sajandi eKr. Tragöödiakirjanik. Tema loomingpakatab muretusest ja sobis seega suurepäraselt rahuldama Ateena publiku vajadusi. Sophokles tõi näitekunsti palju uuendusi. Tuntumad tsitaadid: • Keegi ei armasta halva sõnumi toojat • Mu loomuses ei ole liituda vihkamise vaid armastusega • Lootus on see, mis toetab enamikku inimesi • Sellest, kes tuleb omaenda asjadega hästi toime, saab õiglane valitseja • Pole midagi hullemat kui anarhia Sophoklest kutsuti Melissaks(kõrgelt hinnatud mesilane) Sophokles oli äärmiselt andekas spordis ja muusikas ning kõrge iga ei takistanud tal naistega aega veetmast. Tõesed faktid Sophoklese surma kohta puuduvad, kuid räägitakse, et ta lämbus viinamarja süües. Tuntumad teosed: • Aias • Kuningas Oidipus • Elektra
suhteliselt lihtne, paljugi mõjutanud tänapäeva naiste rõivamoode. Levinud on kreeka stiilis kleidid, jalanõud, ning ka soengud ja aksessuaarid. Näitena võib tuua Kreeka mõjutustega ülespandud soenguid ning lihtsa ehitusega ent elegantseid valgeid kleite, mis on inspireeritud Kreeklaste igapäevastest kehakatetest. Kirjanduse ja filosoofia valdkondades tsiteeritakse veel tänagi ja kindlasti ka tulevikus Vana- Kreeka filosoofe ja kirjanikke Homerost, Sophoklest, Aristotelest, Platonit, Sokratest ja paljusid teisi. Homeros kirjutas ka väga tuntud eeposed ,,Illias" ja ,,Odüsseia", mille eeskujul kirjutati ka paljudes teistes maades säärased teosed, näiteks võib tuua Vergiliuse teose, roomlaste eepose ,,Aeneis" , mille peategelane oli isegi Homerose eeposest pärit. Üheks valdkonnaks, mis on väga tuntavate Kreeka mõjutustega, on sport. Ka sellel ajal olid sportlased kõrgelt hinnatud ja neile anti autasusid ja püstitati isegi kujusid
kirg ja soojätkamistung. Seda ka siis, kui too käitumine ei ole otseselt seksuaalne, nagu näiteks raha, karjääri, välise ilu või uhkuse nimel tegutsemine või mingis võistluses võidu taotlemine. (Dan Apter et al, 2006: lk 14) 3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et reguleerida om liikmete seksuaalkäitumist. Monogaamne abielu (ainuabielu) ja mosleminaiste
kirg ja soojätkamistung. Seda ka siis, kui too käitumine ei ole otseselt seksuaalne, nagu näiteks raha, karjääri, välise ilu või uhkuse nimel tegutsemine või mingis võistluses võidu taotlemine. (Dan Apter et al, 2006: lk 14) 3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et reguleerida om liikmete seksuaalkäitumist. Monogaamne abielu (ainuabielu) ja mosleminaiste
ja võlausaldajad nõudsid võlgade tasumist. · Kohtust sõitis Wilde Pentoville vangimajja, kus ta pea paljaks aeti ja ta pidi minema vanni, mille vees olid mitmed end juba pesnud. Vaksalis oodates enne Lõuna- Inglismaale sõitu sülitas talle rahvasaadik näkku. · Vangipõlve teine pool möödus kergemalt, kus tema etendust ,,Salmoné" Pariisis ette kanti ja uus vangiülem talle õnne soovis, tema olusid kergendati ja ta luges isegi Sophoklest, testamenti ja Dante põrgut. · 1897 aastal 19.mail sai ta vangist välja ja saadeti sõprade poolt Bernevali linna Prantsusmaal, kus ta hakkas varsti jälle pillavalt elama. Seal valmis tal juba vangis alatud näidend ,,De Profundi", mille osad võisid hakata ilmuama alles 1960.aastal testamendi kohaselt. Ka kirjutas ta luigelaulu ,,The Ballad of Reading Gaol" · Kahes viimases teoses on ta rääkinud kõige ilusamalt, südamlikumalt ja
mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus. Tragöödia: Corneille, Racine. Stiil retooriline, paatoslik. Antiik kui Euroopa intellektuaalse ühtsuse alus. 4. Millised antiikajast pärit müüdimotiivid on enam levinud Euroopa kirjanduses erinevatel perioodidel (tuua näiteid)? Marx ja Prometheus, Nietzsche ja Dionysos, kristlikud allegooriad vaimu ja keha vastuolust, estetismi ideed, moraaliideed õiglus, kombekus. Oidipus Enne Sophoklest: Homeros, Odüsseia (8.-7. saj. eKr.) 11. rmt., 271-280. Stesichoros Thebais (7. saj.). Aischylos /Laios, Oidipus,/ Seitse Teeba vastu (467 eKr.) Sophokles Kuningas Oidipus (u. 428 eKr., Oidipus Kolonoses (401 eKr.). Euripides Foiniiklannad (u. 411/409 eKr.) Oidipus elab Teebas, Iokaste elab. Seneca Oedipus (1. saj. AD) paatoslik, vägivaldne, isa vaim. Keskaeg: Le Roman de Thèbe (1150). Renessanss: Giovanni Boccaccio De mulieribus claris (1362). L' Edipo Tiranno (Teatro Olimpico 1585.a
