Soomusrongirügement Rügemendi koosseisu kuulusid: Staap I divisjon (soomusrongid ,,Kapten Irv" ja tehnikakompanii, jalaväerühm), II divisjon (Soomusrong nr. 3, kuulipildurkompanii, tehnikakompanii, jalaväerühm) Tehnikatöökoda Töökomando Meditsiiniambulants Soomusrongirügement Soomusrong Nr. 1 Esimene soomusrong Vabadussõjas 10. dets. 1918 sai rindel tegutseva Soomusrongi Nr. 1 ülemaks kapten Anton Irv Soomusrongil asetsenud kahurist tulistati ka esimene kahurilask Eesti Vabadussõjas Soomusrong Nr.1 sai aja jooksul palju täiendusi Rong oli oma lahingutega väga edukas Hukkumised Kuna soomusrongid täitsid oma rolli suurepärastelt siis olid kaotused üpriski väikesed: Kuperjanovi partisanid kandsid suurimat kaotust, nende ridadest langes 70 Soomusrongi nr 2 koosseisus teenisid Vabadussõja ajal 727 isikut, nendest langesid 50 Teiste üksuste kaotused olid 50 piires Kokkuvõtteks
ülemale kindral E. Põdderile Roodus oli formeerimise hetkel ligi 300 õppursõdurit. 23. jaanuariks 1919 oli roodus juba üle 400 õpilase ja sisekaitse ülema korraldusel moodustati sellest Tallinna Kooliõpilaste Pataljon. Pataljoni ülemaks määrati alamaleitnant E. Leithammel. Tallinnas asudes oli õpilastel võimaldatud osavõtt koolitööst. Lahingutegevusest võtsid Tallinna kooliõpilased-juuniorid vabatahtlikena osa rindel võidelnud väeosade koosseisus. Nii oli soomusrongil nr. 2 nelikümmend, soomusrongil nr. 3 kaheksakümmend ja meredessant- pataljonis kaheksakümmend õppursõdurit. Rohkesti teenis juuniore rindel 4. jalaväepolgu koosseisus. Õppursõdurite peamiseks ülesandeks oli siiski sisemise julgeoleku kindlustamine Tallinnas. Kokku käis Tallinna pataljonist läbi umbes 1000 juuniori. Neist võttis lahingutegevusest osa 300 õpilast. Lahingutes langes 25 juuniori ja kaks pataljoni ohvitseri. 3 Tartu koolipoisid
napijooneline.... Linoollõike "Lapsed" trükkimine esialgu äpardus. Alles 1938.a. algul õnnestus Viiraltil saada korralikke tõmmiseid." (M. Levin. Eduard Wiiralt. Eesti Kunstimuuseum, 1998). Antud tõmmise trükkis kunstnik 1943. aastal. Viiralt on esinenud näitustel Helsingis,Pariisis,Kopenhaagenis,Moskvas,Riias,Varssavis,Brüsselis,New Yorgis,Roomas jne. Viiralt võttis Vabadussõjast algusest lõpuni osa, nimelt oli ta soomusrongil dessantväelane. Teenete eest anti talle Maidla mõisa südamest 17 hektarit maad asundustaluks ja ta tuli koos ema, isa ning vendadega Maidlasse elama. Kasutatud allikad: http://www.estarts.ca/artist.php?id=39 http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=11&num=38
kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 6 Muu Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abil album "Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. Viiralt valiti Salon D'Automne organisatsiooni liikmeks 1927. Ka on Eduard Viiralti teoste piltidega marke välja lastud. Viiralt võttis Vabadussõjast algusest lõpuni osa, nimelt oli ta soomusrongil dessantväelane. Teenete eest anti talle Maidla mõisa südamest 17 hektarit maad asundustaluks ja ta tuli koos ema, isa ning vendadega Maidlasse elama. 7 Kokkuvõte Uurimustöö koostamise käigus sain teada palju huvitavat Viiralt elu ja loomingu kohta. Minu silmaring laienes märgatavalt ühe kuulsa ning oma loominguga palju andnud kunstniku võrra. Ka sain kinnitust faktile, et Viiralt on jätnud sügava jälje eesti kunsti ja
