Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Add link

Soome keele käänded - sarnased materjalid

ains, essiiv, ainsus, asti, omastav, sihitav, osastav, nimetava, akusatiiv, alale, nded, partitiiv, seen, illatiiv, genitiiv, iesti, mitmuses, sarnasust, selgub, jalgsi, paljajalu, kusjuures, evases, 1971, jalan, iltaan
1
odt

Eesti Keele Käänded .

Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus...

Eesti keel - Keskkool
40 allalaadimist
1
docx

Eesti keele käänded

Eesti keele käänded Nimetav Kes? Mis? Kass, tarretis Kassid , tarretised Omastav Kelle? Mille? Kassi, tarretise Kasside, tarretiste Osastav Keda? Mida? ...

Eesti keel - Põhikool
61 allalaadimist
6
pdf

Soome keele hääldus

HÄÄLDUSNIPID I HÄÄLDUSNIPID II HÄÄLDA KÕIK HÄÄLIKUD VÄLJA! “T”, “L”, “N”, “S” TUMEDAD! korkea talo (puhek. korkee talo) KAKS ÜHESUGUST TÄHTE PIKALT! Tallinna, koti, kissa, kassi, ...

Soome keel - Põhikool
13 allalaadimist
1
doc

Tööleht: eest keele käänded

Hea tööleht harjutamaks eesti keele käändeid.

Eesti keel - Põhikool
97 allalaadimist
16
pdf

Soome keel

VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöör- delõppudes tagavokaalsetes sõnades –a ja eesvokaalsetes sõnades –ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui sõna tüves esineb kas või üksainus A, O või U, on käände-ja pöördelõppudeski A. Kui aga A, O, U puuduvad, siis Ä. Liitsõna puhul tul...

Soome keel - Keskkool
26 allalaadimist
6
odt

Единственное число Множественное число Падеж ...

Kategoriseerimata -
38 allalaadimist
16
doc

Morfoloogia. Eesti keele käänded

Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist ...

Eesti filoloogia - Tallinna Ülikool
47 allalaadimist
53
pptx

Ladina keel käänded

...o-tüvelised III -is -um, konsonant- ja -i-um i-tüvelised IV -us -u-um u-tüvelised V -ei -e-rum e-tüvelised Käändsõnad · LK, nagu saksa, kreeka ja vene keeles, on kolm grammatilist sugu. Soolise kuuluvuse määrab nimisõnadel harilikult sõna lõpp, mõnikord ka tähendus. · Grammatilisi arve on LK kaks. · Meditsiiniterminoloogias tarvitatakse käänetest põhiliselt Nom., Gen. · Omadussõna põhivormideks on tema kõikide sugude ainsuse nominatiiv...

Ladina keel - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
18 allalaadimist
12
pdf

Soome-Ugri keelkond

6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj ...

Eesti keele ajalugu - Keskkool
69 allalaadimist
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

...morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele tähendusele vastab üks vorm. Sellist tüüpi esindavad türgi (ja üldse turgi keeled), polüneesia ja altai keeled, ungari ja ka soome keel rohkem kui eesti keel. 3) flekteerivad e fusiivsed keeled ­ neis on nii tunnuseid ja lõppe kui ka liiteid, kuid need liituvad tüvele sedavõrd keerukate muutumisprotsesside käigus, et tüve, tunnust ja lõppu on üksteisest raske eraldada. Sõnamuutmises on oluline osa tüve teisenemisel, tüvesises...

Eesti keel - Tartu Ülikool
382 allalaadimist
9
doc

Eesti keele reeglid

...send ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasian...

Eesti keel - Keskkool
85 allalaadimist
14
odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

...üütel, Pontu Nt ,,Bullerby lapsed", ,,Meil aiaäärne tänavas" Kuud ja nädalapäevad Maailmajaod, riigid, kohad Filmid ja näidendid Nt mai, oktoober, laupäev Nt Euroopa, Soome, Kapa- Nt ,,Viimne reliikvia", ,,Kevade" Kohila Pühad ja tähtpäevad Ajalehed, ajakirjad TV-saated Nt jõulud, kadripäev, Nt Eesti Päevaleht, Pere ja Nt ,,Kodu keset linna", ,,Aktuaalne jaanipäev ...

Eesti keel - Põhikool
121 allalaadimist
42
docx

Morfoloogia alused

...ille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju. Sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks, sõna lihttüvi ei muutu. Igal sõnaosal on oma kindel grammatiline funktsioon (soome, ungari, türgi-tatari keeled). c) polüsünteetilised keeled Semantiliselt tähtsad elemendid antakse edasi seotud vormi abil. Nt lause öeldis ja tema laiendid moodustavad ühe sõna. Ühte pikka sõnasse võib olla liidetud isegi terve lause (inuiti e eskimo ...