arendatud. (Aischylosel paremini, jõulisemalt käsitletud ühiskonna probleemid.) Iseloomulik: Ainestik müütidest. Erinevalt Aischylosest, kes juurdles kõrgemate jõudude mõju üle inimsaatusele, asetas Sophokles rõhu inimese enda tegudele, otsustele ja võitlusele. Inimene on jumalast olulisem. Inimeste käitumise määravad nad ise, mitte jumalad. Jumalad otseselt sündmuste käiku ei sekku, kuid jumalik õiglus pääseb võidule. Sophoklest ei huvitanud sugukonna ega riigi heaolu nagu Aischylost, vaid indiviid, kes trotsib saatust või hakkab vastu riigikorrale. Karakterite loomine ongi Sophoklese kõige tugevam külg: nad on lihtsad, monumentaalsed ja inimlikud; nad on terviklikud natuurid, kes pea kunagi ei kõhkle, valides teguviisi. Sophoklese tegelased kehastavad sügavaid ja õilsaid tundeid, nende traagika on kaasakiskuv. Tegelasi iseloomustab ta vastandamise kaudu (kirglikud ja mõistlikud, otsustajad ja
inimest. Teda peeti üheks vähestest õnnelikest: räägiti, et ta elu oli pikk, ta kirjutas palju suurepäraseid tragöödiaid ja suri, ilma et oleks pidanud kannatama mingit halba. Ateenlased imetlesid tema loomingut niivõrd, et kutsusid teda Melissaks (s.t mesilaseks, keda kreeklased väga kõrgelt hindavad). Sophoklesel oli kaks poega, mõlemad tragöödiakirjanikud. Pärast surma austati Sophoklest kangelaskultuses. SOPHOKLESE DRAAMAUUENDUSED Sophokles kujundas lõplikult kreeka klassikalise tragöödia. Tõi lavale kolmanda näitleja, suurendas näitlejate osa. Vähendas koori rolli koor kommenteerib ja annab meeleolu, väljendab ühiskonna või autori vaateid. Sophokles kasutas 15-liikmelist koori. Vähendas lüürilise luule ja ülespuhutud kõne mahtu Hakkas kasutama dekoratsioone. Triloogia iga tragöödia oli iseseisev lõpetatud tervik.
Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Kuulsaimad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Kreeka tragöödias kehtis kaksikjaotus, tähtis osa oli kooril: Aischylosel kõige suurem, Sophoklesel pigem kommentaatori rollis ning Euripidesel koor tegevusega platoonilistes suhetes (oli laval, kuid sisuline osa väike) Aischylose teostes domineeris religioosne temaatika, veresüü, õnnetused; looming arhailine. Jumalad olid head ja positiivsed tegelased Sophoklest huvitas polisega seonduv: türannia, võimu küsimused. Jumalad olid mõistatuslikud. Euripides käsitles psühholoogilisi probleeme, sisemaailma, temalt säilinud enam teoseid. Võrreldes teistega teosed lihtsamas keeles. Tõi deus ex machina võtte - jumal masinast. Jumalad rohkem negatiivsed, halvad tegelased. Aischylos oli aristokraatlikku päritolu, tema suhtlusringkonda kuulusid mitmed mõjukad tegelased (Perikles, Hieron I). Oli ühiskondlikult aktiivne. Legendi
inimest. Teda peeti üheks vähestest õnnelikest: räägiti, et ta elu oli pikk, ta kirjutas palju suurepäraseid tragöödiaid ja suri, ilma et oleks pidanud kannatama mingit halba. · Ateenlased imetlesid tema loomingut niivõrd, et kutsusid teda Melissaks (s.t mesilaseks, keda kreeklased väga kõrgelt hindavad). · Sophoklesel oli kaks poega, mõlemad tragöödiakirjanikud. · Pärast surma austati Sophoklest kangelaskultuses. SOPHOKLESE DRAAMAUUENDUSED · Sophokles kujundas lõplikult kreeka klassikalise tragöödia. · Tõi lavale kolmanda näitleja, suurendas näitlejate osa. 13 · Vähendas koori rolli koor kommenteerib ja annab meeleolu, väljendab ühiskonna või autori vaateid. Sophokles kasutas 15-liikmelist koori. · Vähendas lüürilise luule ja ülespuhutud kõne mahtu · Hakkas kasutama dekoratsioone.
