ruumis. Sisemine toru (1) on valmistatud valgevasest, läbimõõduga 16×1,2 mm, välimine toru (2) terasest, läbimõõduga 34×2,6 mm. Välimised torud on isoleeritud vahtpolüetüleenikihiga. Isolatsiooni välimine läbimõõt on 50 mm; ühe sektsiooni pikkus 1,2 m. Vahtpolüetüleeni soojusjuhtivusteguri väärtus on 0,035 kuni 0,040 W/m·K. Külma vee torustikul on ventiilid (3 ja 4) vee juhtimiseks soojusvahetisse ning vee kulu reguleerimiseks. Külma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (5) näidu järgi. Kuuma vee torustikul on ventiil (8) kuuma vee juhtimiseks soojusvahetisse, ventiil (7) vee kulu reguleerimiseks ja neljakäiguline jaotuskraan (9) voo suuna muutmiseks. Kuuma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (6) näidu järgi. Vee kulu täpseks määramiseks mõõdetakse teatud aja jooksul äravoolust väljavoolanud vee kogus, mille järgi arvutatakse keskmine kulu.
Tartu 2012 Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega. See käsitleb surugaasi kasutamist ning sellel põhinevaid mehhanisme, masinaid ja automaatjuhtimissüsteeme. Pneumaatilised lahendused minu auto juures: · Konditsioneer jahutuse funktsioonis hakkab kompressor imema jahedat hõredat gaasi ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse soojusvahetisse, kus see kondenseerub vedelikuks. Kapillaartorudes olev vedelik liigub tagasi siseosasse, kus see absorbeerib salongiõhu soojust ning aurustub selle tagajärjel gaasiks. Mis uuesti imetakse kompressorisse ning algab uus tsükkel. Seeläbi alaneb konditsioneeritud salongi temperatuur. Soojendamine toimub vastupidiselt jahutamisele. Klapp muudab jahutusagendi voolusuunda, kompressor hakkab
vahelises ruumis. Sisemine toru (1) on valmistatud valgevasest, läbimõõduga 16×1,2 mm, välimine toru (2) terasest, läbimõõduga 34×2,6 mm. Välimised torud on isoleeritud vahtpolüetüleenikihiga. Isolatsiooni välimine läbimõõt on 50 mm; ühe sektsiooni pikkus 1,2 m. Vahtpolüetüleeni soojusjuhtivusteguri väärtus on 0,035 kuni 0,040 W/m·K. Külma vee torustikul on ventiilid (3 ja 4) vee juhtimiseks soojusvahetisse ning vee kulu reguleerimiseks. Külma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (5) näidu järgi. Kuuma vee torustikul on ventiil (8) kuuma vee juhtimiseks soojusvahetisse, ventiil (7) vee kulu reguleerimiseks ja neljakäiguline jaotuskraan (9) voo suuna muutmiseks. Kuuma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (6) näidu järgi. Vee kulu täpseks määramiseks 3 4 mõõdetakse teatud aja jooksul äravoolust väljavoolanud vee kogus, mille järgi arvutatakse keskmine kulu.
Tuumareaktor Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks. Kasutatake teadusuuringutes, laevade jõuseadmetes ja energeetikas. Aatomelektrijaam auruturbiinis muundub siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auruturbiini läbinud aur suunatakse kondensaatorisse, kus see kondenseerub. Tekkinud vesi pumbatakse uuesti soojusvahetisse. Kondensaatorit jahutatakse veehoidlast saabuva jaheda veega. Auruturbiiniga on ühendatud vahelduvvoolugeneraator, milles mehaaniline energia muundub elektromagnetvälja energiaks. 235 Tuumkütus Koosneb põhiliselt rikastatud 235U ja 238U. 92U peab olema 2,54-2,56. Parem 239 235 tuumakütus on 94 Pu , sest vabanenud neutronite arv ületab 92U vabnevate neutronite arvu.
