ELEKTRIVOOL · Elektrivool tekib vabade laengute suunatud liikumise tõttu. Liikuda saavad elektronid, vabad idoonid, mis ei ole kristallvõrega seotud ja ka molekulid (näiteks vee voolamine). · Metallides tekitavad elektrivoolu elektronid. · Elektrolüüdi lahustes tekitavad elektrivoolu(näiteks happed, erilised õlid, soolalahused) ioonid · Voolutugevus näitab, kui suur hulk laenguid läbib vooluelementi ajaühikus I= I voolutugevus (A), q=I×t q elektrilaeng, t= t aeg (s)
teises otsas elektronide vähemus. 3.1 (2p) Näidake joonisel laengu jaotuvus kehas B. 3.2 (4p) Tehke analoogiline joonis ja näidake laengu jaotuvus neutraalses kehas , kui see asetseb negatiivselt laetud keha elektriväljas. 4. (8p) Lõpetage laused 4.1 Elektrijuhid on ained , milles on palju vabu elektrone. 4.2 Mittejuhid on ained , milles on väga vähe vabu elektrone. 4.3 Elektrolüüdid on happed , alused või soolalahused. On elektrijuhid. 4.4 Elektroskoop on asi millega saab teha kindlaks keha elektrilaengu omemasolu. 5.(5p) Kaubandusvõrgus on müügil aerosooli pudelid , millel on sarnased kirjad , nagu näidatud joonisel. Selgitage , mis otstarbeks selliseid tooteid valmistatakse? Võtab riietelt ära .... elektri , Kasutakakse ka mujal (kus , nelel vastamata ) 6.(5p) Keha elektrilaengu väästust saab arvutada seosest q= ne , kus n on elektronide arv ja e elektroni laeng (elementaarlaeng)
Keemia Kontrolltöö Alused 1. Mis on alused, millest tulenevad nende ühised omadused? Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone. Nende ühised omadused tulenevad hüdroksiididest. 2. Mida peaks tegema, kui leelist on sattunud naha peale? Tuleks kiiresti veega üle pesta, vajadusel tuleks loputada kahjustatud koht lahjendatud äädikhappe lahusega ning seejärel uuesti veega. 3. Aluste jaotus + näited. Tugevad alused ehk leelised - nende molekulid jagunevad vesilahuses täielikult ioonideks. 1A rühm, 2A alates Ca (Ca, Sr, Ba). N2iteks: Li, Na, K, Rb, Cs, Ca, Sr, Ba Nõrgad alused ehk vees praktiliselt mittelahustuvad alused. Ülejäänud metallid. N2iteks: Ni, Fe, Cu, Zn, Al, Ag, Ru, Rh 4. Hüdroksiidide nimetuste ja valemite koostamine. 1A, 2A, 3A - metall + hüdroksiid Ülejäänud metallid - metall(o.a)hüdroksiid Näiteks: ...
· e = 1,6 * 10-19C 4. Culoni seadus, valem, tähistused? · Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. · F= k*q1*q2/r2 k-elektriline konstant, q-elektrilaeng, r-laetud kehade vaheline kaugus. 5. Mille poolest erinevad juhid, pooljuhid ja dielektrikud? Juhid-laengud liiguvad, vabade laengute arv on suur. (inimese nahk, hõbe, vask, soolalahused) Dielektrikud(isolaatorid) mittejuhid mille mööda laengud ei liigu edasi, vabade laengute arv on väike. Pooljuhid -Laengukandjad ei ole küll alati vabad kuid neid saab suhteliselt kergelt vabadeks muuta.(sõltub temperatuurist, valgusest-räni kristall töötab arvutites) Mittemetallid ei saa hõõrdumisega elektriseerida ( läheb maasse) 7. Elektrivälja tugevuse mõiste, valemid, ühikud? Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub elektrivälja poolt +1C-lisele laengule.
Happeaniooni järgi antakse soolale nimetus: Cl kloriidioon NaCl naatriumkloriid SO42 sulfaatioon CaSO4 kaltsiumsulfaat Omadused Vees lahustuvad soolad reageerivad leelistega, kui tekib mittelahustuv hüdroksiid CuSO4 +2NaOH = Cu(OH)2+ Na2SO4 Tugevam hape tõrjub nõrgema soolast välja H2SO4+Na2S=Na2SO4+H2S Omadused Vees lahustuvad soolad reageerivad omavahel, kui tekib mittelahustuv sool AgNO3+KCl=KNO3+AgCl Soolalahused reageerivad metallidega, mis asuvad pingereas soola koostises olevast metallist eespool Zn+CuSO4=ZnSO4+Cu I ja II A rühma metallid ei tõrju teisi metalle välja, vaid Soolade saamine + + Metall Hape Aluseline oksiid + Sool + Alus + + Happeline oksiid+ + Sool
6 * kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel); * termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi puhul kuumutamine 50 oC juures umbes 15 tunni jooksul); * keemiline töötlemine * võõpamine (kreosoot, ligno, Pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste, Donoliit jt); * süvaimmutus (elamute puhul põhiliselt soolalahused – CCA jt), mida saab küll kasutada ainult asendatavate detailide puhul. Levinud viga, mida puitseinte renoveerimistööde puhul tehakse, on seina alumise elemendi vahele hüdroisolatsioonikihi paigaldamata jätmine. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis isolatsioonikihi puudumisel on võimalik vundamendis oleval niiskusel liikuda puitkonstruktsioonidesse. Kui veesisaldus puidus tõuseb 18%-ni või üle selle, saavad seeneeosed hakata puidu pinnal arenema
sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni. Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240C Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600C- 500C kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18C ja 20C vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas - temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400C-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile.
Op-vastunäidustused: verehaigused, hiljuti põetud nakkushaigused, nahamädanikud RINIIT SÜMPTOMID Väsimus, peavalu, külmavärinad Ninakinnisus, ninaeritis, aevastamine, köha Valutundlikkus nina piirkonnas Kestvus 5 – 7 päeva Üle poolte võib kaasneda köha, mis võib kesta 10 – 25 päeva. RAVI: Inhalatsioonid NaCl 0,9% Ninna pihustatavad soolalahused ÄGE LARÜNGIIT EHK AKUUTNE KÕRIPÕLETIK Larüngiit on äge viiruslik kõripõletik, mis on põhjustatud viirusinfektsiooni poolt, harilik haigestumisiga 6 kuud kuni 3 eluaastani. SÜMPTOMID Kerge: Kuiv, kähe, HAUKUV köha Kerge inspiratoorne düspnoe, vaevused suurenevad öösel Keskmise raskusega: Jätkuv kuiv, kähe, haukuv köha Inspiratoorne düspnoe, vilinad lamavas asendis
tekkimiseni. Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240C Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600C - 500C kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18C ja 20C vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400C-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik - ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga
tekkimiseni.Materjali hoitakse kõrgel temperaruuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240C sellisel temperatuuril tekib austeniit martensiitne struktuur.Martensiit struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk.Eriti kiire peab jahutus olema 600 ja 500 kraadi vahel.Karastuvad terased milles on süsiniku üle0,32%.Jahutus keskkonnana kasutatakse vette mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18 ja 20 kraadi vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused,aeglasema aga õli,õhk ja sulametallid. Karastamine ühes keskkonnas niimodi võib karasada lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutus keskkonnas.Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti umbes 400 kraadini ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda.Niimodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik ja lekeerterastest valmistetud detaile Karastamine kõrgsagedusvooluga
kokkusurutavad, seega peavad eksisteerima ka tugevad tõukejõud molekulide vahel. Tõmbejõud molekulide vahel kasvab molekulide lähenedes ja teatust punktist tõukuvad kiiresti. 36. Kirjeldage tähtsamaid molekulidevahelisi interaktsioone ja selgitage nende sõltuvust osakestevahelisest kaugusest. Ioon-dipool dipoolmomenti omavad molekulid orienteeruvad iooni ümber nii, et iooniga erinimeline dipooli ots oleks suunatud iooni poole, soolalahused. Stabiliseerib süsteemi. 2x kaugemal on interaktsioon 4x nõrgem. Dipool-dipool tahkises, mis koosneb dipoolmomenti omavatest molekulidest, on nende orientatsioon selline, et dipoolide erinimelised otsad oleksid võimalikult lähestikku. Sellise paigutuse korral on dipoolidevahelise interaktsiooni energia maksimaalne. Mida polaarsem seda suurem interaaktsioon. 2x kaugemal interaktsioon 8x nõrgem. Gaasifaasis ja ka vedelas faasis molekulid liiguvad (pöörlevad) üksteise suhtes
Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240C Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600C- 500C kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18C ja 20C vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas . Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400C-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga
vase ja <40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. Korrosioonipüsivus. Oleneb keskkonnatingimustest: · Väliskeskkonnas. Vask ja vähemalt 80% vaske sisaldavad sulamid on püsivad merekliimas ja tööstuskliimas. Alla 80% Cu sisaldavatest sulamitest külmvormitud tooted võivad pingeseisundis neis tingimustes korrodeeruda. · Vees ja muudes lahustes. Vask ja vähemalt 80% vaske sisaldavad sulamid on püsivad vees, merevees. Kontsentreeritud soolalahused ja väävliühendid põhjustavad korrosiooni. Alla 80% Cu sisaldavad messingid ei ole vastupidavad merevees ja kuumas seisvas vees. · Maa sees. Vask on püsiv maa sees kui seal ei leidu tuhka. Niiske rooste, söetolm ja koks ning räbu korrodeerivad vaske. Korrodeerumine toimub pindmise kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamite pinnale võib ka tekkida nn paatina kiht (roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga
ise soolest ei imendu takistavad sooltest vee imendumist seotud osmoosiga punduvad soolse roojamass suureneb sooleseina venitus peristaltika kiireneb roojapehmendajad (teevad roojamassi libedamaks) a)Lahtistavad soolad = osmootsed lahtistid Soolalahuse ja soolesisu on erineva osmootse rõhuga. Soolalahused on hüpertoonilised lahused, mis hoiavad sooles olevat vedelikku kinni . (osmootne rõhk H2O ei imendu seina soolesisu on vedel ja mahukas). - kiire toime (1..4 tunni järel) - tugevalt lahtistav - mürgitustel, ägeda kõhukinnisuse korral –ühekordselt - + sapiteede põletiku puhul - võtta 15-30g ½-1 klaasis leiges vees lahustatult, peale juua 1-2 kl vett
* ekspluateerimistingimused; * õiged värvkatted; * kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel); * termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi puhul kuumutamine 50C juures umbes 15 tunni jooksul); * keemiline töötlemine * võõpamine (kreosoot, ligno, Pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste, Donoliit jt); * süvaimmutus (elamute puhul põhiliselt soolalahused – CCA jt), mida saab küll kasutada ainult asendatavate detailide puhul. Alustada tuleks alati konstruktiivsetest kaitseabinõudest: vältida liigset niiskumist, hoolitseda õhustuse eest jne. 21. Kirjeldage puitkonstruktsioonide (talad, postid, sarikad) tugevduslahendusi Nõrgenenud tugevusega kohtade eemaldamine ja proteseerimine puit- või terasprofiilidega kasutades naelu, polte või liimi. Pealeliimitud klaasplastikust varrastega võimalik tugevdamine
* ekspluateerimistingimused; * õiged värvkatted; * kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel); * termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi puhul kuumutamine 50C juures umbes 15 tunni jooksul); * keemiline töötlemine * võõpamine (kreosoot, ligno, Pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste, Donoliit jt); * süvaimmutus (elamute puhul põhiliselt soolalahused CCA jt), mida saab küll kasutada ainult asendatavate detailide puhul. Alustada tuleks alati konstruktiivsetest kaitseabinõudest: vältida liigset niiskumist, hoolitseda õhustuse eest jne. 19. Kirjeldage puitkonstruktsioonide (talad, postid, sarikad) tugevduslahendusi Nõrgenenud tugevusega kohtade eemaldamine ja proteseerimine puit- või terasprofiilidega kasutades naelu, polte või liimi. Pealeliimitud klaasplastikust varrastega võimalik tugevdamine
Kristalli teatud osadele lisatakse mõne muu elemendi aatomeid, et muuta piirkonna juhtivustüüpi. Kui lisatava elemendi aatomi väliselektronkihil on rohkem elektrone kui näiteks ränil, on tegemist elektronjuhtiva alaga. Kui aga väliskihi elektrone on lisataval ainel vähem, nimetatakse antud piirkonna juhtivust aukjuhtivuseks. 3.2 Ioonjuhid Ioonjuhtivusega elektrijuhid on vedelas olekus soolad ja elektrolüüdid, näiteks happe- või soolalahused. Nende juhtivus tuleneb sellest, et vees keemiline side dissotsieerub. Soolamolekul laguneb katiooniks ja aniooniks, mis on vees vabalt liikuvad. Need võivadki saada elektrivoolu kandjateks. Sellise juhi juhtivus võib halveneda, kui osa laengukandjatest keemiliselt seotakse. Sel juhul öeldakse, et juht kulub. Vool elektrolüüdis: negatiivsed ioonid suunduvad positiivse, positiivsed ioonid negatiivse elektroodi poole. Koos
Juhi materjali elektrijuhtivuse sõltuvust temperatuurist iseloomustab takistuse temperatuuritegur. Pooljuhtides on puhta kristallivõre puhul stabiilsed keemilised sidemed ning elektronide puudu- ega ülejääki ei ole. Kui aga võresse satuvad võõraatomid (lisandite aatomid), tekivad vabad laengukandjad elektronide või "aukude" näol ning pooljuht hakkab elektrit juhtima. Ioonjuhtivusega elektrijuhid on vedelas olekus soolad ja elektrolüüdid, näiteks happe- või soolalahused. Nende juhtivus tuleneb sellest, et vees keemiline side dissotsieerub. Soola molekul laguneb katiooniks ja aniooniks, mis on vees vabalt liikuvad. Need võivadki saada elektrivoolu kandjateks. Sellise juhi juhtivus võib halveneda, kui osa laengukandjatest keemiliselt seotakse. Sel juhul öeldakse, et juht kulub. Plasmal ja tugevasti ioniseeritud gaasil esinevad nii elektron- kui ka ioonjuhtivus.
jääb 0,2 mm aastas). Kui tuule kiirus on väike, siis korrosioon kasvab. Teras korrodeerub pinnases savi ja liiva (kruusa) kokkupuutekohas erinevate elektrolüütide tõttu. Samuti korrodeerub niiskes liivas. 55. Karastamise eesmärk on kõvaduse suurendamine. Karastuvad terased, milles on süsiniku üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vett, mille jahutusvõime on kõige intensiivsem 18 ja 20 kraadi vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Terase kõvadus suureneb seda rohkem, mida suurem on ta süsinikusisaldus (kuni 0,8% C). Terase karastamisel tekib martensiit, mis on väga kõva. Terase keevitamisel tekib keevituskoha ümber atmosfäär, mis sisaldab CO2 ja CO ja tekib oht, et süsinik põleb terasest välja ja keevituskoht muutub korrosiooni altiks. Reaktsioonid???:C+CO2à 56. Tasakaalureaktsioonid tsementkivis: tsementkivi mineraalide (Casilikaat- ja
lineaarselt. Cu lisand vähend korr.kiirust 3-4x. 59. Karastamiseks nimetatakse metallide ja nende sulamite termilist töötlemist kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Karastamise eesmärk on harilikult kõvaduse suurendamine. Terase karastamisel tekib martensiit, mis on väga kõva. Karastuvad terased, milles on süsinikku 0,32...0,80%, jahutuskeskkonnana kasutatakse vett, mille jahutusvõime on kõige intensiivsem 18 ja 20 kraadi vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Reaktsioonivõrrandid: 1. C+CO2=2CO 2. FE2O3+3CO=2FE+3CO2 60. Tsement aine, mis seob puiste-, pulberainet ühtlaseks massiks (portlandtsement); saadakse savi, lubjakivi ja kvartsliiva kuumutamisel (põletamisel) temp 1300-1400 C. Osa massist sulab, moodustub vedela ja tahke aine massi segu klinker. 1) 2(3CaOSiO2) (t) +6H2O (v) 3CaO2SiO23H2O (t) +3Ca(OH)2 (t,v) 2) 2(3CaOSiO2) (t)+ 4H2O 3CaO2SiO23 H2O(t) +3CaOH2 (t,v)
54) Karastamiseks nimetatakse metallide ja nende sulamite termilist töötlemist kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Karastamise eesmärk on harilikult kõvaduse suurendamine. Terase karastamisel tekib martensiit, mis on väga kõva. Karastuvad terased, milles on süsinikku 0,32...0,80%, jahutuskeskkonnana kasutatakse vett, mille jahutusvõime on kõige intensiivsem 18 ja 20 kraadi vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Reaktsioonivõrrandid: 1. C+CO2=2CO 2. FE2O3+3CO=2FE+3CO2 55) Tsement aine, mis seob puiste-, pulberainet ühtlaseks massiks (portlandtsement); saadakse savi, lubjakivi ja kvartsliiva kuumutamisel (põletamisel) temp 1300-1400° C. Osa massist sulab, moodustub vedela ja tahke aine massi segu klinker. 1) 2(3CaOSiO2) (t) +6H2O (v) 3CaO2SiO23H2O (t) +3Ca(OH)2 (t,v) 2) 2(3CaOSiO2) (t)+ 4H2O 3CaO2SiO23 H2O(t) +3CaOH2 (t,v)
• Silmast võetakse steriilse vatitampooniga, mis on soovitavalt eelnevalt niisutatud füsioloogilises lahuses, hõõrudes tampooni vastu üla- või alalau sisepinda, et saada võimalikult rohkem nakatatud rakke. • Rooja umbes herneterasuurune tükike transpordiks mõeldud plastiktopsi. Kui transport ei ole võimalik samal päeval, säilitada uuritav materjal +4oC juures külmkapis ja saata järgmisel päeval laborisse. Transportlahused: • isotoonilised soolalahused (Hanks’i lahus, fosfaatpuhvrit sisaldav Dulbecco A soolalahus, trüptoosfosfaatpuljong); • valku sisaldavad materjalid (albumiini, želatiini 2–5% lahused); • lahuses on üks või mitu antibiootikumi (penitsilliin, streptomütsiin, nüstatiin, gentamütsiin), et hävitada bakterid uuritavas materjalis • sisaldavad indikaatorit (fenoolpunane – pH hindamiseks). 75
Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240ºC Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600ºC- 500ºC kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18ºC ja 20ºC vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas . Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400ºC-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga
Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240ºC Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600ºC- 500ºC kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18ºC ja 20ºC vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas . Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400ºC-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga
annaabi.ee 
