radiaalsümmeetrilised? Kuuluvad bilateraalsümmeetriliste loomade hulka, sest olemas selgmine ja kõhtmine pool, vastne bilateraalsümmeetriline 172. Kuidas meritäht karpi sööb? meritäht liibub karbile jalakeste iminappadega, kangutab karbipoolmed lahti, sopistab välja mao ümbritseb sellega karbi pehme keha ja seedib seedib kehaväliselt 173. Mille poolest erinevad madutähed meritähtedest? · keha kaetud soomusjate plaadikestega · kehas selgesti eristuv tsentraalketas, millest lähtuvad peenikesed, sageli harunenud kiired · ambulakraalsüsteem nõrgalt arenenud: jalakestel puuduvad iminapad ja ampullid, liikumiseks kasutab kiiri · liikumisel tsentraalketas substraadist tunduvalt kõrgemal · madrepoorplaat kõhtmisel küljel · söövad laguainet või surnud loomi, ainult mõned on röövloomad · ruumikas sool, kasutavad kiiri toidu suhu toppimiseks
Nende siseehitusele on iseloomulik tüseda esikoore põhikoe kihi esinemine, hästiarenenud endoderm ja peritsükkel. Väliselt eristab risoomi juurest soomusjate leherudimentide olemasolu. 3.3. Varre teiskasv Varre teiskasv (joonis) seisneb uute kudede tekkimises, mille tagajärjeks on juhtkimpude mahu suurenemine ja seeläbi varre
Tüve koor on hallikas- kuni oranzikaspruun. Elupuud on kõrged põõsad või madalad kuni kõrged puud. Koor on noortel õhuke ja Emas- ja isaskäbid peaaegu sile, vanadel rohkete kitsaste asuvad erinevatel lõhedega. Võrsed on soomusjate lehtedega võrsetel, esimesed kaetud, hargnevad rohkesti. Võrsete tippu ei rohkem ladvaosas, Elupuud on Perekond elupuu Thuja moodustu nähtavaid pungi, seal on soomuste viimased võra alaosas. ühekojalised. St käbid vahel kasvukuhik, kust algab võrsete kasv ja Emastel viljuvad vaid on ühesoolised.
varisevad nad varem. Tipuosas rohkem valgust saavad okkad kinnituvad võrsetele radiaalselt, läbilõikes on nad rombjad ja nende tipp on terav. Vähem valgust saavad okkad asuvad võra varjatud osades ebaselgelt kahes reas, on lamedamad, pehmemad ja rohelisemad. 1.1.5Isasõisikud ja emasõisikud Kuuse isasõisikud on 1,02,5 cm pikkused, moodustuvad eelmise aasta võrsete okaste vahele, on alguses ümarad ja punased, pärast tolmlemist ruljad ja kollakad, alusel ümbritsetud heleroheliste soomusjate kattelehtedega. Emasõisikud asetsevad eelmise aasta võrsete tipul, on silinderjad, püstised, helepunased või rohekad. 1.1.6Käbid ja seemned Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 1016 cm, läbimõõt 34 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides, Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil (var
kobar, nutt. Vili: kaun. N: harilik nõiahammas, hulgalehine lupiin, harilik lutsern, valge mesikas, roosa ristik, mägiristik, kahkjaspunane ristik, kassiristik, kuldristik, aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes, harilik koldrohi, aas-hundihammas, haisev jooksjarohi. Sk. Pöögilised - Õiekate lihtne, neljatine kuni kuuetine, sigimik kolmepesaline, igas pesas kujuneb tavaliselt üks pähkel, pähklit ümbritseb lüdi, mis on kaetud soomusjate v. ogajate väljakasvetega. Lehed terved v. hõlmised, igihaljad v. suvehaljad. N: harilik pöök, harilik tamm. Sk. Kaselised - Õiekate lihtne, vähemärgatav, neljatine v. kahetine, õied ühesugulised. Vili: üheseemneline pähkel v. tuulega leviv kahetiivaline pähklike. N: sookask, arukask, madal kask, vaevakask, sanglepp, hall lepp, harilik sarapuu, harilik valgepöök. Taimestik Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu -Eestis
