arutleb oluliste ühiskondlike teemade üle, on aastatega tekkinud suur vaatajaskond, kelle seas on nii mehi kui ka naisi. Teda kritiseerivaid inimesi on mitmeid, kuid vähesed on Jaclynit nii- öelda rünnanud tema soo pärast. Nüüdisajal pole ka naisjuhid uus nähtus. Eesti president Kersti Kaljulaid on naine ning kuulub maailma saja kõige mõjukama naise hulka. Naiste ja meeste rollide piirid on aastatega hägusemaks muutunud. Piiride seadmist soorollidele nimetatakse mõnikord seksistlikuks käitumiseks ning seda tolereeritakse järjest vähem. Päris palju aga oleneb lapsevanematest ja nende kasvatusviisidest. Lapsevanemad on esimesed, kes kujundavad oma laste arusaamisi ja veendumusi maailma asjadest. Kui lapsevanem jätab mulje, et on asju, mida ühest soost isik võib teha ja mida mitte, võib see mõjutada lapse hilisemat elu. Täpsemalt tööelu ja ka suhteid teiste inimestega. Lisaks kodusele kasvatusele avaldab suurt mõju ühiskond
rühma poistele suuremat tähelepanu kui tüdrukutele, kuigi sageli on see tähelepanu negatiivse alatooniga ning käskluste vormis. Samuti aitavad nad kaasa soopõhisele ruumi konstrueerimisele ja kohati kinnistavad poiste jõu ja tugevuse diskursust (ja seeläbi domineerimist) tüdrukute suhtes ning paluvad pigem tüdrukuid kui poisse rühmaruumi koristada. Tüdrukud tahavad saada emaks, aga poisid isaks mitte Laste vaateid soorollidele selgitati välja rea lihtsate küsimustega. Näiteks küsiti neilt, milline peaks olema poiss ja milline tüdruk , samuti uuriti ka, millist ametit lapsed tulevikus pidada tahaksid. Ametite osas jagunesid laste vastused kahte kategooriasse reaalseteks ja müütilisteks ametiteks. Reaalsetest ametest mainiti eelkõig politseinikku, sõdurit ja tuletõrjujat, uurijat, ehitajat ja sportlast. Müütilistest elukutsetest mainiti näiteks mereröövlit, rüütlit ja maadeavastajat
Viimased põhinevad kõik kinnistunud stereotüüpidel meeste ja naiste rollidest erinevates elu aspektides. Antud eelarvamuslikel veendumustel ei ole küll sama füüsilisi ja kriminaalseid tagajärgi nagu näiteks rassismil, kuid kahjulikud on need sellegipoolest, kuna mõjutavad suuresti naiste maksustamist tööturul, tulevaste põlvede arusaamu soorollidest, pere ja tööelu ühildamise võimalusi ja selle kulgemist, pinget soorollidele vastamise osas ning palju muud eluliselt olulist, mis viiks meid parema ühiskonna ja sellega paremate inimestevaheliste suhete poole. Stereotüüpidega on suuremal või vähemal määral seotud ennasttäitvad ootused ehk isetäituvad ennustused, millel on muljete loomise juures tähtis roll. Kui inimene arvab teist inimest 3
peame traditsiooniliselt "mehelikeks" või "naiselikeks". Meestel ja naistel, poistel ja tüdrukutel on palju ühist, ometi pööratakse sarnastele omadustele tunduvalt vähem tähelepanu kui erinevustele. Meid on sildistatud "mehelikeks" või "naiselikeks" peetud omaduste ja tunnetega. Laps püüab täiskasvanute eeskuju järgides piirata oma emotsioone nii, et nad vastaksid meie ühiskonnas kinnistunud soorollidele. Sigmund Freud on väitnud, et me kõik tuleme ellu biseksuaalsena, täiskasvanuks saamisel aga surume järk-järgult alla osa oma võimalustest. Praeguseks on selge, et soolist suundumust määrav psüühika osa kujuneb inimesel 5. eluaastaks, seejärel asub ta sisse võtma oma kohta absoluutse heteroseksuaalsuse ja absoluutse homoseksuaalsuse vahelisel skaalal. Selle fikseeringu oletatavad põhjused jagunevad kaheks: sünnipärased ja isikliku kogemuse alusel tekkinud ehk omandatud.
