Parts (ja peale tolle haavata saamist kapten Anton Irv). Ning kitsarööpaliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Albert Peters. Pärast Valga raudteesõlme vallutamist 1919. aasta veebruaris, kui soomusrongidele avanesid uued löögisuunad Pihkva-Irboska, Volmari (Valmiera) ja Hopa (Ape), tekkis vajadus hakata rongide tööd koordineerima. 20. veebruaril 1919. aastal koondati kõik soomusrongid ja neid teenindavad remontrongid Soomusrongide Divisjoniks, mille koosseisu lülitati ka soomusautode kolonn, soomusrongide divisjoni tagavarapataljon, soomusrongide kuulipildujakursus ja mõned väiksemad allüksused. 10. märtsil 1919. aastal kinnitas sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner Soomusrongide Divisjoni ajutise koosseisu, kusjuures divisjoni ülem sai diviisiülema õigused administratiiv- ja distsiplinaaralal. Operatiivselt allusid soomusrongid jalaväediviisi ülematele, kelle vastutusalas nad parasjagu asusid. Pärast Karl Partsi haavatasaamist 23
Jalaväesoomukid Rain Ramm 10c Soomustatud masinate areng algas Esimesest maailmasõjast, kui tekkis vajadus rünnata hästi kaitstud positsioone. Nii tekkisidki esimesed soomusmasinad tankid ja ka soomusrongid. Soomusrongid mängisid suurt rolli ka Eesti Vabadussõjas. Soomusautode ajalugu algab sellest, kui erinevad lahingmasinad asetati autodele ning kaeti õhukese, 9 millimeetri paksuse soomusega. Autodele paigutati ka kuulipildujatorn. Esimesed soomusautod jõudsid lahinguväljale 1914. aastal ning nendeks olid Rolls-Royce ja Lanchester. Neid kasutati vaid kiireteks rünneteks, sest oma halva läbibuse tõttu ei sobinud nad läänerinde kaevikusõtta. Lanchesteri kasutati ka pilootide evakueerimiseks lähinguväljalt
- Relvastuse paranemine ja varustuse suurenemine - Soomusrongide ja -autode valmistamine Johan Laidoner - sõjavägede ülemjuhataja Landeswehr- baltisaksa vabatahtlikest koosnev maavägi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti valitsust Eesti Rahvavägi - Eesti armee, tegutses vabadussõja päevil 23.06.1919 - Võnnu vallutamise päev, Eesti Rahvavägi vs Landeswehr, Võidupüha Johan Pitka - Eesti merejõudude juhataja, soomusrongide ja soomusautode ehitamise algataja, Kaitseliidu üks loojatest. 02.02.1920 - kirjutati alla Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingule. Jaan Poska - ühendatud Eestimaa kubermangu komisjon, Tartu rahulepingu sõlmimisel oli delegatsioonijuht, osales Eesti esimese põhiseaduse koostamise juures Tartu rahuleping- Esimesena tunnustab Eestit kui riiki Venemaa, teisena Soome. Tartu rahuleping lõpetab sõja Soomes ja toob ka sinna iseseisvuse. Asutav kogu- Eesti esimene esinduskogu
haardeoperatsioonidel võrreldav Ameerika kodusõja aegadega. Laidoner ei lasknud end segada Esimese maailmasõja käigus kujunenud mõttestambist, mis üldse eitas ratsaväge. Vastupidi, loodi terveid ratasakoondisi, mis saavutasid koos juurdeantud üksustega teistest relvaliikidest silmapaistvamaid tulemusi. Eriti eesrindlikuks tuleb lugeda väikeste kergekoondiste loomist, kus ratsaeskadron toimis koos soomusautode ja motoriseeritud jalaväega. Sõjaväe isikkoosseisu osas langetas Laidoner kaks eriti olulist otsust. Nähes rahva madalamat võitlusmoraali sõja algul, loobus ülemjuhataja ajutiselt katseist sundmobilisatsiooni läbi viia ja andis 29. detsembril korralduse luua vabatahtlikest valikväeosad. Nimelt need üksused tõidki pöörde Vabadussõja kulgu. Kui kriis oli möödas, muudeti löögiüksused tavalisteks väeosadeks, kuid valikväeosades juurdunud traditsioonid säilisid ka hiljem.