konteinerid kevadel tagasi oma kohale. 3.10. Perekond mikrobioota - Microbiota Eestis veel viimastel aastakümnetel haruldane olnud, kuid nüüdseks jõudsalt levima hakanud mikrobioota (Microbiota decussata) on suurepärane, kuni 0,3 meetri kõrgune ning 2...5 meetrise läbimõõduga ringja võraga pinnakattepõõsas. Mikrobioota on meil täiesti talvekindel ning haiguste ja kahjuritevaba, talveks lillaka okkavärvuse omandav soomusjate lehtedega põõsas. Võra on sedavõrd tihe, et sellest umbrohu läbikasvamine on välistatud. Liik on valguslembene, kuigi suudab kasvada ka poolvarjus (siis jääb võraketas veidi hõredaks). Mullaviljakuse suhtes ei ole eriti nõudlik. Sobivaks lõimiseks on saviliivad ja liivsavid. Liigset mullaniiskust ei talu, eelistab pigem kuiva mulda. Mikrobioota sobib pinnakattetaimeks, kiviktaimlatesse, terrassidele, astangutele, nõlvadele, kividele ja
kambium - kiiresti paljunevate ja väljakujunemata rakkude rühm, mille tegevuse tõttu vars ja juur jämenevad puiduosa- taime juhtkoe osa, mida mööda liiguvad vesi ja selles lahustunud mineraalained niineosa- taime juhtkoe osa, mida mööda liiguvad fotosünteesil moodustunud ained pung- soomustega kaetud võsu alge risoom- jämenenud maa-alune vars, mis kujult meenutab juurt mugul- paisunud ja varuaineid säilitav varre- või juure osa sibul- lühike maa-alune vars koos lihakate soomusjate lehtedega, millesse taim talletab varuaineid ja millega paljuneb isasõis- õis, milles on tolmukad ja emakat pole emasõis- õis, milles on üks või mitu emakat, tolmukad aga puuduvad õisik- õite kogum idanemine- idu (loote) arenema hakkamine idu-ehk loode- uue taime alge seemnes (koosneb idujuurest, iduvarrest, idupungast ja ühest või kahest idulehest) mükoriisa- ehk seenjuur- sümbioos seene ja taimejuurte vahel võsu- taime maapealne osa
Meil kasvab kõrge põõsana või madala puuna. Eesti üks suuremaid mägi-ebaküpresse kasvab Järvseljal (17 m), kuid küllalt suuri puid on ka erakogudes mujalgi. Haljastuses sobib kasvatamiseks noorena veidi soojematesse kohtadesse istutatuna (kaitstud põhja poolt), nii üksikpuudena kui grupiti. Vormidest esineb meil sagedamini: Chamaecyparis pisifera 'Filifera' Kuni 10 m kõrgune niitjavõrseline mäbiebaküpress. Oksad pikad, rippuvad, harvade külgvõrsetega. Soomusjate lehtede paarid asuvad üksteisest kaugel. Lehed rohelised, siseküljel valged. Chamaecyparis pisifera 'Plumosa' 10-20 m kõrge puu tiheda koonusja võraga, laiuvate okste ja sulgjate võrsetega. Okkad lühinõeljad, 0,3...0,4 cm pikad, rohelised, talvel nõrgalt pruunikad. Chamaecyparis pisifera 'Plumosa Aurea' Sarnane eelmisega, ainult võrsed on tipuosas (säravkollased) kuldkollased. Chamaecyparis pisifera 'Squarrosa' Võib kasvada 10...12 m kõrgeks
Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. Paljasseemnetaimede elutsüklit vaatame hariliku männi näitel. Sporofüüt on kuni 50m kõrgune puu, mis elab kuni 400 aastaseks. Harunemine on külgmine. Tüvi on hästi välja arenenud, sellel paiknevad männasena külgharu. Võsude kasv on monopodiaalne. Võsud on kaetud pruunide soomusjate lehtedega. Nende kaenlas paiknevad lühivõrsed, mis kannavad kahekaupa asetsevaid nõeljaid lehti. Nõeljad lehed ehk okkad on ristlõikes lame-kumerad, nende keskel kulgeb kaks juhtkimpu. Eoste moodustumine algab 30-40-ndal eluaastal. Sporofüllid on koondunud kahesugusteks käbideks, mis omavahel tugevasti erinevad, kuid tekivad ühel taimel. Isaskäbid paiknevad rühmadena, emaskäbid – üksikult.
