaroslav Tark 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. Sossol- 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8. Eestlased muinasaja lõpul Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Kolmeväljasüsteem- ühel põllu osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati toas ehk rehes. Oli eestlastele nii elu- kui tootmishooneks. Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridaküla- talud ridas. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal.
Tsuudid - Eestlasi ja mõningaid läänemersoomlasi (ida pool Peipsit) kutsuti tsuudideks (aitasid Vana-Vene riiki). Jaroslav Tark ja Jurjev - Suhted halvenesid X saj. lõpul, kui venelased üritasid Eestit enda võimu alla saada. 1030. aastal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu. Ta võitis ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nmetas Jurjeviks. Sossolid - Sõjaretkel vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Keava linnus Harjumaal. 1060. a vürst maksustas kroonikates sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8. Eestlased muinasaja lõpul (26-29) : Adramaa - põllumaa, mida hariti ühe adraga. Põllumaa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem ühel osal tali-, teisel suvivili, kolmas oli kesaks, levis seoses talirukki kasvatamisega. Rehielamu eestlaste elamu, mida kasutati ka tootmishoonena, ehk viljakuivatamiseks. Sumbkülad - levisid Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ja Saaremaal (talud paiknesid tihedalt koos), Ridakülad - Ida-Eesti voortel
Kaotusele järgneval suvel olevat Ingvari poeg teinud Eestisse eduka tasuretke. *Tsuudid-eestlased ja ida pool Peipsit elanud läänemesesoomlased. Vene kroonikates nimetati neid tsuutideks *Jaroslav Tark- Vene vürst, kes püüdis 1030 aastal oma valdusi Eestimaa arvel laiendada, tehes sõjakäigu eestlaste vastu. Ta võitis eestlasi ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. *Sossol- Izjaslavi kroonikas nimetati sossoliteks eesti hõime. 8. Eestlased muinasaja lõpul Lk. 26-29. (adramaa, kolmeväljasüsteem, rehielamu, sumb-, rida- ja hajakülad, 45 kihelkonda, 8 maakonda pluss 4 väikemaakonda, vanemad, malev) *Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Maa suurust mõõdeti adramaades. *Kolmeväljasüsteem- Põllu ühel osal kasvad teravili, teisel suvivile ja kolmas oli kesaks. See süsteem hakkas levima talirukki kasvatamisel. Üldises sai kolmeväljasüsteem siiski
o Eestlaste suhtes venelastega olid rahulikud, venelased kutsusid Peipsi idapool elanud rahvaid tsuudideks. o X saj vene eesti suhted halvenesid. Kroonika põhjal tegi Jaroslova Tark 1030a sõjakäigu eestlaste vastu, võttis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juru põhjal Jurjeviks. o 1054a sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. o 1060a maksustas Izjaslava kroonikas sossoliteks nim eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Sel toimus suuem lahing. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL o II at kasvas rahavaarv jõudsalt, maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpul elas Eestis vähemalt 150000 in. o Kirjalikud allikad- liivimaa kroonika (kajastab 1184-1227 sündumused) o Peamiseks elatusalaks oli maaharimine- saavutas kõrge taseme
annaabi.ee 