Soomusauto meeskonnas koos vahetustega oli kokku 11 meest. Varustuse vedudeks rindele oli ,,Tasuja" juurde kinnitatud veel ka üks veoauto koos kahe autojuhiga. 13. jaanuaril 1919.a sõitis ,,Tasuja" Lõunarindele, kus see Orava mõisa all vajus läbi vaenlase poolt rikutud sillakatte. Kuna autot polnud vaenlase tule all enam võimalik päästa, pandi see põlema. ,,Tasuja" oli ainus Vabadussõjas kaotatud soomusauto. Selle nimi anti hiljem ühele sõjasaagiks saadud soomusautole (vt LISA 6.1) Soomusautode relvastuseks oli kahuritornis üks 37 mm lühikese rauaga kiirlaskekahur, kasemattides kaks raskekuulipildujat Maxim, kinnitatud puust pukkidele ja auto esiküljel üks 7,7 mm kergekuulipilduja Madsen. Lahingusse sõites võeti kaasa kahurile 200-300 mürsku, raskekuulipildujale 40-50 padrunilinti a' 250 padrunit ja kergekuulipildujale 25-35 padrunisalve a' 36 padrunit. Lisaks oli kaasas veel padruneid kastides ja käsigranaate. Kokku
detsembril 1918 Kaitseliidu baasil maakonniti ja tähtsamais linnades looma vabatahtlikke löögiüksusi. Need üksused tõidki pöörde Vabadussõja käiku. Teine oluline otsus oli oma Sõjakooli käivitamine juba sõja ajal. Nii jäi Eestimaa pind suurematest sõjakahjustustest puutumata. Laidoneri leidlikkust võis ka näha ratsaväe kasutamises, milleks suhteliselt halb side ja hõre rinne andsid suuri võimalusi. Ratsaväge tugevdati soomusautode ja motoriseeritud jalaväega ning ratsavägi, tegutsedes raudtee läheduses, tegi koostööd soomusrongidega. Sel ajal ei olnud Eesti armee halvemini relvastatud kui sõjas osalenud väikeriigid. Eesti sõjaväel oli 2000 kuulipilujat ja 500 suurtükki, 10 soomusrongi, 12 soomusautot ning 40 lennukit. Eesti armee oli Läänemere idakaldal nõrgem vaid Poola armeest ja meie laevastik oli tugevaim noorte Läänemere riikide hulgas.
november 1918 2. veebruar 1920) Põhjused: *Nõukogude Venemaa soovis impeeriumit taastada endistes piirides *Tuginedes relvadele, vallandada revolutsioonid ka mujal Euroopas 29.nov 1918 Narvas Eesti Töörahva Kommuun(Jaan Anvelt) enamlaste sõnul iseseisev riik, nõukogude vabariigi loomise katse. Sõja algus eestlastele ebaedukas: *Punaste ülekaal *Kesine relvastus ja väljaõpe *Puudus ühtne juhtimine *Meeste madal võitlusmoraal Murrang 1918/19 aasta vahetusel: *Soomusautode ja -rongide loomine (Juhan Pitka) *Meredessandid *Vabatahtlike arvel armee kasvas, Kalevlaste Malev, Skautspataljon, Kuperjanovi pataljon *Sõjavägi allutati ühtsele juhtimisele (Johan Laidoner) *Välisabi Soomest(raha/relv), Rootsi, Taani, Inglismaa, USA 6. jaanuar 1919 Eesti vägede pealetung Aprill 1919 Asutava Kogu valimised (August Rei) EV Valitsus Otto Strandman Juuni November 1919 Landeswehri sõda Läti territooriumil (Rüdiger von der Goltz) 23
kõvakäelise riigipea ametissemääramiseks) Riigipöörde kavasse vaid vähesed (Päts, Laidoner, kohtuminister Müller, kaitseminister Lill, kaitsevägede staabiülem Nikolai Reek) Eelmänguks on 5 vab. sõjalasi sümpatiseerinud kõrgema sõjaväelase teenistusest vabastamine ning vab. sõjalaste nimekirjade koostamine. Tondi kaitseväe aspirandid kontroll südalinna ja Toompea üle. Piirati siise EVL residentsid ja vahistati kohalviibijad. Kaitseväe soomusautode rühm võttis kaitse alla Toompea lossi, pealinna poole relvastatud jõud. 12. märtsil suleti EVL, kõigil ülejäänutel lubati tegutseda, kui hoiavad eemale poliitikast. Puhastustöö riigiasutustes vab. sõjalastest. Arreteerimised. Valitsusele ei tekkinud aktiivset vastasrinnet. Enamik rahvast aktsepteeris, et pol. propaganda on väsitanud, pingelangus teretulnud, dem. kitsendusi peeti ajutisteks, valitsuse selja taga enamik poliitilisi jõude.