Oma uurimuses on Hyde, 1984 aastal leidnud, et erinevused meeste ja naiste vahel ei pruugi mitte just alati ilmneda. Oma uurimustes üritasid psühholoogidfeministid tõestada, et peamisteks erinevuste tekitajateks on nn. Sotsiokultuurilised faktorid. Psühhooloogide seas, kes on uurinud sooprobleeme ja soolist diferentseeritust on enam tuntud R.Anger, B. Lott, Marecek jpt., kelle märksõnadeks on uus arusaamine ja lähenemine `soole` ja `soorollidele`. Soolisi erinevusi on Eesti mastaabis uuritud erinevatest rakurssidest ja nn.sotsiaalpoliitiliselt on kõige töö ja andmemahukamad olnud seni Tallinna Ülikooli,Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Instituudi ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud monitooringud. Mis puutub meie uuringuspetsiifilisse eripärasse, siis sarnase konkreetse valdkonnaga seotud uuringu leidsime Krist Maanase 2004 aasta töös ` Estonian Peoples Attitudes Towards Punishment,
See on paljude meestele loomupärane. Isa ei torma ka kohe vastsündinut last hüpitama, vaid ootab kuni ta on piisavalt palju kosunud (Sinkkonen, 2001: 74 -76).Ka väikelapse eas on oluline lapse ja isa ühine tegevus. Ühiste mängude abil õpivad isa ja laps teineteist tundma ja samas õpetavad isad lapsele iseseisvust. Isad annavad võrreldes emadega mängudes lapsele rohkem vabadust ja võimaldavad ka rohkem seeläbi lapsel oma võimeid proovile panna. Isa tegevus kujundab lapses ka soorollidele omast käitumist. Isad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ja sellega kujundavad soolise eristamise välja juba enne kooli. Maie Tuulik väidab, et poisil toimub rolliline samastumine isaga 5 7 eluaastal, tüdrukul emaga 4 8 eluaastal. Samastumisele aitavad kaasa soojad ja südamlikud suhted vastassoost vanemaga. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. Viiendast eluaastast võiks pojaga tegelda rohkem isa, sest temalt õpib poeg iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust
Samas ei ole isad ka teadmatud, nad ei torma ka kohe vastsündinut last hüpitama, vaid ootavad kuni laps on piisavalt palju kosunud (Sinkkonen, 2001). Ka lastele on väga tähtis tema ja isavaheline suhe. Ühiste mängude abil õpivad isa ja laps teineteist tundma ja samas õpetavad isad lapsele iseseisvust. Isad annavad võrreldes emadega mängudes lapsele rohkem vabadust ja võimaldavad ka rohkem seeläbi lapsel oma võimeid proovile panna. Isa tegevus kujundab lapses ka soorollidele omast käitumist. Isad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ja sellega kujundavad soolise eristamise välja juba enne kooli. Pedagoogikateadlane Maie Tuulik väidab, et poisil toimub rolliline samastumine isaga 5 – 7 eluaastal, tüdrukul emaga 4 – 8 eluaastal. Samastumisele aitavad kaasa soojad ja südamlikud suhted vastassoost vanemaga. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. Viiendast eluaastast võiks pojaga tegelda rohkem isa, sest temalt õpib poeg iseseisvust,
suguhormoonitasemetest, tema sisemisest ja välimistest suguorganitest ning muudest anatoomilistest eripäradest. Tavaliselt on bioloogilised naised ja mehed. • Soolisus kui ing. “gender” - sotsiaalne sugu (See määrab selle, mida erinevad kultuurid soost loovad) Sotsiaalselt konstrueeritud kategooria, mis eristab ühiskonnas naiselikuks ja mehelikuks peetavaid omadusi, käitumist, ühiskonnapoolseid ootusi naiseks ja meheks olemisele, soorollidele, mis määravad kahe soogrupi võimaluste erinevuse ning nendevahelise hierarhia ja kihistumise. Sotsiaalsed erinevused on kujunenud ühiskondlike suhete ajaloos, muutuvad aja jooksul ja erinevates kultuurides ning on muudetavad. See ei ole taandab ühe indiviidi tunnuseks ja/või üheks fikseeritud karakteristlikuks, indiviidipõhiseks muutumatuks teguriks. • Bechdel-Wallace’i test – Test, mis küsib, et ilukirjanduses oleks vähemalt kaks naist, kes räägivad omavahel ükskõik