Eesti keel - Tartu Ülikool
13 allalaadimist
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

... Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele tähendusele vastab üks vorm. Sellist tüüpi esindavad turgi keeled, polüneesia ja altai keeled, ungari ja ka soome keel rohkem kui eesti keel.  3) flekteerivad e fusiivsed keeled – neis on nii tunnuseid ja lõppe kui ka liiteid, kuid need liituvad tüvele keerukate muutumisprotsesside käigus, nii et tüve, tunnust ja lõppu on üksteisest raske eraldada. Sõnamuutmises on oluline osa tüve teisen...

Eesti keel - Tartu Ülikool
75 allalaadimist
46
docx

Erikursus eesti keele ajaloost 2014 (TÜ) - sõnauurimus

...eisteski keelkondades (nt tšuvaši ja mongoli). Algselt võis olla selle sõna puhul tegu lastekeelse häälitsusega, millel on häälikuliselt ajendatud tüvi. (Ibid) KEEL EMA liivi jemā vadja, soome, isuri, Aunuse karjala, lüüdi, emä vepsa eenetsi e, εε saami eamis ungari eme neenetsi ńebba nganassaani ńemii sölkupi...

Eesti keel - Tartu Ülikool
4 allalaadimist
9
docx

9.klassi eesti keel

...hvik Hõbekass) riigi nimed (Rootsi Kuningriik, Eesti Vabariik) kohanimed (Tartu maantee, Kooli tee, Kaspia meri) taevakehad/tähtkujud (Põhjanael, Suur Vanker, Kaalud, Jäär) tooted (Oravakese kommid, Tallinna kilud) kohanimest tulnud täiendsõna (Soome kelk, Rooma number) ehitised (Pikk Hermann) autod/margid (Ford Sierra) perioodikad ehk ajalehed ja -kirjad (Pere ja Kodu) 2 autasud (Maarjamaa Risti orden) VÄIKESE TÄHEGA: nädalapäevad (reede)...

Eesti keel - Põhikool
22 allalaadimist
1
docx

KÄÄNDED

KÄÄNDED KÄÄNETE EDASIANDMINE Küsimus Ainsus Mitmus Käändelõpp Tunnus Käändelõpp 1. Nimetav Kes? - (ains.tüvi) -t (nominatiiv) Mis? 2. Omastav Kelle? -n ...

Soome keel - Keskkool
6 allalaadimist
46
doc

Käänded Euroopa keeltes

...............................................................................................................................6 3.1. Toomas Helpi põhjendus, miks eesti keeles ei ole 14 käänet....................................................................7 4. SOOME KEELE KÄÄNDED..........................................................................................................................8 5. INGLISE KEELE KÄÄNDED JA EESSÕNAD...........................................................................................11 5.1. Peamised inglise keele e...

Keeleteadus - Põhikool
7 allalaadimist
27
doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

...tika reeglid. Silbi alguses võib eesti keeles olla tavaliselt ainult üks kaashäälik. Samuti ei saa silbi alguses esineda kaashäälikuühendeid, mis aga lubatud inglise keeles. Näide: mi|ni|sty. Selliseid sõnu, kus silbi algul on üks kaashäälik on eesti keeles sõnavaras 90%. Soome-ugri ja muganenud laenusõnades on üks kaashäälik. Hiljem on meie keelde juurde tulnud ka sõnu, kus esineb kaashäälikuühendeid. Näide: klaver, plats, traktor. Laensõna, mis on laenatud enda keelde, aga keelde mugandatud, mille puhul puudub võõrsõnade tunnused. Eesti keeles ei saa esimes...

Eesti keel - Keskkool
134 allalaadimist
13
doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637)...

Eesti keel -
52 allalaadimist
5
docx

10.klassi eesti keele grammatika

... Maailmas on umbes 4000-5000 keelt ja neid kõiki ei ole võimalik kokku lugeda, kuna on väga väikse rahvaarvuga kõnelevaid keeli ja on raske eristada murdeid. Kõige populaarsem keel maailmas on mandariinikeel ehk hiina keel. Eesti keel kuulub Uurali keelkonna Soome-Ugri keelte läänemeresoome allrühma. Meiega samasse keelerühma kuulub soome-, karjala-, vepsa-, isuri-, vadja ja liivi* keel. Keele teket arvatakse olevat seotud inimese peas oleva keeleresonaatoriga ning, et inimene ei saanud häälikuid hääldada enne, kui muutus kahejalgseks. See muutis h...