Tuntuimad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Spohokles, Euripides, (5. Saj. tragöödiast). Erinev loomingus: Erinev suhtumine jumalatesse. Sophoklese ,,Oidipus" on mõistatus. Aischylosel on koori osatähtsus suurem, näitlejate-koori dialoog. Sophoklesel on koor moraliseeriv . Euripidesel ei ole koor seotud sündmustikuga, pigem vahepala. Aischylos mõjub juba 5. Saj. arhailisena. Temal domineerib religioosne temaatika, veresüü, õnnetused, mida ei saa ära hoida. Sophoklest huvitas linnriigiga seonduv- türannia, võimuküsimused. Sophokles on endassetõmbunud, keskendus tegelaste sisemaailmale. Aischylos (525-456 e.m.a). Ateena riigi kujunemisperioodi, Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu poeet, antiiktragöödia rajaja selle kindlakskujunenud laadis, tõeline ,,tragöödia isa". Sündis Eleusises Ateena lähedal, pärines aristokraatia hulgast, nägi türannia kukutamist ja demokraatia võidulepääsu. Pooldas demokraate, kuulus konservatiivsesse rühmitusse
Koori osatähtsus väga suur, dialoog koori ja näitlejate vahel. Arhailine, religioosne temaatika, veresüü teema, õnnetused, mida pole võimalik ära hoida. · Sophokles ,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone", ,,Aias", ,,Elektra", ,,Oidipus Kolonoses". Tema tragöödiad iseseisvad tervikud. Tõi tegevusse kolmanda näitleja. Jumalate käitumine on mõistatus. Koor pigem kommentaatori rollis, moraliseeriv ja peategelase suhtes positiivselt meelestatud. Sophoklest huvitas kaasaja polisega seotud türannia ja poliitika küsimus. · Euripides - ,,Alkestis", ,,Medeia", ,,Hippolytos", ,,Hellenid", ,,Herakles", ,,Helena", ,,Bakhandid" (Dionysosest), saatürdraama ,,Kükloop". Tema muusika äratas suurimat vaimustust, viis kuulajad arust ära. Jumalad on halvad ja negatiivsed. Koor on tegevusega platoonilises suhtes, pole seotud sündmustikuga/tegevustikuga. Teda huvitasid psühholoogilised probleemid. Autorid võistlesid omavahel. 33
Tema näidendeid ei mängitud, raamatud põletati ja võlausaldajad nõudsid võlgade tasumist. Kohtust sõitis Wilde Pentoville vangimajja, kus ta pea aeti paljaks ja ta pidi minema vanni, mille vees olid mitmed end juba pesnud. Vaksalis oodates enne Lõuna-Inglismaale sõitu sülitas talle rahvasaadik näkku. Vangipõlve teine pool möödus kergemalt, kus tema etendust ,,Salmoné" Pariisis ette kanti ja uus vangiülem talle õnne soovis, tema olusid kergendati ja ta luges isegi Sophoklest, testamenti ja Dante põrgut. 1897. aastal 19. mail sai ta vangist välja ja saadeti sõprade poolt Bernevali linna Prantsusmaal, kus ta hakkas varsti jälle pillavalt elama. Seal valmis tal juba vangis alatud näidend ,,De Profundi", mille osad võisid hakata ilmuama alles 1960. aastal testamendi kohaselt. Ka kirjutas ta luigelaulu ,,The Ballad of Reading Gaol". Kahes viimases teoses on ta rääkinud kõige ilusamalt, südamlikumalt ja läbitungivamat
küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - ta on mõrvanud oma isa ja abiellunud emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (st ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu enesetapuga, Oidipus ise torkab endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Sophoklest huvitab inimese saatus. Näidendi mõte seisneb kreeklastele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses. Lihtsaim on näidendit tõlgendada saatusetragöödiana tehku inimene mis tahes, oma saatusest ei pääse ikkagi. Inimese seisund maailmas on ebakindel. Kedagi ei saa pidada õnnelikuks, enne kui ta elupäevad pole õnnelikult lõpule jõudnud. Sophokles näitab oma tragöödias, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel
annaabi.ee 
