· 2006. aastal sai ta Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia festivali "Eesti muusika päevad" korraldamise ja Eesti kaasaegse muusika propageerimise eest. · Eesti Rahvusringhääling on 2008. aastal välja andnud Timo Steineri autoriplaadi "Pilved tulevad vahele". Looming Steiner on loonud väga palju erinevat muusikat, mis erineb vahel üksteisest kui öö ja päev. Tema repertuaaris on nii kurbasid kui ka lõbusaid teoseid, teoseid sooloinstrumendile ja ka orkestrile. Enamus juhtudel ei oleks aru saada, et teosed on sama persooni poolt loodud, kuna nad erinevad teineteisest niivõrd palju. Tema teostes on on mitmeid mõjutajaid, nagu Philip Glass ja Arnold Schönberg. Muu hulgas on helilooja kirjutanud ka filmimuusikat sellistele filmidele nagu ,,Klass" ja ,,Riigireetur", samuti ka seitsme osalisele seriaalile ,,Klass: elu pärast". Timo Steiner on kirjutanud: · Lavamuusikat · Orkestriteoseid
· Eesti regilaulust inspireeritud maalähedane stiil. · Ergas rütmipulss, modaalharmoonia ja kromaatiline tonaalsus,heterofoonia ja polüfoonia, variantne ja variatsiooniline arendus, impulsid eesti kirjandusklassikast, rahvalik huumor. · Orkestrimuusika, instrumentaalkontserdid, kammermuusika, kooriteosed Anti Marguste on kirjutanud: Lavamuusika Kujundusmuusika Teosed sooloinstrumendile/sooloinstrumentidele ja orkestrile Rahvalik muusika Ansambliteosed Levimuusika Teosed sooloinstrumendile Orkestratsioonid ja seaded Vokaal-ja koorimuusika Lastemuusika
Lisaks paarikümnele originaalmaterjalil põhinevale teosele on ta loonud ligi 700 rahvaviisi- ja 500 koraalitöötlust kooridele, kümmekond eesti tantsu- ja lauluviisidel põhinevat süiti erinevatele puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele, samuti seadeid sümfooniaorkestrile. Kreegi looming jaguneb orkestriteosteks (nt ,,Vigala labajala valts" sümfooniaorkestrile), teosteks sooloinstrumentidele/sooloinstrumendile ja orkestrile (nt süit kanneldele ja sümfooniaorkestrile ,,Kevade hommik") , ansambliteosteks (,,Pärnumaa süit"), teosteks sooloinstrumendile (,,Luige lugu", ,,Läksin mina metsa kõndimaie") ja vokaal- ning koorimuusikaks (nt ,,Meil aiaäärne tänavas"). Trükis on tema loomingust ilmunud vaid murdosa ja laulupidudelgi pole tema teoseid palju, peamiselt nende tehnilise keerukuse tõttu. Kreeki loomingu mahukaima osa moodustavad vaimulike rahvaviiside seaded
Populaarsed on tema laulud lastesaatest ,,Buratino tegutseb jälle", nukuteatrilavastustest ja kontsertetendusest "Limpa". Tauno Aintsi ,,Marss" puhkpilliorkestrile saavutas esikoha Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivali loomingukukonkursil 2001. aastal. 2007. aastal määrati Tauno Aintsile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium. Orkestriteos "2film" pälvis "Eesti muusika päevad 2007" heliloojapreemia. Looming: On kirjutanud lavamuusikat, orkestriteoseid, ansambliteoseid, teoseid sooloinstrumendile, koorile, levimuusikat, kujundusmuusikat, ja dZässmuusikat. Kristel Tammesalu 11M