teha tööd. Võttes aluseks termodünaamika teise printsiibi saab aga iseeneslikult toimuvaid protsesse kasutada ära töö tegemisel. Näiteks vee jõud paneb käima ratta, mis pumpab vett mäkke. Teise printsiibi alusel töötavad ka näiteks õhk-vesi soojuspumbad. Lihtsustatult on seadmete tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb ja soe külmaaine suunatakse soojusvahetisse, kus ta omakorda loovutab soojuse radiaator- või põrandaküttesüsteemile. Antud protsessis ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhust võetakse soojus ära ja pumbatakse kompressori abil küttesüsteemi. Näitena saab tuua ka eluslooduse mudeli: Kogu aeg peab lisanduma uut päikeseenergiat, sest fotosünteesist saadud kvaliteetne energia lahkub toiduvõrgust vähehaaval soojusena. Termodünaamika II printsiip kehtib ka ökosüsteemidele: Toiduahela igal järgmisel lülil on
elektrijaama, mis annab aastas 131 000 KWh energiat oma peakorterite energiakulude katteks ja võimaldab laadida ka elektriautosid. Päikese-veekuumutid · Päikese-veekuumutid koosnevad isolatsioonikihil asetsevaist päikesepaneelidest. · Paneel on kaetud klaasiga, mis laseb päikesekiirgust hästi läbi. · Vedelik pumbatakse läbi torude, kus see päikesepaistel kuumeneb. · Läbinud torud, jõuab kuumenenud vedelik soojusvahetisse, kus ta annab soojuse üle tarbeveele, näiteks keskkütteveele. Päikeseenergia Eestis · Eesti kliimas hoonetel võimalik kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega. · Hoone aastasest soojusenergia tarbest saab sellega katta 20-60%. · Kollektori optimaalne suund on lõunasuund ja Eestis parim kaldenurk 45-60°. · Kasutatakse sooja vees saamiseks märtsi algusest septembri lõpuni. · Ühe kollektori tootmisvõimsuseks võib olla
9.Reaktori koostisosad ja nendes kasutatavad materjalid. 1) Aktiivtsoon ehk reaktori süda seal toimud ahelreaktsioon. · Uraani vardad · Neutronite aeglusti vardad(grafiidivardad) võtab neutronite kiiruse maha;(osades kasutatakse deuteeriumi) · Reguleerimis- ehk juhtvardad(Boor,Cd) 2) Neutronite peegeldi(Be) peegeldab neutronid tagasi aktiivtsooni. 3) Soojusvahetaja vedelik tavaline vesi/raske vesi/vedel Na kannab reaktoris tekkinud energia soojusvahetisse. 4) Kiirguskaitse 2m paksune betoon. 10.Miks on termotuumareaktsiooni tekkimiseks vaja ülikõrget temperatuuri? Termotuumareaktsiooni tekkimiseks on vaja ülikerget temperatuuri selleks ,et kergemad aatomituumad saaksid ühineda. 11. Heeliumi tekkimine Päikesel etappide kaupa.Võrrandid. 1) Prooton põrkab elektroniga ning põrkel tekib neutron ja eraldub neutriino. ( see ei ole v,vaid neutriino tähis) 2) Prooton ühineb neutroniga deutroniks.