kõvakäelise riigipea ametissemääramiseks) Riigipöörde kavasse vaid vähesed (Päts, Laidoner, kohtuminister Müller, kaitseminister Lill, kaitsevägede staabiülem Nikolai Reek) Eelmänguks on 5 vab. sõjalasi sümpatiseerinud kõrgema sõjaväelase teenistusest vabastamine ning vab. sõjalaste nimekirjade koostamine. Tondi kaitseväe aspirandid – kontroll südalinna ja Toompea üle. Piirati siise EVL residentsid ja vahistati kohalviibijad. Kaitseväe soomusautode rühm võttis kaitse alla Toompea lossi, pealinna poole relvastatud jõud. 12. märtsil suleti EVL, kõigil ülejäänutel lubati tegutseda, kui hoiavad eemale poliitikast. Puhastustöö riigiasutustes vab. sõjalastest. Arreteerimised. Valitsusele ei tekkinud aktiivset vastasrinnet. Enamik rahvast aktsepteeris, et pol. propaganda on väsitanud, pingelangus teretulnud, dem. kitsendusi peeti ajutisteks, valitsuse selja taga enamik poliitilisi jõude.
Sama aasta 11. novembril, kui Saksa okupatsioonivõim oli lagunemas, moodustati Burgerwehri eestlastest liikmetesi Eesti Kaitse Liit, milline nimi mugandas peagi ka ametlikus kirjapildis Kaitseliiduks. J. Pitka valiti vastloodud kaitseliidu juhatuse esimeheks ja kindralmajor E. Põdder ülemaks. Juba vabadussõja esimesel päeval, 28. novembril 1918 sõitis Pitka improviseeritud soomusrongiga Narva rindele. Järgnevalt oli ta tegev nii soomusrongide kui ka soomusautode ehitamisel, meeskondadega komplekteerimisel ja rindele saatmisel. J. Pitka põhitööks sai aga EV sõjalaevastiku organiseerimine, mille esialgu väheste laevadega ta võttis alates 23. detsembrist ette dessante Põhjarannikule punaväe tagala desorganiseerimiseks. Oma esimese Eesti Vabariigi sõjaväelise auastme sai J. Pitka 22. aprillil 1919, saades kapteniks( vastab praegusele mereväekaptenile ). Viis kuud hiljem 21.
Dmitri Parski, kelle juhtimisel algasid ettevalmistused läände tungimiseks. 7. armee oli see väekoondis, mis tegutses otseselt Eesti piiridel. Selle juhatajaks määrati Nikolai Hendrikson, kes pidi väga hästi tundma Eesti olusid. 7. armee osad Eesti piiridel jagati 2 löögigrupeeringuks (üks neist koondus põhja poole Jamburgi grupp, mille põhiliseks löögijõuks oli 6. kütidiviis, kuhu kuulus 3 kütipolku, 1 ratsapolk, soomusautode divisjon jne, lisaks 6. diviisile oli toetuseks juurde antud Balti mere madruste salk, nn soome kommunistipolk ja 3 punast eesti kommunistide polku. Jamburgi grupis oli kokku ca 7000 aktiivset võitlejat (täägid ja mõõgad). 7000-st umbes 2500 olid eestlased. Jamburgi grupi peamiseks löögisuunaks oli Peterburg- Narva-Tallinn. Lisaks peamisele löögisuunale olid ka 2 vähemtähtsat suunda. Said alguse Vsknarva juures ja jätkama sissetungi Kesk-Eesti suunas. Vasknarva-Rakke- Koeru-Paide
Riigikaitse Eesti Vabariigis 19201940 Pärast Vabadussõja lõppu demobi- liseeriti Eesti sõjavägi järk-järgult. Kehtima jäi üldine sõjaväeteenistuse kohustus, mille kestust lühendati esi- algu kahelt aastalt pooleteisele aastale maavägedes, hiljem enamikus väelii- kides ühele aastale. Eesti sõjavägi koosnes maa-, mere- ja õhuväest. Rahuaegne koosseis ei üle- tanud 13 000 meest. Maaväes oli 1940. aastal neli diviisi, kuhu peale jalaväe kuulusid soomusautode ja -rongide, suurtükiväe-, tanki-, side-, pioneeri- ja ratsaväeüksused. Mereväe arenda- Anton Irv (18861919), Eesti ohvitser, mise suurimaks saavutuseks sai kahe kapten; soomusrongide ülem; langes 1919. aasta aprillis ülimoodsa allveelaeva Kalev ja Lem- bit soetamine. Mere poolt tagasid Tal- riaalkaitse põhimõtet ja korraldada linna kaitset tugevad rannapatareid mobilisatsiooni, moodustati kaitse-
annaabi.ee 