Esiettekanne: Taani Raadio Sümfooniaorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 22.05.2008, Taani Raadio kontserdisaal, Kopenhaagen Tellija: Léonie Sonnings Musikfond Kirjastaja: Universal Edition Teosed keelpilliorkestrile Nt: Für Lennart in memoriam [Lennartile] President Lennart Meri matusteks 2006 7´ keelpilliorkester Esiettekanne: Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 26.03.2006, Tallinna Kaarli kirik, President Lennart Meri matuseteenistus TEOSED SOOLOINSTRUMENDILE / SOOLOINSTRUMENTIDELE JA ORKESTRILE Nt: Passacaglia 2003/2007 5' 1 või 2 viiulit, vibrafon (ad lib), keelpilliorkester Esiettekanne: Gidon Kremer (viiul), Kremerata Baltica, dirigent Gidon Kremer; 4.06.2007, Ludwigskirche, Saarbrücken, Saksamaa Kirjastaja: Universal Edition Lamentate Austusavaldus Anish Kapoorile ja tema skulptuurile "Marsyas" 2003 35´-40´ klaver, sümfooniaorkester: 3222, 4220, timpanid, löökpillid, keelpillid
pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Enam tuntud on sümfooniline poeem "Finlandia"(1899) ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". TEOSED süit "Karelia"(1893) ; "Kevadlaul"(1894) ; Vabamüürlaste rituaalimuusika(1927) sümfooniad: Sümf. nr.1, e-moll(1899) ; Sümf. nr. 2, D-duur (1901-02) ; Sümf. nr. 3, C-duur(1907) Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf. nr. 7, C-duur(1924) sooloinstrumendile ja orkestrile: viiulikontsert, d-moll(1903) ; kaks serenaadi viiulile ja orkestrile nr.1, D-duur(1912) lavamuusika: Arvid Järnefelt "Surm"(1903;1911) ; W.Shakespeare "Kaheteistkümnes öö"(1909) ; "Torm" (1925) kammermuusika: keelpillikvartett, B-duur(1889) ; sonaat viilile ja klaverile, E-duur(1915) klaveriteosed: kuus impromti(1893) ; klaverisonaat, f-duur(1893) kooriteosed ja kantaadid: "Jäägrimarss"(1917) ; "Oma maa"(1918) ; "Hümn"(1925)
ROMANTISM 1. Romantismi mõiste ning selle valdkonnad Romantism - 19. saj Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Läbivad teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Tundekunst. Kirjandus -> romantismi eelkäija sentimentalism ja tormi ja tungi liikumine 18. saj lõpul. Sentimentalismi meistriteos J. Wolfgang Goethe ‘’Noore Wertheri kannatused’’ — õnnetu armastuse temaatika. Romantismiajastu kirjanikud Prosper Merimee, Aleksandr Puškin. Tormi ja tungi kirjanduslik liikumine (Goethe, Herder, Schiller) — mõju näitekirjandusele = vabadust armastavad kangelased. Maalikunst -> dramaatilised süžeed, ajalooline temaatika — teiselt poolt püüdlus jäädvustada looduse poeetilist ilu. Näited: C. D. Friedrich ‘’Kahekesi kuuvalgel’’ või Eugene Delacroix ‘’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. Muusika -> dünaamika mitmekesisemaks, rütmilisi kontraste, tempolised leiud ja muutused, otsiti uusi kooskõlasi,...