Reaktori aktiivtsoonis vabanenud siseenergia kandub esimesse soojuskandjatorustikku, milles tsirkuleerib vesi. Soojusvahetis kandub siseenergia teise soojuskandjatorustikku, milles kasutatakse vett. Teises kontuuris vesi aurustub soojusvahetist saadud energia arvel. Aur suunatakse auruturbiini. Auruturbiinis muundub siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auruturbiini läbinud aur suunatakse kondensaatorisse, kus see kondenseerub. Tekkinud vesi pumbatakse uuesti soojusvahetisse. Auruturbiiniha on ühendatud vahelduvvoolugeneraator, milles mehaaniline energia muundub elektromagnetvälja energiaks. Aatomielektrijaama kasutegur on 33% piires. plussid: väike kütusekulu, ei saasta keskkonda suitsu ja tolmuga miinused: võib põhjustada plahvatusi, jäätmete ladustamine Jäätmeid ladestatakse sügavale maa alla, seal asuvatesse hoidlatesse. TUUMAKÜTUS Töötatakse välja sulasoolareaktorit. Miks on see parem: 1
45. Millisteks ühendusteks jaotub kaugkütte? Seotuks ja mitte seotuks 46. Mida kujutab endast esmene jaotus kaugküttest? Seotuks on ta sii kui küttesüsteemis voolab sama vesi 47. Mida kujutab endast teine jaotus kaugküttest? mitte seotud korral on soojusvahetige eraldatud soojusallikas ja küttesüsteem 48. Millisteks poolteks jaotatakse soojusõlme osasid? Primaal ja sekundaar 49. Mida kujutab endast esmesepoole jaotus soojusõlmes? Voolab soojuasllikas soojusvahetisse külm vesi 50. Mida kujutab endast teisepoole jaotus soojusõlmes? Küttesüsteemi poolne osa SOOJUSSÕLM 51. Mida tähendab mõiste soojusõlm ? Küttesüsteemide seadmete kogum 52. Millest koosneb soojussõlm? Tasakaaluventiil, tühjendusventii, suleventiil, kagasilöögiklapp, kaitseklapp, ringluspump, regulaator, rõhuvaheregulaator, temperatuuri andur, termomeeter,
2.Vahetult pärast käivitamist hakkab dosaatorpump pumpama kütusepaagist kütust kütteseadmesse. 3.Kütteseadmes olev süüteküünal saab voolu ja hakkab hõõguma. Samal ajal imetakse seadmesse välisõhku. 4.Kuum süüteküünal aurustab kütuse. Süttiv kütuse-õhu segu süttib pärast vajaliku temperatuuri saavutamist. 5.Kütteseade soojendab möödavoolava külma jahutusvee ja pumbatakse läbi veeahela. 6.Kuum vesi suunatakse sõiduki kütte soojusvahetisse, mis suunab soojuse puhuri kaudu otse salongi. 7.Soe vesi voolab soojusvahetist edasi mootorisse. See soojeneb samuti. 8.Kui soojenenud jahutusvesi on kütteseadmesse tagasi voolanud, hakkab ringlus otsast peale. 4 DEFA WARM UP mootorisoojendus süsteem Süsteem töötab 220V pealt. Defa pakub peaaegu igale automootorile mootori soojendamis võimalusi.
jahutussüsteemides kasutatakse sageli aurustiks plaatsoojusvahetit. Aurusti koosneb omavahel vase või nikliga kokku joodetud gofreeritud plaatidest. Plaatide vahel voolavad üle ühe vahe külmaaine ja jahutatav vedelik. Külmaaine suunatakse soojusvahetisse selle alaosast ja aur väljub ülaosast Jahutatav vedelik suunatakse soojusvahe vastavalt ülaosast ja jahtunud vedelik väljub alaosast. Aurusti võib olla külmaainepoolel ühe- või kahekontuuriline Plaat soojusvaheti tüüpi aurustid on tunduvalt väiksemad kui sama võimsusega manteltoruaurustid. Peale selle on nende sisemaht märkimisväärselt väiksem Manteltoruaurustis voolab külmaaine mantli sees olevates torudes ja vesi voolab mantlis. Külmaaine suunatakse aurustisse aurusti
eesmärkidel. Tooraineks kasutatav väävel sulatatakse veeauru spiraaliga sulatusanumas 8 ning pumbatakse põletusahju 2. Põletusahju pihustisse antakse kompressoriga ka kuivatustornis 1 konts. väävelhappe (98%) abil kuivatatud õhku. Põletusahjust väljuv SO2 gaas (~ 600-800°C) annab oma liigsoojuse ära boileris 3 auru tootmiseks ning seejärel siseneb ta katalüütilise oksüdatsiooni kolonni 5. Kolonni esimese katalüsaatori kihi järel viiakse kuum gaas jahutamiseks soojusvahetisse 4, kus ta annab oma soojust ära kuivatustornist väljunud õhule, mis läheb väävli põletusahju. Jahtunud SO3 (60- 80°C) suunatakse absorptsiooniks oleumtorni 6 ning seejärel monohüdraat absorberisse 7. Summaarne SO2 konversiooni aste on ca 97-98%. Oleumtorni kastetakseoleumiga, mis sisaldab 18,5-20% vaba SO3 ning monohüdraat-absorberit konts. väävelhappega (98,3%). Seega on skeemi produktideks nii oleum kui ka 98-99%- line H2SO4. Et paremini rahuldada keskkonnakaitse nõudeid, on
kevadeks kaaluda kuni 1 tonn). Õhk-vesisoojuspumba tööpõhimõtte aluseks on termodünaamika II seadus, mis määrab ära iseeneslike protsesside suuna ning ütleb, et soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale. Küll aga saab soojust pumbata. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb: soe külmaaine suunatakse soojusvahetisse, kus ta omakorda loovutab soojuse radiaator- või põrandküttesüsteemile. Selles protsessis ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhust võetakse soojus ära ja pumbatakse see kompressori abil küttesüsteemi. Võrdluseks võib tuua veepumba tööpõhimõtte. Kui vesi kõrgemalt madalamale voolab ise, siis alt üles on vaja teda pumbata. Sellisel juhul on pump lihtsalt transpordivahend. Täpselt sama funktsiooni täidab kompressor õhk-vesisoojuspumbas: kui kütteperioodil liigub soojus
jõumasinas. 24. Elektri ja soojuse koostootmine. Vasturõhu-aurujõumasinas (vasturõhuturbiinis) jääb auru paisumise lõpprõhk jõumasinast väljumisel märksa kõrgemaks ümbruskeskkonna (nt jahutusvee) temperatuurile vastavast küllastusrõhust, olles võimaluse piires sobitatud soojustarbijale vajaliku aururõhuga. Vasturõhuturbiinist väljuva auru võib anda otse soojustarbijale, tavaliselt nn tehnoloogilise auru näol, kuid enamasti suunatakse aur turbiinist soojusvahetisse ehk boilerisse, kus ta kondenseerub, andes seejuures soojuse üle soojusvahetit läbiva tarbijale suunatud soojusvõrguvee kuumutamiseks. Kuna aurujõuseadme ringprotsessi kasulik töö väheneb tarbijale lähetatava soojuse tõttu, siis alaneb ka ringprotsessi termiline kasutegur, mis võrdleb kasuliku töö osa protsessi antava soojushulgaga. Kogu jaama kasutegurit saab tõsta soojuse ja elektrienergia koostootmisega see tähendab, et
ta katalüütilise oksüdatsiooni kolonni 5. Kolonni esimese 6. Ammoniaagi Tehnoloogilised skeemid· Sünteesgaasi ammooniumnitraadi kasutusvaldkond on anesteetilise katalüsaatori kihi järel viiakse kuum gaas jahutamiseks tootmine·Gaasi puhastus ·Komprimeerimine·Katalüütiline oksiidi N2O tootmine. Kuumutades puhast (99,5%) soojusvahetisse 4, kus ta annab oma soojust ära reaktsioon· Ammoniaagi eraldus NH4NO3 temperatuurini 200-260°C tekib naerugaas, mis kuivatustornist väljunud õhule, mis läheb väävli · Ärareageerimata gaasisegu retsirkulatsioon. Toodetud on tuimestava toimega: põletusahju. Jahtunud SO 3 (60-80°C) suunatakse ammoniaagi omahinda mõjutavad tugevalt kasutatud rõhk, NH4NO3 N2O + 2 H2O
äratöötanud lendtuha suspensiooni selitamisest ja tsentrifuugimisest slammi eraldamiseks. Juhtides absorberisse juurde ka õhku, on võimalik tekkinud kaltsiumsulfit oksüdeerida kaltsiumsulfaadiks. Saadud slammi tsentrifuugimisel liigse vee kõrvaldamiseks ja järgneval kuivatamisel on võimalik toota toorainet (kipsi) ehitusmaterjalitööstusele. Puhastatud suitsugaasid väljuvad absorberist läbi piisapüüduri ning juhitakse soojusvahetisse, kus nende temperatuuri uuesti tõstetakse segamisel auru ülekuumendi järelt võetud kuumade suitsugaasidega, millest lendtuhk on eelnevalt eraldatud. Puhastatud suitsugaasid juhitakse korstna kaudu atmosfääri. Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega saavutatakse gaaside 90-95 °/o-line puhastusaste, mis on suurem kui kuivmeetoditel. Samal ajal on aga märgpuhastusmeetodid kallimad. Poolkuivad meetodid
Spiraalse torusüsteemiga otsevoolu katel Tekkiv sade omab suurt termilist takistust ja viimast toruosa uhutaks siis keeva vee asemel auruga, mille jahutav toime võiv olla kuni 1000 korda väiksem kui keeval veel. Sellistes tingimustes toimuks sadestistega toruosa ülekuumenemine ja purunemine. Seega peaks katlast väljuval aurul olema küllalt suur niiskus. Selle eraldamiseks on katla järel separaator, mis tagab aurule nõutava kuivuse. Väljasepareeritav vesi juhitakse soojusvahetisse, toitevee ettesoojendamiseks ja siis kas täielikult või osaliselt drenaazi. Seega võib aurust väljasepareeritud vett nimetada tinglikult otsevoolu katla läbipuhkeks, selle kogus aga ületab mitmekordselt vabatsirkulatsiooniga katla läbipuhke. Kirjeldatud katelde suur eelis on see, et nad võivad toota auru väga lühikese aja jooksul pärast käivitamist. Joonis 16-13. Spiraalse torusüsteemiga Cleytoni katel 31. Katels e a d m e õhu gaa sitrakt
Tavaliselt soojussalvesti planeeritakse 10-tunnilisele nimikoormusele vastava soojustoodangu vastuvõtuks. 15.Gaasiturbiinide sisend-väljund karakteristikud 16.Tuumareaktorite tüübid ja hinnang nendele Elektrijaamades eristatakse kaht energiakandjat: soojuskandja; töötav (termodünaamiline) keha. Tuumajaamades nagu ka tavalistes soojuselektrijaamades töötavaks kehaks on vee aur. Soojuskandja ülesandeks on reaktoris vabanev soojus kanda soojusvahetisse. Soojusvahetis toimub toitevee aurustamine. Mõlemad energiakandja kontuurid peavad olema suletud kontuurid. Tuumajaamade põhiline klassifikatsioon toimubki kontuuride arvu järgi: - ühekontuurilised - kahekontuurilised - mittetäielikud kahekontuurilised - kolmekontuurilised. Ühekontuurilise tuumajaama korral soojuskandja ja töötava keha kontuurid kattuvad. Järelikult sellistes tuumajaamades auru tootmine toimub otse reaktoris. Rahvusvaheliselt nimetakse neid BWR tüüpi reaktoriteks
positsioon A) - Spiraaltoru soojusvaheti kus küttepind on spiraalselt paigutatud toru. Spiraali sees voolab nt küttesüsteemi tsirkuleeriv vesi ja vahel voolab soojustrassist tulev vesi. - Plaatsoojusvahetid mis paigaldatakse kaasaegsetesse soojusvahetitesse. On koosatud kohvleeritud plaatidest. Vt joonis 61 lk 14. Osad on tihendiga soojusvahetid kus on paigaldatud tihend soojusvahetisse. Samuti on olemas ka joodetud soojusvahetid (joonis 3 lk 16B positsioon C). Joodetud kasutatakse siis kui soojuskandja on absoluutselt puhas ei 26 sisaldada lisandeid. Vesi keemiliselt töödeldud. Need tingimused täidetud siis võib kasutada joodetud varjanti kui on aga kahtlused siis tasub kasutada tihenditega siis saab aaegajalt puhastada kui vaja. Nende
lendtuha suspensiooniga pärivooluga kiirabsorberis ning äratöötanud lendtuha suspensiooni selitamisest ja tsentrifuugimisest slammi eraldamiseks. Juhtides absorberisse juurde ka õhku, on võimalik tekkinud kaltsiumsulfit oksüdeerida kaltsiumsulfaadiks. Saadud slammi tsentrifuugimisel liigse vee kõrvaldamiseks ja järgneval kuivatamisel on võimalik toota toorainet (kipsi) ehitusmaterjalitööstusele. Puhastatud suitsugaasid väljuvad absorberist läbi piisapüüduri ning juhitakse soojusvahetisse, kus nende temperatuuri uuesti tõstetakse segamisel auru ülekuumendi järelt võetud kuumade suitsugaasidega, millest lendtuhk on eelnevalt eraldatud. Puhastatud suitsugaasid juhitakse korstna kaudu atmosfääri. Märgpuhastusmeetodid on kõige enam levinud väävliühendite eraldusmeetodid. Nendega saavutatakse gaaside 90-95 °/o-line puhastusaste, mis on suurem kui kuivmeetoditel. Samal ajal on aga märgpuhastusmeetodid kallimad. Poolkuivad meetodid on analoogsed märgmeetoditele
Joonis 16-21. Spiraalse torusüsteemiga otsevoolu katel Tekkiv sade omab suurt termilist takistust ja viimast toruosa uhutaks siis keeva vee asemel auruga, mille jahutav toime võiv olla kuni 1000 korda väiksem kui keeval veel. Sellistes tingimustes toimuks sadestistega toruosa ülekuumenemine ja purunemine. Seega peaks katlast väljuval aurul olema küllalt suur niiskus. Selle eraldamiseks on katla järel separaator, mis tagab aurule nõutava kuivuse. Väljasepareeritav vesi juhitakse soojusvahetisse, toitevee ettesoojendamiseks ja siis kas täielikult või osaliselt drenaazi. Seega võib aurust väljasepareeritud vett nimetada tinglikult otsevoolu katla läbipuhkeks, selle kogus aga ületab mitmekordselt vabatsirkulatsiooniga katla läbipuhke. Kirjeldatud katelde suur eelis on see, et nad võivad toota auru väga lühikese aja jooksul pärast käivitamist. 31. Katels e a d m e õhu gaa sitrakt Katla õhu-gaasitrakti moodustavad kõik katla ja abiseadmete õhu-ja gaasikanalid koos
ja üht kõrgrõhukompressorit. Kaheastmelises seadmes kasutatakse kondensaatori jahutamiseks merevett. Rõhu tõstmiseks atmosfäärirõhust kondensaatori tööks vajaliku 15 baarini kasutatakse kaheastmelist kompressorit. Tüüpilisel kaheastmelisel kompressoril on 8 silindrit, millest 6 on kasutusel madalrõhu- ja 2 kõrgrõhusilindritena. Madalrõhukompressor imeb auru jahutatavat tankist. Kui tankist tulev aur on väga külm, suunatakse osa madalrõhukompressorist väljuvat sooja auru soojusvahetisse tankist tuleva külma auru soojendamiseks. Soojusvahetis langeb auru rõhk 3...4 baarilt atmosfäärirõhuni ja aur kondenseerub rõhu järsu langemise tagajärjel. Kondensaat suunatakse kondensaaditoru kaudu tagasi tanki. Madalrõhukompressorist suunatakse kokkusurutud aur vahejahuti kaudu kõrgrõhukompressorisse. Vältimaks kompressori ülekuumenemist, jahutatakse madalrõhukompressorist tulev aur temperatuurini umbes 30 °C. Selleks pritsitakse
Lisaks tekitab probleeme erinevate korterite õhuvooluhulkade tasakaalustamine. Tavalised 244 reguleerklapid annavad soovitud tulemuse vaid juhul, kui ei toimu õhuvooluhulga liiga suuri varieerumisi ega plafoonide sulgemist. Hoonel on mehaaniline väljatõmbeventilatsioon. Väljatõmbeõhk kogutakse hoone katusel kokku ja juhitakse vesi-vesi tüüpi soojuspumba primaarpoolele ühendatud õhk-vesi soojusvahetisse. Pumba primaarkontuuris ringlev soojuskandja on vesi- glükooli lahus. Soojuskandja juhitakse hoone katuselt soojussõlmes paiknevasse soojuspumpa, mis toodab sooja tarbevett ja/või küttevett. Võrreldes eelmise lahendusega on antud juhul soojuskaod väiksemad, kuna soojuse transpordiks soojussõlme kasutatakse madalatemperatuurilist soojuskandjat. Väljatõmbeõhu kokkukogunemisest tingitud probleemid on samad mis eelmises lahenduses.
annaabi.ee 
