Kus asub? Pindala ja fakte Epu-Kakerdi soostik on soomassiiv Pärnu ja Jägala jõe ülemjooksul ning Pandivere kõrgustikust läänes. Selle pindala on 36 300 hektarit. Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise
Kuulsaks on saanud veebruarikuine Presidendi suusamatk Aegviidu Nelijärve Jäneda. Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist, Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitsealad ning Naissaare looduspark. Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Eesti suurimal karstialal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita vasakpoolne lisajõgi Tuhala jõgi, mille pikkus on 26 km ja millest 1,5 km voolab maa all. Tuhala karstiala huvitavamaid ilminguid on Tuhala nõiakaev, mis asub Sulu talu õueveerul. See hakkab keema 100 liitrit sekundis vaid siis kui Tuhala jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis. Rahvapärimus ütleb - Nõiakaev hakkab keema kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Tuhala nõiakaev Kokkuvõte
sealsed liigid vajavad seda Mis juhtub kooslusega kui tingimused muutuvad? Temperatuuri järsk tõus- aurumine ületaks sademed ning raba hakkaks kuivama Kuivenduskraavide rajamine- raba kuivamine, liikide hävimine alal Koosluse osakaal Kakerdaja loodusrada asub Kõrvemaa maastikukaitsealal ja on 6,2 km pikkune Kakerdaja raba kuulub suurde Kõrvemaa keskosa hõlmavasse 40 000-hektarilisse EpuKakerdi soostikku Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo Siinsesse Eesti suuruselt kolmandasse soostikku kuulub umbes 50 raba mitmesaja mineraalmaasaarega Toiduvõrgustik Tööjaotus Kasutatud kirjandus http://www.ut.ee/BGGM/vaa tamis/viru.pdf https://martsepp.files.wordpress.com/2012/05/kakerdaja-foto-mart-sepp-22.jpg https://files.voog.com/0000/0030/9870/photos/viru_raba_loodusrada_2_large.jpg http://www.kiisapuit
Läheduses on 11 muistset asulakohta, 30 väikselohulist kultusekivi, 3 kivikalmet, 4 hiiekohta jm. Tuhala kiriku ja mõisapargi vahele jäävas Heinasoos asub Eesti vanim, 3-4 saj. pärinev palktee. Kõige rohkem teatakse Tuhalat "ülekeeva" Nõiakaevu järgi, kuid siinne maastiku- kaitseala, Eesti suurim karstiala pakub enamat. Väikesel maa-alal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita vasakpoolne lisajõgi Tuhala jõgi, mille pikkus on 26 km ja millest 6 km voolab kolme haruna maa all. Põnevat karstimaastikku läbiva matkaraja pikkus on 2,5 km. Raja lähtepunkt asub küla keskel üle jõe asuva Kooli tamme all.Lähim tee kaitseala keskusesse Nõiakaevu juurde viib Tallinn - Tartu maantee 33 kilomeetrilt Kolu teeristist, kust Tuhala Nõiakaevu juurde juhatavad teeviidad. (3) Kokkuvõte
Kõige suuremaks probleemiks põhjavees on liigne raua sisaldus, mis võib olla tingitud vanast torustikust ning ka reostamine. Huvitav on ka teada, et 1994. aastal puhastati Tartumaal puhastamist vajavast heitveest 27,5%, praegu aga juba 99,9%. (viide 8) 12. Sood ja nende areng Tartumaa on väga soine ala. Suuremad märgalad on Emajõe Suursoo, Sangla soostik, Konsu, Valguta, Pupastvere ja Ahja soo (need on üle 13km² suured). Emajõe Suursoo asub Peipsi kaldal Emajõe suudme alal. 61% soostikust on madalsoo, 31% siirdesoo ja 8% raba. Emajõe Suursoo on tekkinud Peipsi vee lõunasse valgumise tagajärjel. Varem oli see ala asustatud, kuna seda tõestab üks mineraalmaasaarelt leitud muinasasula, mis asub ligi 3meetri sügavusel turbakihis. Kõrgveeseisu ajal on enamus mineraalmaasaared vee all ning paistab ainult Meerapalu rabamassiivi lava ning üksikud saarekesed. Suurem osa soostikust, aga kuulub Emajõe Suursoo sookaitsealasse,