ta kergkaalus teise koha, kus jäi alla kümme aastat vanemale maailma- ja Vene rekordipüstitajale ning olümpiavõitjale Pjotr Herudzinskile. Kümme kuud hiljem oli näha Neulandi t Esimene maailmasõda paiskas segamini kogu elu, et sellest kuidagi paremini välja tulla läks ta autojuhiks. Revolutsioonikeerises tuli Riiast Valka tagasi ka Neulandi pere ja Purakülas hakati elujärge sisse seadma. Kui punased tungisid Eestimaale algas Vabadussõda. Neuland oli esiti soomusrongil, seejärel soomusautol. Alfred Neuland oli Antverpenis tõeline imetlusobjekt ja tema võidusumma 257,5 kg oli 12,5 kg parem isegi keskkaalu võitja tulemusest. Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. 2 XII OM oli pärast 1906.a. Ateena vaheolümpiat taas kavas tõstmine. Kergkaalus Neulandile vastast ei olnud.Kuna tõsteprotokolle pole täiuslikult säilinud on avaldatud erinevaid üks nendest: 1. Alfred Neuland(72,5+75+110)
ÕN ühines Kaitseliiduga. Kaitseliidu ülesanne oli korar hoidmine. 28. nov. Algas Vabadussõda. Narva alla olid jõudnud vabatahtlikud, kaitseliitlased. Alla 1000 kaitsja, 200 õpilast, ~80 neist oli Narvast. Ülejäänud mujalt. Toimusid taandumislahingud. Hukkus Harald Triegel, kes käis Jänedal koolis. Ta langes 8 dets 1918 Järve lahingus. 16.dets.1918 Tallinna Koolipoiste rood. Kokku oli seal 284 õpilast, kõik reaalikad olid seal, kuid kõik eriväedes. Kõige rohkem realiste oli soomusrongil nr 2. Hüüdlause oli soomusrongi ,,Üks kõikide, kõik ühe eest". Tallinna Reaalkooli õpilasi sõdis 100tk, neist 4 hukkus. 100st 38 said vabadusristi. 21 inimest üle Tallinna olid 38st. Anton Õunapuu Anton Õunapuu oli pärit Vändrast, ta lõpetas kihelkonnakooli. Ta töötas Tallinnas pangaametnikuna, tegi aktiivselt sporti. Ta käis ka Helsingi võimlemise insituudis. Tagasi tulles sealt hakkas ta paljudes koolides kehalist kasvatust õpetama, ta
Martin Ekströmi juhtimisel, jaanuaris 1919 tuli Põhja Poegade rügement eestlasest koloneli Hans Kalmi juhtimisel. Kokku saabus Eestisse 3500 Soome vabatahtlikku. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis 1918. aasta lõpus Punaarmee edasitungi peatada. 2.5. I 1919 toimusid kogu rindel murdelahingud, 7. jaanuaril algas Viru rindel Eesti väe üldpealetung. Väga tähtis osa selles oli Tallinnas ehitatud 3 soomusrongil, mille üldjuht oli kapten Anton Irv. 9. jaanuaril vabastati Tapa. Järgnes pealetung Tartu suunas. Tartu vabastati 14. jaanuaril. Maarinde ja Utrias maandatud meredessandi üheaegse pealetungiga vabastati 18. jaanuaril Narva. Narva jõe joonel rinne stabiliseerus ning sõjategevuse raskuspunkt kandus Lõuna-Eestisse. 30. jaanuaril peeti lahing tähtsa raudteesõlme Valga pärast (vt Paju lahing). Leitnant J. Kuperjanovi juhtimisel võidelnud partisanid ja Soome Põhja
astumist 11. novembril 1918 pidas Konstantin Treffner kooli aulas õpilastele mälestusväärse sütituskõne oma riigi kaitsmise tarvidusest. Kogu abituurium astus Kaitseliitu ning nende ja paljude nooremate ,,õpilaste sulepead vahetati püsside vastu". Vabadussõjas sõdis kokku üle 2000 õppursõduri, kellest 230 olid Treffneri kooli õpilased. Neist üheksa kooli tagasi paraku enam ei naasnud: seitse poissi langes Kuperjanovi partisanide pataljoni ridades, üks Scoutspataljonis ning üks soomusrongil võideldes. Vabadussõjas osalenud poistele ei olnud kooliellu tagasipöördumine alati lihtne liiga palju oli kogetud. Koolijuht Konstantin Treffner kurtis jaanuaris 1920 oma kirjas sõjaministeeriumile, et ,,kasarmu waimne õhkkond, mille õpilased-sõdurid kooli toowad ja mis alamatesse klassidesse püüab tungida, teeb kooli sihtide saawutamise raskeks, kui mitte wõimatuks". Riik suunas noori sõjasangareid haridusteed jätkama koolimaksust vabastamise ja priide õpikutega.