meestele kasulikumad kui naistele. Konkreetse religiooni tunnistamine muutis kultuuri suhtumist egalitaarsetesse soorollidesse. Kristlus (protestantism) = egalitaarsemad vaated soorollidesse; moslemid traditsionaalsemad. Klt geograafiline asukoht mõjutab: põhjamaades egalitaarsem, lõunapoolsemates maades traditsionaalsemad vaated, urbaniseerunud klt’id egalitaarsemate vaadetega – korrelatiivsed andmed! Ajalooline vaade soorollidele: 1. „Shifting cultivation“ (alepõllundus) naised teevad suurema osa põllutöid. 2. „plough cultivation“ (põlispõllundus) maaharimine adraga – mehed; naised traditsiooniliselt kodumajapidamistöödele pühendatud, isegi täna analoogsed tendentsid märgatavad klt’ides. Gender essentialization (vähem paindlik sotsiaalselt heakskiidetud käitumisviiside raamistik). USA’s mehed st ei ole kummaline kui naised käituvad mehelikumalt, aga vastupidi ei ole soositud
kujutamise viise. Millistena ilmuvad naised ja mehed teleekraanile? Ehk otsesõnu, kuidas kaamera salvestab või millise pildi loob meestest ja naistest? Kas on olemas mingeid selgeid erinevusi selles, kuidas naisi ja mehi kujutatakse? Kas meeste ja naiste rollid teleekraanil ja selle välises maailmas on vastuolulised? Kas on lihtne kindlaks teha stereotüüpne lähenemisviis soorollidele telesaadetes? Või on see keerukam kui esmapilgul tundub? Sugu on bioloogiline tunnus, mis eristab mehi ja naisi. Kuid ühiskond kipub lisama kõikvõimalikke tähendusi kummalegi sugupoolele. Aja jooksul saavad neist kultuurilistest tähendustest soorollid või identiteedid, mida me nimetame maskuliinseteks või feminiinseteks. Soo aspektile tähelepanu pööramine annab telesaadetele parema kvaliteedi. (http://www.jrnl.ut.ee/telesugu/sugutelepildis.php)
Tüdrukul tugevneb sooline identifitseerimine samasoolise soorolliga Poisid androgüünsemad. Ülikooliaastail väheneb tendents rohkem naistel võrreldes meestega. Sooidentiteet oma bioloogilise soo omaksvõtt; inimese sisemine tunne, et ollaks mees või naine ja ka kas homo- v. heteroseksuaalne c) Sugu kui sotsiaalne konstrukt 12 SOOIDENTITEET Orienteerumine soorollidele Sooeelistus kas ollakse homo- või heteroseksuaalne Noorukiea küsimus Häired sooidentiteedi omandamises Transvestism Transseksualism SOOSTEREOTÜÜP Käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele, ehk liialdatud üldistused meeste ja naiste soorollile vastava käitumise kohta mõjutab sotsiaalkultuuriline käitumine. Traditsioonilised soorolli stereotüübid Ekspressiivsed instrumentaalsed omadused Hoolitsemine < - > domineerimine
koristama ja nõusid pesema; mõni teine aga arvab, et naised peaksid sarnaselt meestele sõjaväeteenistusest osa võtma. Tänane seadusandlus lubab juba lapsehoolduspuhkust võtta nii mehel kui naisel, samas pole ma ise hetkel kindel, kuidas tänapäeva ühiskond sellele reageeriks, kui mees lapsepuhkusele otsustaks jääda. Tänane Eesti ühiskond on selles suhtes veel suures osas juhinduv traditsioonilisest lähenemisest mehe-naise soorollidele. Siiski on feministlikud ideed vaikeslt arenemas, kuid ühiskonna üldine reaktsioon neile tundub olevat paraku veel ignoreeriv. Jääb mulje, et üldlevinud suhtumine praegusel hetkel on siiski järgmine - läbi aegade on eksisteerinud tüüpilised rollid ja tegevused, mis meestele ja naistele omased. Nii näiteks on naiste ülesanne lapsi kasvatada, kodu korras hoida, süüa teha jne, mehe ülesanne on aga perekond finantsiliselt kindlustada ja end kodus mugavana tunda. Ja
Sellega kinnitati naise kui irratsionaalse, peata ostleja kuvandit. Meestele õpetati rauakaupade, masinate või spordikaupade poodides, kuidas olla moodne, kuidas valida kõige kasulikum, uuem masin või vahend. Naiste tööd aga - koristamine, pesupesemine, laste eest hoolitsemine, toiduvalmistamine - seoti läbi näidisköökide jms tarbekaupadega. Seega samal ajal kui tarbimiskultuur kinnitas konventsionaalset mehelikkust ja naiselikkust pikendas see ka soorollidele kodus. Winship (1982) uuris ajakirja Options. 80ndateks pöörduti naise poole kui iseseisva JA naiselku, atraktiivne JA kodu korras hoidev. Tema jaoks asjad on muutunud luksusest (pesumasin või mikrolaineahi) igapäevaasjadeks olemuslikult vajalikeks. Ajakirjad propageerisid seda, et uute asjade tarbimisega saavad naised oma individuaalsus välja näidata. Neile on vaja tutvustada võimalusi, kuidas ,,ennast leida".
annaabi.ee 
