koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragdia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad ksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lrilisi dialooge koori ja nitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks. Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest ks (korfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rkis koori nimel. Naisosad tideti meesnitlejate poolt. Niihsti nitlejad kui ka koor kandsid uhkeid rivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja krgete kandadega jalanude ja krgete parukate abil. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Nole asetati mask hlekvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid
Teostes on inimene jumalate kokkupõrke objektiks, võistlevad jumalad ja inimesed vastastikku. Sophokles (5. saj eKr) Saavutas tragöödiavõistlustel rohkem auhindu kui keegi teine. Ta sai hea hariduse ja kasvatuse. Arendas oma isikupärase stiili. Ta loobus süžeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate ja kooriliikmete arvu, lisas lavadekoratsioone. Kirjutas 123 näidendit, tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine. Sophoklesest huvitavad inimsuhted, ta näitas esimesena traagilisust nii, nagu me seda tänapäeval tunneme. Sophokles ei pea inimese üle kohtut, vaid põhjendab tema tegusid ja eksimusi. Ta süžeed on keerukamad, peenemad, paindlikumad ja harmoonilisemad, kui Aischylosel. Tema teost “Kuningas Oidipus”t peetaks kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Euripides(5. saj eKr) Sophoklese silmapaistvam konkurent. Osales 20 korda võitis 5 korda. Polnud väga popp aga
Teostes on inimene jumalate kokkupõrke objektiks, võistlevad jumalad ja inimesed vastastikku. Sophokles (5. saj eKr) Saavutas tragöödiavõistlustel rohkem auhindu kui keegi teine. Ta sai hea hariduse ja kasvatuse. Arendas oma isikupärase stiili. Ta loobus süžeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate ja kooriliikmete arvu, lisas lavadekoratsioone. Kirjutas 123 näidendit, tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine. Sophoklesest huvitavad inimsuhted, ta näitas esimesena traagilisust nii, nagu me seda tänapäeval tunneme. Sophokles ei pea inimese üle kohtut, vaid põhjendab tema tegusid ja eksimusi. Ta süžeed on keerukamad, peenemad, paindlikumad ja harmoonilisemad, kui Aischylosel. Tema teost “Kuningas Oidipus”t peetaks kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Euripides(5. saj eKr) Sophoklese silmapaistvam konkurent. Osales 20 korda võitis 5 korda. Polnud väga popp aga
8 Antiiksuse kujundav roll Lääne-Euroopa kirjandusele Antiiksuse kujundav roll Lääne-Euroopa kirjandusele põhines kuni XVII sajandini rooma, variandi mõjul. Nii renessansiajastul kui ka XVIIXVIII sajandil võeti Euroopas kreeka kirjandust vastu läbi Rooma kirjanduse. Antiikne vool Euroopa klassitsismi tragöödias lähtus hoopis suuremal määral Rooma dramaturgist Seneca kui Aischylosest, Sophoklesest ja Euripidesest; Euroopa selleaegne eepos oli orienteeritud Vergiliuse ,,Aeneisele", mitte Homerose eepostele. Alles XVIII sajandi nn ,,neohumanism" tõi kaasa uue orientatsiooni, mis seekord oli pööratud juba vahetult Kreeka kirjandusele. Orientatsiooni muutus tõi kaasa selle, et XIX sajandil hakati Rooma kirjandust alahindama. Tema tähtsust hakati piirama üksnes ,,vahendaja" osaga, mis olevat olnud tingitud sellest, et ladina keel oli Lääne- Euroopas rohkem levinud kui kreeka keel
Oraator Demosthenes olnud lapsepõlves haiglane, hapra ja õrna kehaehitusega poiss. Eakaaslased panid talle hüüdnimeks „Bataal”, mis tähendas perset. Oraatorikunst huvitas teda varasest noorusest. Kuid algul naerdi ta esinemised välja, kuna kõne oli segane, hingamine katkendlik, ta pudrutas ning väljendus ebaselgelt. Demosthenes kaebas oma ebaõnne näitlejast sõbrale, Satyrosele. Too lubas aidata ja palus Demosthenest lugeda peast mõni katkend Euripidesest või Sophoklesest. Demosthenes luges. Seejärel esitas näitleja sama katkendi, ent nii väljendusrikkalt ja elavalt, et Demosthenesele tundus katkend täiesti uuena. Ta mõistis, kui oluline on treenitud hääl ja esinemise meisterlikkus. Demosthenes sisustas harjutusteks ühe maa-aluse ruumi, harjutas seal esinemist ja arendas häält. Mõnikord viibis ta oma urus kaks-kolm kuud järjest, ajades pool pead paljaks, et oleks häbi välja inimeste hulka minna, kui võitmatu tahtmine peale peaks tulema
südametunnistuspiinade käes. teatega lapse sünnist. Ta tegevust õigustab Klytaimestra on Euripidesel üsna Klytaimestra võimuahnus ja sümpaatne tegelane. hoolimatus. Euripides kujutab õe-venna süümepiinu Sophoklesel puuduvad ema pärast ema tapmist väga realistlikult. kättemaksuvaimud erinnüsed. Erinevalt Aischylosest ja Sophoklesest ei Tähtis on petmise ja kavaluse leia Euripides Orestese ja Elektra ematapule teema. mingit õigustust. "MEDEIA" ,,Medeiat" peetakse Euripidese parimaks teoseks. Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega
Komöödia koor koosnes 24 liikmest, näitlejaid oil 3, peale nende muidugi mitmesugused tummtegelased ja saatjaskonnad, kelle arv polnud piiratud. Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad üksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lõpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lüürilisi dialooge koori ja näitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks.(Lill,A.2004, lk 187) Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest üks (korüfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rääkis koori nimel.(Lill,A.2004, lk 146) Nii näitlejad kui ka koor kandsid uhkeid ja eredavärvilisi rõivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja kõrgete kandadega jalanõude ja kõrgete parukate abil, hiljem kasutati ka kõrgeid peakatteid. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Suures vabaõhuteatris oli näitlejate pikkuse
Komöödia koor koosnes 24 liikmest, näitlejaid oil 3, peale nende muidugi mitmesugused tummtegelased ja saatjaskonnad, kelle arv polnud piiratud. Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad üksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lõpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenis veel lüürilisi dialooge koori ja näitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks.(Lill,A.2004, lk 187) Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest üks (korüfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rääkis koori nimel.(Lill,A.2004, lk 146) Nii näitlejad kui ka koor kandsid uhkeid ja eredavärvilisi rõivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja kõrgete kingadega jalanõude ja kõrgete parukate abil, hiljem kasutati ka kõrgeid peakatteid. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Suures vabaõhuteatris oli näitlejate
Klassitsim:tragöödia esiletõus Inglismaal ja Saksamaal 16.saj.Cleopatra (1552,Seneca mõju) 16saj Inglismaa. Thomas Sackville Gorboduc. Tragöödiad ülikoolides (Sophokles,Euripides) 16.-17.saj vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus Probleem: ladina või kreeka algupära? C.M.Tamerlan Suur, Doktor Faustus (hybrise teema) William Shakespeare. 16.saj Saksamaa: Philipp Melanchthlon, loengud Sophoklesest. Moraali tähtsus.Originaaltruudus 16.-17.saj Romantism:kreeka algupärandid P.B Shelley „Vabastatud Prometheus“ Kreeka tragöödia ja teadus: Sigmund Freud, muusika Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche- uus vaade kreeka tragöödiale. Antiikaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja Sfinks(Anna Haava eestindus) 40.Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta?
k. Antiikdraama taassünd: Dante ja Vergilius, Ovidius jt. Barokk: Jean Racine (1639-1699)?!?!? Antiigist teemad ja tegelased Klassitsism: tragöödia esiletõus Inglismaal ja Saksamaal Cleopatra (1552, Seneca mõju). 16. saj. Inglismaa: Thomas Sackville Gorboduc. Tragöödiad ülikoolides (Sophokles, Euripides). Probleem: ladina või kreeka algupära? Christopher Marlow Tamerlan Suur, Doktor Faustus (hybrise-teema). William Shakespeare 16. saj. Saksamaa: Philipp Melanchthon, loengud Sophoklesest. Moraali tähtsus. Originaalitruudus 16.-17. saj. 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus. Jean Racine (1639-1699) Romantism: kreeka algupärandid P. B. Shelley Vabastatud Prometheus. Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud, muusika: Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale
Cleopatra (1552, Seneca mõju). 16. saj. Inglismaa: Thomas Sackville Gorboduc. Tragöödiad ülikoolides (Sophokles, Euripides). 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus Probleem: ladina või kreeka algupära? Christopher Marlow Tamerlan Suur, Doktor Faustus (hybrise-teema). William Shakespeare 16. saj. Saksamaa: Philipp Melanchthon, loengud Sophoklesest. Moraali tähtsus. Originaalitruudus 16.-17. saj. 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus. Romantism: kreeka algupärandid P. B. Shelley Vabastatud Prometheus. Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud, muusika: Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale.
kindlustab ka kättemaksu, jättes maha teate, nagu oleks võõraspoeg teda häbistanud. 2 Isa needmine põhjustab Hippolytose huku. Jumalate madalus: proloog ja lõpustseen näitavad, et tragöödias on süüdi Aphrodite armukadedus, kes ei suuda leppida, et Hippolytos austab tema asemel Artemist, ja sisendab Phaidrale õnnetu armastuse. ,,Elektra" Orestese ematapu-lugu, kuid erinevalt Aischylosest ja Sophoklesest ei leia Euripides Orestese ja Elektra teole mingit õigustust. Õe ja venna kõrval mõistab Euripides hukka ka jumal Apolloni, kelle tahtel kuritegu toime pandi. ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad" mõlemad seotud Trooja sõjaga, mõlemas antakse sõjast kohutav pilt, kirjeldatakse võitjate märatsemist, Trooja naiste saatust. Kirjeldades müüdisõda, näitab Euripides, et on pika ja hävitava kaasaegse sõja (Peloponnesose sõda 431-404) vastu.
,,Trahhislannad" enne a 430? Heraklese ja Deianeira traagiline saatus. ,,Kuningas Oidipus" a 430? v 428? ,,Elektra" ? Elektra ja Orestese lugu. ,,Philoktetes" a 409 Philoktetese pääsemine inimtühjalt Lemnose saarelt. ,,Oidipus Kolonoses" a 401 - Käsitleb Oidipuse müüdi vähem tuntud tahke: Oidipuse elu lõpupäevi Kolonoses koos tütarde Antigone ja Ismenega ja surmajärgset apoteoosi. · Euripides (485/4 või 480406 eKr) - Erinevalt Sophoklesest ei võtnud Euripides osa ühiskonnaelust. Teda peeti mõtliku loomuga tõsiseks ja kurvameelseks inimeseks, kes elas teistest eemaletõmbunult. Euripides taotles oma teostes üllatuslikkust traditsiooniliste vaadete ja teemade käsitlemisel.Jumalad on Euripidese tragöödiates halvad ja inimestele vaenulikud, justkui käsitamatud loodusjõud. Euripidese tragöödiates kadus varasemate karakterite heroiline olemus
annaabi.ee 