Läheduses on 11 muistset asulakohta, 32 väikeselohulist kultusekivi, 3 kivikalmet,5 hiiepaika jm. Tuhala kiriku ja mõisapargi vahele jäävas Heinasoos asub Eesti vanim, 3-4 saj. pärinev palktee. Kõige rohkem teatakse Tuhalat ülekeeva Nõiakaevu järgi, kuid siinne maastikukaiteala, Eesti tegevaim karstiala (188 ha) pakub enamat. Väikesel maa- alal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal (1,5 x 1,2 km) voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita vasakpoolne lisajõgi, Tuhala jõgi, mille pikkus on 26 km ja millest 6 km voolab kolme haruna maa all. Põnevat karstimaastikku läbiva matkaraja pikkus on 2,5 km. Raja lähtepunkt asub küla keskel üle jõe asuva Kooli tamme all. Lähim tee kaitseala keskusesse Nõiakaevu juurde viib Tallinn-Tartu mantee 33. kilomeetrilt Kolu teeristist, kust Tuhala Nõiakaevu juurde juhatavad teeviidad. TUHALA KARSTIALA JA MATKARAJA SKEEM
· 18. sajandi lõpust pärineva peahoone kirjelduse järgi olid Albu mõisahoones esik või hall, saal, elutuba, magamistuba, lastetuba, eestuba, virtina tuba, kirjutus- ehk töötuba ja köök ning lisaks veel mitu ruumi Endla soostik · Endla soostik on soomassiiv Pandivere kõrgustiku ja Vooremaa vahel asuvas nõos · Soostiku pindala on 25 100 hektarit, kusjuures selle pikkus põhjast lõunasse on 25 ja läänest itta 18 kilomeetrit · Soostikust üle poole on madalsoo (58 %), 13 % siirdesoo ja 29 % kõrgsoo · Suurimad rabad on Linnusaare, Tapiku ja Endla. Kivisilla juga · Kivisilla joastik (ka Saka joastik) asub Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas omaaegse Saka mõisa maa-alal ja laskub alla Saka pangast · Joastik koosneb kolmest suuremast astangust ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit ·
Harju- ja Läänemaa maastikulise piirvöö, mis ajaloo käigus on olnud aluseks ka maakondade ja kihelkondade eristumisele ("Eesti maastikud"; 2008). Läänemaa Suursoo on Loode-Eesti suurim soolaam. Läänemaa Suursoo kaitseala hõlmab markantsema osa samanimelisest soostikust (Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost, 1997). Pilt #1 ; http://register.keskkonnainfo.ee Asukoht. Veidi üle poole umbes 17 730 ha suurusest Läänemaa Suursoost moodustab maastikukaitseala. Läänemaa-Suursoo maastikukaitseala asub Harju- ja Lääne maakonnas Harjumaal Padise vallas Änglema ja Hatu külas ning Läänemaal Risti vallas Kuijõe ja Piirsalu külas, Oru vallas
Kesk-Eesti tasandiku piiridesse. Puurmani valla piirkonnas on peamisteks maastikutüüpideks lainjad alluviaaltasandikud, abradeeritud moreentasandikud, jääpaisjärve tasandikud ja märgalad. Põhjast lõunasse läbib valda lammoruga Pedja jõgi, mida selle alamjooksul ümbritsevad ulatuslikud sood. Valla lõunaosa (eriti edelaosa) jääb loodusliku ning väheasustatud Võrtsjärve nõo soorikkasse piirkonda. Valla piiridesse jääb valdav osa Põltsamaa-Umbusi soostikust (kogupindala 8970 ha). Valla kesk- ja põhjaosa jääb Kesk-Eesti tasandiku piiresse. Puurmani vald jääb Põltsamaa ümbruse nõrgalt voorestatud lainja moreentasandiku piirkonda. See on tihedasti asustatud põllustatud ala, mille ääreosa madaldub Põltsamaa-Umbusi soostiku suunas ning asendub Pedja jõe piirkonnas puisniitude ja metsadega. Aluspõhi ja pinnamood: Puurmani valla loodustingimused sõltuvad kõige rohkem aluspõhja ja pinnaehituse erinevustest
kaitse alla 2 Jäärja metskonna kvartalit. 1991. aastal loodi Rongu, Kodaja ja Ruunasoo sookaitsealad. Sookuninga looduskaitseala moodustati nende põhjal 1999. aastal. Eesmärgiks on kaitsta ulatuslikke sooalasid, neid ümbritsevaid metsi ning sealsed kaitstavaid liike. I kategooria liikidest on registreeritud näiteks väike-konnakotkas, kaljukotkas ja must-toonekurg, Sookuninga looduskaitsealale jääb ka metsise mänguala. Kaitsealale jääb 6 sood, need moodustavad umbes 1/3 suurest soostikust, mille lätipoolne osa on samuti kaitse all. Soostik paikneb Sakala kõrgustiku edelaserval ja seal on Edela-Eesti vanimad suurrabad (http://loodus.keskkonnainfo.ee...). Suurimad on Tõrga (1291 ha) ja Rõiküla (1348 ha) sood. Rabades on ulatuslikud jõhvika ja murakaalad. Samuti on neil tähtis veekaitseline osa, sealt lähtuvad näiteks Reiu, Rannametsa ja Ura jõgi. Kaitseala pindala on 5868,6 ha. ( http://loodus.keskkonnainfo.ee... ).