Eesti keel - Keskkool
96 allalaadimist
8
doc

Eesti keele materjal

... rahvusvaheline üliõpilaste päev minister, direktor, professor, 3) ametinimetused, auastmed kindral 4) keeled, rahvused eestlane, vene keel ajalugu, matemaatika, eesti 5) õppeained keel ...

Eesti keel - Keskkool
195 allalaadimist
10
doc

Eesti õigekeel

... kes____________, kes_______________, kelle________________ c) segaalistuvuses, mille puhul on alistuvaid lauseid mitu (asetsevad segamini alistavate lausete või nende osadega): Põllumehed, kes end täiendasid kutsehariduskeskuses, sõitsid pikemale praktikale Soome, kus, kui see on võimalik, veedetakse ka suvepuhkus, milleks ilmad on kindlasti sobivad. __________, _______, kes________, kus, veedetakse________, kui_______, milleks_________ Märkused 1....

Eesti keel - Keskkool
227 allalaadimist
14
doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi...

Eesti keel - Tartu Ülikool
51 allalaadimist
6
doc

Ülevaade eesti keele uurimisest

...rgperiood. 1924 ­ ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused": keel kui tööriist, mis vajab pidevat täiustamist: esteetilisus, omapärasus, otstarbekus ja lühidus. ,,Keele kaunima kõlavuse poole," ,,Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Sõnavara rikastamine: laenamine, eriti soome keelest ja murretest, sõnamoodustus ja tehistüved. (näiteks sõnad aurik, päevakord, tuletissõna kattuma, tehissõna relv, selmet, kolp, julm soome keelest, haldama soome keelest, tehissõna veenma, sarm prantsuse keelest). Grammatika: soovitas i-mitmust (suuris, raamatuile), lühikest mitmuse part...

Eesti keel - Keskkool
35 allalaadimist
8
docx

Morfoloogia konspekt

...s, kollaseks, sinuks tunnus -ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre (vrd küla, jõgi, meri) on sisseütleva vormid. 2. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia, foneetika. Nende omavahelised seosed. Semantika – tähendusõpetus. Keeleteaduse haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ja tähenduste muutusi, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Leksikoloogia – keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara. Süntaks – lauseõpetus. Grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust: milli...

Eesti keel - Tallinna Ülikool
54 allalaadimist
2
doc

KÄÄNDED

KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS nimetav kes? mis? õnnelik lammas õnneliku/d lamba/d omastav kelle? mille? õnneliku lamba õnnelikku/de ...

Eesti keel - Põhikool
12 allalaadimist
4
doc

Reeglid eesti keelel

Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! K...

Eesti keel - Põhikool
76 allalaadimist
11
docx

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse

...aamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid (vaja 2keelset inimest). · Sotsioloogiline (nt kõnelejate arvu järgi). Uuritakse keelte ohustatust. Keeled hakkasid 19.saj a...

Eesti keel - Tartu Ülikool
72 allalaadimist
1
docx

Kääned

... kellena? millena? rattana ratastena ed 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? rattata ratasteta 14. Kaasaütlev kellega? millega? rattaga ratastega Eesti keele 14 käänet NIMISÕNAD OMADUSSÕNAD ARVSÕNAD ASESÕNAD kes? mis? missugune? mitu? mitmes? hiir hall (värvus) kaks tema kivi külm neljas see haigla ...

Eesti keel - Põhikool
24 allalaadimist
19
xlsx

Käänamine ja pööramine

9. klassi eksamiks

Eesti keel - Põhikool
45 allalaadimist
7
doc

10. klassi eesti keele kordamine

Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja h...

Eesti keel - Keskkool
265 allalaadimist
28
docx

Eesti keele ajalugu

... grammatisatsiooniprotsesside uurimisega. Iseseisva uurimisvaldkonnana tõusis huvi keskmesse 1980.–1990. aastatel 2 Näiteks komitatiivi kujunemine: kansak > kāsak > kāsa? > kāsa > kâs > kas > -ka > -Ga (vrd soome kansa ‘rahvas, selts’,kansak ‘seltsi (kuhu?)’ Grammatisatsioonimehhanismid: 1. desemantisatsioon 2. reanalüüs 3a. laiendus 3b. analoogia 4. dekategorisatsioon Grammatisatsiooniprotsessi universaalsus: Suur osa grammatisatsiooniprotsesse toimuvad maailma keeltes (olenemata nende suguluse...

Eesti keele ajalugu - Tartu Ülikool
51 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun