........................................................................ 7 2 JÄRV Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse järvenõgudeks. Järved saavad oma vee vihmaveest ja lumesulamisveest. Ka jõed ja ojad toovad järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid maailma suurim järv on soolaseveeline. Paljud järved asuvad piirkondades, mis olid kunagi jääjõgedega ehk liustikega kaetud. Liikudes tekitasid liustikud maapinda lohud. Kui jää sulas, täitusid need süvendid veega. Järvenõgusid on tekkinud ka maakoore liikumise tagajärjel. Vulkaanid ja maavärinad tekitasid maakoores süvendeid, mis jõgede või allikate veega täitusid. Järveäärsete asulate jäänuste väljakaevamisega oleme palju teada saanud muistsete inimeste elust
karjamaadeks, Vahemereline lähistroopiline loodusvöönd Levivad Vahemere ääres Kliimale on iseloomulik kuum ja päikesepaisteline suvi ja soe ning sademeterohke talv. Sademeid toovad läänetuuled Taimestik on kõvalehine, jäikade, õlikihiga lehtedega (oliiv,pistaatsia),lehed hõbedased eukalüptid Loomastik on vähene Inimesed kasutavad oliiviõli,kasvatavad vilju,korki,turism. Keskkonnaprobleemid.... Mõisted: Oaas: ala kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal Soolajärv: soolaseveeline järv kuiva kliimaga alal, kus auramine õletab magevee juurdevoolu Soolak: soolarikka pinnasega ala kõrbevööndis Kõrbestumine: kõrbete tekkimine ja laienemine Vahemereline kliima: lähistroopilised kliimavöötmes mandrite lääneosas kujunev kliima,päikseline suvi,vihmane talv Mangroovtihnikud: troopiliste merede varjatud lahtedes kasvavate puude tihnik.
Idapoolses pikas piirivööndis küünib Zagrose mäestik peaaegu kuni Pärsia laheni. Edelas asub aga Khuzestan. See on päris tasane maa-ala Iraani tähtsamaite naftapuuraukudega. Iraani keskosas laiub kaks karmi kõrbe. Need on Dasht-e Kavir (,,soolakõrb") ja Dasht-e Lüt (,,viljatu kõrb") Jõed on väga veevaesed ja kuivavad suvel. Suurim ja ainuke laevatatav jõgi Iraanis on Karun. Veel on olulised jõed Safit, Atrak ja Zaindeh. Peale Kaspia mere asub riigi loodeosas soolaseveeline Urmia järv. Iraani kliima on vaheldusrikas ning sõltub piirkonna eripärast. Temperatuurid on madalad Aborzi mägedes ja kõrged lõunarannikul. Kiltmaal valitseb mõõdukas ja kuiv kliima. Pealinnas Teheranis on jaanuaris temperatuur keskmiselt 2 kraadi ja juulis on umbes 29 kraadi. Kiltmaal on taimestik suhteliselt hõre, kuid Alborzi mägedes kasvavad tamme-, pöögi-, jalaka- ja kadakametsad. Zagrose mäestikus võib kohata tammesid, jalakaid, pistaatsiaid ja kreeka pähklipuid.
Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. · Araali meri Ka jõed ja ojad toovad · Tanganjika järv järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid · Suur Karujärv maailma suurim järv on · Baikali järv soolaseveeline. · Njassa järv Kaspia meri Kaspia meri on maailma suurim järv, teadlaste arvates aga ka tõenäoliselt vanim järv. Sellesse tohutu suurde soolaveelisse järve suubub palju jõgesid, sealhulgas ka Euroopa pikim jõgi Volga. Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja. Kaspia meri asub merepinnast madalamal. Eesti järved
Saarte rannikut liigestavad rohked lahed, on ka laguune. Main Islandi pinnamood on künklik, kõrgeim koht on Town Hill 79m, väiksemad saared on madalad. Valitseb mõõdukalt niiske troopiline kliima. Kõige soojem on augustis, märtsis on jahedam. Sajab 1400-1500 mm/a. Juunist novembrini on orkaane. Poorse pinnase tõttu ei ole pinna- ega põhjavett, kogu mage vesi saadakse vihmavee kogumisega. Main Islandil paiknev soolaseveeline Harrington Soundi järv on karstikanalite kaudu ookeaniga ühenduses. Pinnas on vähe viljakas, aedu ja väikesi põlde on võimalik rajada ainult madalamatesse kohtadesse. Kohati kasvab võsa. Kunagisest troopilisest igihaljast metsast on järel vaid üksikud kaitsealadel paiknevad salud, seal leidub ka endeemset bermuda kadakat. Kalarikkas rannikuvees elutsevad bermuda sardinell ja bermuda papagoikala. Asutatud on 25 kaitseala, mis on kokku 93 ha.
6. Inimtegevus: Elab üle 1 miljardi inimese. Rändkarjakasvatamine, põlluharimisega saab tegelda ainult seal, kus leidub vett. Oaasides kasvatadakse: virsikuid, puuvilla, ka nisu ja otra. Karjas peetakse: kitsi, lambaid, kaameleid, eesleid ja veiseid. Kaevandamine: nafta, maagaasi ja soola. Kõrbestumise peamine põhjus on ülekarjatamine. Kõrbed laienevad lõuna suunas kiirusega 6 km aastas. 7.Mõisted: oaas- ala kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Soolajärv- soolaseveeline järv kuiva kliimaga alal, kus auramine ületab magevee juurdevoolu. soolak- soolarikka pinnasega ala kõrbes. Kõrbestumine- kõrbete tekkimine ja laienemine, põhjustatud looduslikest teguritest ja inimmõjust. Lähistroopilised loodusvööndid 1. Asend: Lähistroopilises kliimavõõtmes. 30. ja 40. kraadide vahel. 2.Kliima: Vihmane talv ja kuiv suvi. Alla 4 C ei lange temperatuur. Vahel võib saadada lund. Ampliuut on 10 kraadi keskmiselt.
vähenenud. Mõni teadlane eristab Joldiamere ja Antsülusjärve staadiumi vahelist üleminekulist Ehheneismere ning Antsülusjärve ja Litoriinamere vahelist Mastogloiamere staadiumi, viimast on nimetatud ka Klüpeuse mere staadiumiks (riimveelise ränivetika Campyloidiscus Clypeus'e järgi). Mitme uurija arvates on Läänemere geoloogiline areng Läänemere nõos hoopis lihtsam: jääajajärgsel ajal on olnud ainult 2 staadiumi, esmalt magedaveeline Antsülusjärv ja seejärel soolaseveeline Litoriinameri. Joonis 1. Läänemeri on sisemeri Joonis 2. Läänemeri Läänemere kalad Üheks Läänemere peamiseks väärtuseks on selle kalavarud. Põhja-Euroopa madalatele meredele on tüüpiline väga kõrge kalade sigivus. Seda võib õelda ka Läänemere kohta, kus on väga suur kilu- ja räimepopulatsioon. Ent samal ajal on liigiline mitmekesisus (siin elavate kalaliikide arv) üsna madal
sisaldab kivimitest ja mullast läbiimbunud ja merre jõudev vesi 0,01 % lahustunud aineid (peamiselt soola). Niisuguse soolsusega vett saame juba joogiks tarvitada (Sõstra). Järved Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse järvenõgudeks. Järved saavad oma vee vihmaveest ja lumesulamisveest. Ka jõed ja ojad toovad järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid maailma suurim järv on soolaseveeline. Järveäärsete asulate jäänuste väljakaevamisega oleme palju teada saanud muistsete inimeste elust. Tuhandeid aastaid tagasi ehitati Euroopas vahel maju järvede kaldaäärsele veele. Need majad asetsesid puust platvormidel, mis toetusid järvepõhja rammitud vaiadele. Muistsed inimesed elasid järvede 6 ääres sellepärast, et seal oli transpordivõimalusi piisavalt. Mõnes maakera
Suletud - Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? settekivimiga - Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? Kui kivimkihid on nõlva suunas kaldu Kui kergestideformeeruvad setted lamavad monoliitsete kivimite all Kui vett mitteläbilaskvad setted (nt savi) lamavad vett läbilaskvate setete (nt liiv) all - Mis on soliflukatsioon? Maavool Järved ja sood Järv mageda-, riim-, või soolaseveeline siseveekogu, millel puudub väinaline ühendus maailmamerega Evaporiidid keemilisel teel üleküllastunud lahusest väljakristalliseerunud soolad Soo Iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas veelembelise taimestiku poollagunenud jäänus Älved ajuti veega täituvad negatiivsed pinnavormid raba pinnal, mis kujunevad
aastal o teema: ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon Ramsari konventsioon: o kõige vanem rahvusvaheline lepe o allkirjastati 1971. aastal, jõustus 1975. aastal o teema: rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon o märgala – nii looduslik kui kunstlik, nii alaline kui ajutine, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui soolaseveeline soo, turbaraba või veeala, sh mereala, mille sügavus mõõna ajal ei ületa 6 meetrit o veelind – lind, kes ökoloogiliselt sõltub märgaladest o Eesti alad: Matsalu RP, Alam-Pedja LKA, Emajõe Suursoo LKA, Piirissaare MKA, Endla LKA, Hiiumaa laidude MKA, Käina lahe-Kassari MKA, Muraka LKA, Nigula LKA, Puhtu-Laelatu LKA, Nehatu LKA, Vilsandi RP, Soomaa RP, Laidevahe LKA (Siiksaare laht), Sookuninga LKA, Agusalu LKA, Leidisoo,
Eutroofsed e. rohketoitelised mineraalainerikkad ja huumusainevaesed. N ja P sisaldus küllaltki kõrge. 10. Maailma ja Eesti järvede üldiseloomustus (suurimad, sügavamad). Maailmas on vaid kolm järve, Baikal Siberis, Tanganijka Ida-Aafrikas ja Kaspia Kesk-Aasias, millede maksimaalne sügavus ületab 1000 m. Üle 400 m sügavusega järvi on ainult 20. Maailma sügavamad järved on kõik tektoonilise päritoluga. Maailma suurim siseveekogu on soolaseveeline Kaspia meri (370 992 km²), suurim magevee järv aga Ülemjärv (84 243 km²) Põhja-Ameerikas. Baikal sisaldab umbes viiendiku maailma mageveevarudest (23 000 km³), jäädes pisut alla Suur Järvistu kogumahule (24 620 km³). Maailma 12-st suurimast magevee järvest paikneb 8 Põhja-Ameerika mandril ja neist viis asuvad Saint Lawrence'i jõe ülemjooksul.
Läänemerre vähenenud. Mõni teadlane eristab Joldiamere ja Antsülusjärve staadiumi vahelist üleminekulist Ehheneismere ning Antsülusjärve ja Litoriinamere vahelist Mastogloiamere staadiumi, viimast on nimetatud ka Klüpeuse mere staadiumiks ränivetika järgi. Mitme uurija arvates on Läänemere geoloogiline areng Läänemere nõos hoopis lihtsam: jääajajärgsel ajal on olnud ainult 2 staadiumi, esmalt magedaveeline Antsülusjärv ja seejärel soolaseveeline Litoriinameri. Läänemere elustik ja seda mõjutavad tegurid Väikese ja muutliku soolsuse tõttu on Läänemeres nii merelise kui ka mageveelise päritoluga organismide levik pidurdatud. Liikide (eriti lõunapoolsete) levikut piirab ka talvine madal temperatuur. Seetõttu on liikide arv Läänemeres suhteliselt palju väiksem kui normaalse soolsusega meredes. Paljud liigid elavad pideva soolsuse ja temperatuuri stressi
annaabi.ee 