kompositsiooni keerukus. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis ta kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst. · Intermetso vahemäng · Nokturn- lühike instrumentaalpala (enamasti klaverile). Väljenduvad lüürilist meeleolu · Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim · Etüüd (prantsuse étude) on tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile. · Prelüüd (prantsuse keeles prelude) on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. · Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa
hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. *1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. *1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori ja soololaulud. LOOMING "Karelia"1893 Süit "Karelia"1893 "Kevadlaul"1894 "Finlandia"1899 ... Sooloinstrumendile ja orkestrile Viiulikontsert, dmoll1903 Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile.Nr.1, Dduur 1912 Lavamuusika Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " 1898 W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö"1909 Arvid Järnefelt: "Surm" 1911 W.Shakespeare: "Torm"1925 Kammermuusika Keelpillikvartett, Bduur 1889 Sonaat viiulile ja klaverile, Eduur 1915 Klaveriteosed Kuus impromti 1893 Klaverisonaat, fduur "Tule sünd" 1902 ... Jean Sibeliuse muusikat austatakse ja armastatakse eriti
· ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus" (1907) · ,,Dryadi" (,,Drüaad")(1910) · ,,Aallottaret" (,,Okeaniidid")(1914 ) · ,,Tapiola" (1926) Lavamuusika: · Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " (1898) · Arvid Järnefelt: ,,Kuolema" (,,Surm")(1903) · August Strindberg: ,,Svanevit" ("Luigevalgeke") (1908) · W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö" (1909) · Arvid Järnefelt: "Surm" (1911) · W.Shakespeare: "Torm" (1925) Sooloinstrumendile ja orkestrile: · Viiulikontsert' d-moll (1903) · Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile(Nr.1 D-duur (1912)) Kammermuusika: · Keelpillikvartett B-duur (1889) · Sonaat viiulile ja klaverile, E-duur (1915) Klaveriteosed: · Kuus impromti (1893) · Klaverisonaat F-duur (1893) Kooriteosed ja kantaadid: · "Armastav" · Üheksa laulu meeskoorile a capella "Sanels"(1898) · "Laul Lemminkäisele" (1894) · Kantaat "Tule sünd" (1902)
Kirikuoreli ülesandeks oligi algul (umbes 12.–13. sajandil) ainultkoorilaulu algustooni andmine ja sellel praktilisel eesmärgil oligi orel Lääne kirikusse lubatud. Hiljem hakati orelit kasutama liturgilise laulu saatmisel. Klahvid muutusid väiksemaks ja klahvikäik kergemaks, seega oli võimalik orelit juba sõrmedega mängida. Girolamo Frescobaldi (1583–1643), keda nimetatakse "itaalia Bachiks", oli esimene, kes hakkas muusikat kirjutama orelile kui sooloinstrumendile. Ta kirjutas Tokaatasid, Ricercare, Canzonasid, mida 1 sai esitada iseseisva paladena orelil. Temalt on tuntud kolm kogumikku: "Fiori Musicali"(1635) – missad orelile ning kaks kogumikku "Toccatas"(1613) ja "Partitas"(1636). 3. Orelite olukord Eestimaal 16.–17.sajandi orelid Eestimaal Eestimaal oli 16. sajandil tähtis sündmus Martin Lutheri reformatsioon, mis tõi endaga kaasa
üks vene klassikalise sümfoonia rajajatest, Vene rahvusliku balletimuusika rajaja, maailma balletiklassika. 3. Olulisemad väikevormid klaverile. 19.sajandi klaverivirtuoosid. Väikevormid - instrumentaalminiatuurid: o sõnadeta laulud o nokturn - ööpala, õhtu- ja öömeeleolust inspireeritud muusikaline miniatuur o etüüd - tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile o prelüüd - eelmäng, tänu Chopinile prelüüd pole enam sisejuhatus, vaid eraldi teos. o tantsuzanris muusika- valss, masurka, polonees jne. Virtuoosid - Chopin ja Liszt 4. Muutused sümfooniaorkestri koosseisus 19.sajandil. Sümfooniaorkestri koosseis kasvas Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju vaskpillidele ventiilid puupillidele klapisüsteem keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen
5, es-duur Keelpillikvartett, B-duur Viis jõululaulu klaveri saatel 1915 1889 1895-1913 Sümfoonia nr.6, d-moll 1923 Sonaat viiulile ja klaverile, Mitmesuguseid helitöid Sümfoonia nr.7, C-duur E-duur 1915 Vabamüürlaste 1924 Klaveriteosed rituaalimuusika 1927 “Tapiola” 1926 Kuus impromti 1893 Sooloinstrumendile ja Klaverisonaat, f-duur 1893 Muusika Kuulamine: Sibelius „Finlandia“ - See on Jean Sibeliuse sümfooniline poeem, mis on tema tuntumaid teoseid. Selle esimene versioon valmis 1899. aastal ja ümbertöötatud versioon 1900. aastal. Algne pealkiri oli Suomi Herää ('Soome ärkab'). Finlandiale kirjutas sõnad Eino Leino ning hiljem Veikko Antero Koskenniemi ja Wäinö Sola. 1967 valiti Finlandia Biafra riigihümniks. Algselt kirjutati „Finlandia“ 1899
s. 9.04.1969 · poeetiline ja nägemuslik muusika, hüpnootilised rännakud looduse ja rahvapärimuse, inimhinge ja alateadvuse maastikel · lummavad meloodiad, tundlik harmooniakoloriit, polüfoonia ja heterofoonia, varjundirikkad orkestrivärvid, eesti rahvaviisi põhjatu allikas, eksootiliste kultuuride peegeldused · ansambli ja orkestrimuusika, teosed sooloinstrumendile, koorimuusika ja ooperid Õppis Nõmme Muusikakoolis. Lõpetas 1987. aastal TMKK Alo Põldmäe kompositsiooniklassi, 1994. aastal Eesti Muusika ja Teatriakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi ja omandas 1999. aastal samas professor Jaan Räätsa juhendamisel magistrikraadi. Õpingute ajal osales ta noorte arranzeerijate meistrikursustel Hilversumis (Holland, 1997) Metropole
ahelvalss. 21. Mõisted: kammerlaul, laulutsükkel, väikevorm, pedaliseerimine, etüüd, ooper,kastraatlaulja,juhtmotiiv,libretist,libreto,retsitatiiv,kankaan,ahelvalss,operett Kammerlaul ehk lied-klaverisaatega soololaul;laulutsükkel-temaatiliselt või mõne muu tunnuse põhjal kokku kuuluvate teoste seeria.;väikevorm- laul,klaveripala,viiulipala;pedaliseerimine-pedaaliga akordide ühendamine;etüüd-tehnika harjutamiseks mõeldud lühiapala sooloinstrumendile;ooper-muusikaline lavateos,milles on ühendatud laulmine,instrumentaalmuusika,näite-,tantsu-ja kujutav kunst;kastraatlaulja- kunstlikult sälilitatud kõrge poisihääl täiskasvanud meeslauljal;juhtmotiiv-tegelast iseloomustav lühike sissejuhatus;libreto-ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst;libretist-ooperiteksti kirjutaja;retsitatiiv-kõnelaul,kõnemeloodiat jäljendav
klassitsism iluideaaliks pidas antiikmaailma, taotleti mõistusepärasust, vormikooskõla, zanri ja stiili puhtust klaveritrio on klaverile, viiulile ja tsellole või klaverile ja 2 muule keel või puhkpillile loodud helitöö komponeerimine on helitöö loomine komöödia on lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend konservatoorium on muusikakõrgkool kontsert on suur mitmeosaline helitöö ühele või mitmele sooloinstrumendile ja orkestrile; helitööde avalik ettekanne kontrapunkt on üheaegselt kõlavate meloodiate kooskõla, ka üldine polüfooniaõpetus, iseseisvate meloodiate üheks tervikuks ühendamise teooria koomiline ooper on komöödialik kõnedialoogidega ooper koor on suurem kollektiiv ühiseks laulmiseks, harvemini orkestripalade esitamiseks koraal on katoliku kiriku ühehäälne saateta, ladinakeelse tekstiga koorilaul