Peale surma maeti ta auavalduste saatel Augsburgi, kust ta põrm toodi 1999. aastal Tallinna Metsakalmistule. Rebane Eesti sõjaväes 29. augustil 1926, pärast Narva gümnaasiumi lõpetamist, asus Rebane õppima Tondi sõjakooli. Seal läbis ta kadettide kolmeaastased kursused. Aastal 1929 lõpetas ta sõjakooli I järgu diplomiga jalaväe erialal ja ülendati nooremleitnandiks[2].Alfons Rebane sai oma esimeseks töökohaks Tapal asuva 1. Soomusrongi Rügemendi, kus teenis kuus aastat soomusrongil Kapten Irv.26. oktoobril 1931 abiellus Rebane Agnia Soometsaga. Noorpaari laulatus toimus Narvas Peetri kirikus. Järgmisel päeval toimus pulm edasi soomusrongis.24. veebruaril 1933 ülendati Rebane leitnandiks[2].Aastal 1935 lähetati Rebane Kaitseliidu Sakala Malevasse instruktoriks. [2] Rebasele olevat maksnud teenistuskoha kaitseväes tema abikaasa Agniaga seotud juhtum. Sakala malevas oli instruktorite peamiseks ülesandeks treeningute juhtimine ja võistluste korraldamine
Nagu ikka, kaasnes lahingutegevusega mitmesuguseid, ka koomilisi episoode, nagu neid elavad läbi ka selle loo peategelased. Enamik neist episoodidest toetuvad mõnele autentsele juhtumisele, nii nagu need on meieni kandunud Vabadussõja veteranide mälestustes. 3. osa: sõda ei ole mitte kunagi ilus Kevadeks 1919. aastal oli Eesti sõjavägi kujunenud kogu piirkonna kõige olulisemaks sõjaliseks jõuks, kellega pidid arvestama nii punased, vene valged kui baltisaksa Landeswehr. Soomusrongil teenivad ja pidevalt lahinguid löövad koolipoisid vaevalt selle üle palju pead vaevasid, sest lihtsõduri elu koosneb igapäevastest muredest, nagu jalanõud, tubakas ja toit. Nii nagu kõik maailma sõdurid enne ja pärast, nõnda jahivad ka Toomas ja Indrek koos kaaslastega vaenlase varusid, olgu nendeks siis mürsud või sigarid, pannes ennast selle juures mõnikord ka ohtu. Ajaloolist tõepära on neis episoodides küllaga. Mis puutub näiteks Eesti rahvaväe relvadesse
Samba kavandas Anton Starkopf. Kohalik rahvas aitas ehitusele aktiivselt kaasa. Ligi kuue meetri kõrgusele punasest graniidist sambale kanti nii Vabadussõjas kui ka Esimeses maailmasõjas langenute nimed. Kui tavaliselt on sõjas hukkunuteks enamasti mehed, siis Jõelähtme mälestusmärgil alustab Vabadussõjas langenute nimekirja naine- Julie Burchvald, kes hukkus võideldes vabatahtlikuna soomusrongil nr 1. Jõelähtme mälestusmärk avati 23.juunil 1939. aastal. Sambalt eemaldas katte peaminister Kaarel Eenpalu. 1941. aastal võeti ausammas maha ja veeti traktoriga minema. Mälestusmärgi taasavamine leidis aset 24. juunil 1942.aastal. Taastatud sambal suuri purustusi polnud 1941. aastal oli see lahti monteeritud suurema vandaalitsemiseta. Obeliski edasi-tagasi vedamise käigul olid sellest välja tulnud vaid üksikud killud. Lõplik purustustöö leidis aset 1944
pidid nende teoseid tundma õppima. Mõjutusi ka Saksamaal tehtavast ajaloo uurimisest otseselt. Nt saksa ajalookirjutust otseselt vahendanud Hans Oldekop, pärit Tallinnast. Sel ajal (1905 paiku) Tartu Ülikool, kui ülikool vene keelne. Siis läks jätkama õpinguid Saksamaal. Keskendus keskajale, nii Viinis kui Saksamaal õppinud. 1909 kaitses doktorit Põhjamaade ristiusustamisest. Vene armeesse I maailmasõja ajal, Vabadussõja algul sõdib terve Vabadussõja soomusrongil dessantväe komandörina. Vabaduse risti sai. 1919 TÜ rahvusülikoolina, siis iga eesti soost teaduse mees kulla hinnaga. 1919-1924 üldajalooprofessor Hans Oldekop. Lühidalt, kuna sõjas kaotas tervise. Aga aja jooksul üsna aktiivne Ajaloolise Ajakirja toimetamine jne. Tutvustas Saksa ajalookirjutuses toimuvat oma loengutes. Vene ajalooteadus, enne revolutsiooni oli mitmekülgne. Esindatud paljude kuulsate nimedega, eriti vene liberaalne positivistlik ajalooteadus ja selle