pärast viljastumist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. Paljasseemnetaimede elutsüklit vaatame hariliku männi näitel. Sporofüüt on kuni 50m kõrgune puu, mis elab kuni 400 aastaseks. Harunemine on külgmine. Tüvi on hästi välja arenenud, sellel paiknevad männasena külgharu. Võsude kasv on monopodiaalne. Võsud on kaetud pruunide soomusjate lehtedega. Nende kaenlas paiknevad lühivõrsed, mis kannavad kahekaupa asetsevaid nõeljaid lehti. Nõeljad lehed ehk okkad on ristlõikes lame-kumerad, nende keskel kulgeb kaks juhtkimpu. Eoste moodustumine algab 30-40-ndal eluaastal. Sporofüllid on koondunud kahesugusteks käbideks, mis omavahel tugevasti erinevad, kuid tekivad ühel taimel. Isaskäbid paiknevad rühmadena, emaskäbid üksikult. Isaskäbi tekib soomuse kaenlas lühivõrse asemel, tema pikkus on 4-5mm, läbimõõt 3- 4mm
pärast viljastumist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. Paljasseemnetaimede elutsüklit vaatame hariliku männi näitel. Sporofüüt on kuni 50m kõrgune puu, mis elab kuni 400 aastaseks. Harunemine on külgmine. Tüvi on hästi välja arenenud, sellel paiknevad männasena külgharu. Võsude kasv on monopodiaalne. Võsud on kaetud pruunide soomusjate lehtedega. Nende kaenlas paiknevad lühivõrsed, mis kannavad kahekaupa asetsevaid nõeljaid lehti. Nõeljad lehed ehk okkad on ristlõikes lame-kumerad, nende keskel kulgeb kaks juhtkimpu. Eoste moodustumine algab 30-40-ndal eluaastal. Sporofüllid on koondunud kahesugusteks käbideks, mis omavahel tugevasti erinevad, kuid tekivad ühel taimel. Isaskäbid paiknevad rühmadena, emaskäbid üksikult. Isaskäbi tekib soomuse kaenlas lühivõrse asemel, tema pikkus on 4-5mm, läbimõõt 3- 4mm
muutused kõri ja kesknärvisüsteemi ehituses, erutusseisundis tulevad kõrge häälega piuksumine (ei nurru, ei kräunu), mõistuslik alaareng, südamerikked, oht enesevigastuseks. Geenmutatsioonid: autosoomsed ja suguliitelised (hemofiilia, daltonism jms). Autosoomsed jagunevad tinglikult kaheks: a.) sellised, mis põhjutavad morfoloogilisi muutusi (lühisõrmsus; ihtüoosi teatud vormid, raskema vormi esinemissagedus 1: 300K- nahk aseneb soomusjate plaatidega, huuled ja silmalaud on pahupidi, karvutus) ja b.) ainevahetus häired (fenüülketonuuria; I tüüpi diabeet). Riigieksami küsimused: Downi sündroomi kohta- äratundmine (karüotüübilt), haiguse põhjuste seletamine ja downi sündroomi sidumine sünnieelse diagnostikaga. Geenmutatsioonide kohta peab teadma ülesannetes (peast peab teadma hemofiilia ja daltonismi pärandumist), kõigi teiste puhul on
annaabi.ee 