Soodustab reg üleujutused, kaldavallid Näited: Emajõe äärsed sood, Alam-Pedja soo, Laeva soo · Rannikul Soodustab rannavallid ja luited Näited: Tolkuse raba, kerkiva ranniku ribasood: Nõva ümbruses, Tahkuna ps-l, Harasoo (Juminda ps-l) Mineraalmaa soostumist soodustavad veel: · Allikad - allikasood on enamasti väikesed. Neid kohtab kõrgustike jalamil ja oruveergudel Näiteks: osa Endla soostikust · Nõrgkivi moodustumine mustjaspruun Fe, Mn, Al jt metallide ühenditest kiht. · Metsapõlengud · Kopratammid · Inimtegevus teetammide jmt ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine. Järveline teke · Madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevate järvede kinnikasvamine toimub enamasti kogu kaldavööndi ulatuses. Taimkatte vööndid: 1. Mändvetikate kooslus 2
14 ja Lääne-E sood); jõe- ja järvelammidel soodustavad regul üleujutused, kaldavallid (Emajõe äärsed, Alam-Pedja ja Laeva sood); rannikul soodustavad rannavallid ja luited (tolkuse raba, kerkiva ranniku ribasood: nõva ümbruses, Harasoo). Mineraalmaa soostumist soodustavad veel allikad (allikasood enamasti väikesed, kõrgustike jalamil ja oruveergudel, osa endla soostikust), nõrgkivi moodustumine, metsapõlengud, kopratammid, inimtegevus (teetammide ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine). Järveline teke: madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevate järvede kinnikasvamine toimub enamasti kogu kaldavööndi ulatuses (algab vees hõljuvate ja lahustunud ainete settimisega veekogu põhjas, kus kujuneb järvemuda. Veekogu kalda ligidal hakkavad mudal kasvama mitmesugused veetaimed, mille jäänused settivad koos mineraalosakeste ja
Näited: sood Peipsi ja Võrtsjärve madalikul ja Lääne-Eestis · Jõe- ja järvelammidel Soodustab reg üleujutused, kaldavallid Näited: Emajõe äärsed sood, Alam-Pedja soo, Laeva soo · Rannikul Soodustab rannavallid ja luited Näited: Tolkuse raba, kerkiva ranniku ribasood: Nõva ümbruses, Tahkuna ps-l, Harasoo (Juminda ps-l) Mineraalmaa soostumist soodustavad veel: · Allikad - allikasood on enamasti väikesed. Neid kohtab kõrgustike jalamil ja oruveergudel Näiteks: osa Endla soostikust · Nõrgkivi moodustumine mustjaspruun Fe, Mn, Al jt metallide ühenditest kiht. · Metsapõlengud · Kopratammid · Inimtegevus teetammide jmt ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine. Järveline teke · Madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevate järvede kinnikasvamine toimub enamasti kogu kaldavööndi ulatuses. Taimkatte vööndid: 1. Mändvetikate kooslus 2. Penikeele kooslus (kardhein, vesikuusk) 3. Ujulehtedega veetaimede kooslus (vesiroos, vesikupp, vesi-kirburohi) 4
ümbritsevasse soometsa. Tulenevalt kuivendamistest ja turba tootmisest, mida on aja jooksul tehtud ei ole Selisoo puhul tegemist ka looduslikus seisundis oleva sooga. Kuivendamiste ja turba tootmisega on sood oluliselt muudetud, mille tõttu on tema põhja-, ida- ja lõunaosas toimunud metsastumine (Kalm, Kohv 2009: 7-8). Rajatud kuivendusvõrk toimib tänapäevani edukalt (Kalm, Kohv 2009: 51). Töös olevatest proovidest üks osa on pärit Eesti suurimast soostikust, Puhatu soostikust. Puhatu soostik on segatekkeline, moodustunud seljakutevaheliste järvede ja mineraalmaa soostumisel. Soostiku pindala on ilma mineraalmaasaarteta 57 079 ha ja see hõlmab umbes kolmandiku Alutaguse madaliku territooriumist. Soostiku põhjaosas valitseb tasasel reljeefil madalsoo, kust toodetakse turvast. Läheduses asuvad põlevkivikarjäärid on tunduvalt alandanud veetaset, hävitades soostiku kirdeosa. Soojuselektrijaamade lendtuhk
vajadust. V. Masingu põhjalikud teadmised said aluseks soode kaitse vajaduse põhjendamisel ja organiseerimisel. Endla soostiku taimkatte struktuuri ja dünaamika jälgimist alustas V. Masing 1940. aastate lõpus, kasutades teaduses esmakordselt uudset lähenemisviisi aerofotomeetodeid. Aerofototasandilt on tänapäeval jõutud veelgi kõrgemale. Satelliitidelt edastatava informatsiooni abil on võimalik saada ülevaadet mitte üksnes soolaamadest, vaid kogu soostikust koos teda ümbritseva maastikuga. V. Masingu biogeograafilistes töödes on käsitletud erinevate sootüüpide geograafilist levikut Euraasias ning põhjendatud soode kaasaegse mikro- ja mesoreljeefi kujunemist seoses soomassiivide ajalise dünaamikaga. Tema initsiatiivil võeti Tartu Ülikooli õppekavasse biogeograafia loengukursus. V. Masingu geobotaanika-alastest töödest on kõige laiemalt tuntud samuti sooteaduslikud uurimused. Soode klassifikatsiooni alaste töödega on V
annaabi.ee 