Kodumaale on tema mõjutus olnud muidugi väga suur. LOOMING "Karelia"1893 Süit "Karelia"1893 "Kevadlaul"1894 "Finlandia"1899 Sümfoonia nr.1, e-moll 1899 Romans C-duur, keelpilliorkestrile 1903 Sümfoonia nr.2, D-duur 1901/1902 "Drüaad"1910 "Pohjola tütar" 1906 Sümfoonia nr.3, C-duur 1907 "Öine ratsasõit ja päikesetõus"1907 In memoriam, leinamarss 1909 "Okeaniidid"1914 Sümfoonia nr.5, es-duur 1915 Sümfoonia nr.6, d-moll 1923 Sümfoonia nr.7, C-duur 1924 "Tapiola" 1926 Sooloinstrumendile ja orkestrile Viiulikontsert, d-moll1903 Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile.Nr.1, D-duur 1912 Lavamuusika Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " 1898 Arvid Järnefelt: "Surm" 1903 August Strindberg: Svanevit ("Luigevalgeke") 1908 W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö"1909 Arvid Järnefelt: "Surm" 1911 W.Shakespeare: "Torm"1925 Kammermuusika Keelpillikvartett, B-duur 1889 Sonaat viiulile ja klaverile, E-duur 1915 Klaveriteosed Kuus impromti 1893 Klaverisonaat, f-duur 1893
o 5 osa klassikalise 4 asemel o Armastatu teema o Juhtmotiiv-motiiv, mis läbib kogu teost (klassikalises sümfoonias teemad vahetuvad) FREDERIC CHOPIN (1810-1849) Poola rahvusliku muusikakoolkonna rajaja. Staarpianist. Valdavalt väikepalad klaverile Prelüüd ,,Vihmapiiskade prelüüd''- sai iseseisvaks palaks Chopini etüüdid on kontsertetüüdid - etüüd,,Revolutsiooniline etüüd'' Prelüüd - barokkajal eelmäng fuugale Etüüd - tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile Oopus- helilooja teos/teoste grupp, mis on märgitud järjekorranumbriga Masurka - Poola külarahva tants, ¾ taktimõõdus, kiire, punkteeritud rütmiga, rõhk 2./3. löögil Polonees - Poola kõrgseltskonna tants, mis rändas 17.-18. saj. ka mujale Euroopasse. ¾ taktimõõdus, aeglane, pidulik sammumine Nokturn- ööpala. 18. saj instrumentaalansambli teos, mida esitati õhtustel/öistel vabaõhukontsertidel Ballaad- lüüriline instrumentaalpala; Chopin tõi kirjandusest
Orkestriteosed: 1985 Sümfoonia nr 1 (konservatooriumi diplomitöö), op 7 1992 Sümfoonia nr 2 ,,Põhjanael" (,,Armastuse lahinguväljadel"), op 38 1996 ,,Hjakutake komeet" mandoliiniorkestrile, op 60 1999 ,,Sky & Music LTD." keelpilliorkestrile 2002 ,,RX Cassiopeiae" keelpilliorkestrile, op 82 2007 ,,Piirimeeste aastaajad" puhkpilliorkestrile, op 107 18 ,,Kassiopeia" - seade mandoliiniorkestrile Teosed sooloinstrumendile/sooloinstrumentidele ja orkestrile: 1984 Sümfoniett viiulile ja keelpilliorkestrile, op 5 1991 Klarnetikontsert ,,Varjutusmuutlikud kaksiktähed", op 33 1998 Viiulikontsert nr 1 ,,Perseiidid", op 65 2000 Klaverikontsert ,,Minikontsert", op 76a 2001 Flöödikontsert ,,Leoniidid", op 78 2006 Viiulikontsert nr 3 (Satelliitkontsert ,,Trigangulatsioon" ), op 105 2006 Viiulikontsert nr 2 ,,Perpetuum mobile", op 102 Ansambliteosed:
Kirikuoreli ülesandeks oligi algul (umbes 12.13. sajandil) ainult koorilaulu algustooni andmine. Sellel praktilisel eesmärgil oligi orel Lääne kirikusse lubatud. Hiljem hakati orelit kasutama liturgilise laulu saatmisel. Klahvid muutusid väiksemateks ja klahvikäik muutus kergemaks, seega oli võimalik mängida orelit juba sõrmedega. Girolamo Frescobaldi (1583 1643), keda nimetatakse "itaalia Bachiks" oli esimene, kes hakkas orelile kirjutama muusikat kui sooloinstrumendile. Tema kirjutas Tokaatasid, Ricercare, Canzonasid, mida sai esitada iseseisva paladena orelil. Temalt tuntud on kolm kogumikku: "Fiori Musicali"(1635) missad orelile. Kaks kogumiku "Toccatas"(1613) ja "Partitas"(1636). Muuseumis on mänguatomaadid, mis töötavad kellamehhanismi abil ja need on üleskeeratavad . Hakati kasutama 19. sajandi lõpul . Kolmas saal muuseumis oli rahvapillide saal . See saal oli Assauwe tornis . Seal olid: kandled, torupillid,
annaabi.ee 
